10. Emittertakisti RE väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 RE = E 0 = = 3 k I K0 0,0005 Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust 0,1 h21E R E E 0,1 280 3 9 RB2 E - U E 0 - U BE 0 = 9 - 1,5 - 0,7 110k 11. Pingejaguri ülemise õla RB1 takistus on leitav: E 9 R B1 = 0,9 R B 2 - 1 = 100,059 - 1 300 k U E0 + U BE 0 1,5 + 0,7 12. C E arvutasime alljärgnevalt: 20 I K 0 20 0,0005 CE = = 4,547 10 -8 f 3,14 70000 13
määrani. Vaatleme näitena 6V nimipingega ja 0,2A nimivooluga hõõglambi toitmist 24V allikast (joonis 5.13). Eeltakisti Re tuleb siin valida nii, et sellel tekiks 0,2A voolu korral pingelang 24V 6V = 18V: U e 18V Re = = = 90W I 0,2 A 5.1.9. Pingejagurid. Praktikas tuleb vahet teha koormamata pingejaguri ja koormatud pingejaguri vahel. I R1 U1 + U _ U2 RK » ¥ R2 Joonis 5.14. Koormamata pingejagur. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 12 (12) A Koormamata pingejagur
Esialgu arvutatud elementide väärtused: Toitepingeks valisime E=9V, kollektorpingeks Uc0=6V, kollektorvooluks Ic=1mA 1) Kollektortakisti Rk väärtuse saame: E - U C0 9-6 Rk = = = 3k Ic 1 10 -3 2) Emittertakisti väärtus, kui emmiterpingeks valisime U E 0 = 1V: U 1 RE = E 0 = = 1k Ic 1 10 -3 3) Baasipingejaguri arvutamine, kui h21E=300 : R R B1 B2 0,1 h21E R E = 0,1 300 10 3 = 30k 4) Pingejaguri alumise õla takistus: 0,1 h21E R E * E 30 · 10 3 · 9 R = = 37k B2 E - U E 0 - U BE 0 9 - 1 - 0,7 5) Pingejaguri ülemise õla takistus: E 9 RB1 = 0,9 RB 2 - 1 = 0,9 37 000 - 1 = 143 k U E 0 + U BE 0 1 + 0,7 6) Kondensaatori mahtuvus, kui sagedus f=2kHz:
· Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300 · Emitteri vaheline küllastuspinge UBE0=0,7 V · Võimendi töösagedus f=60 kHz · Emitteri pinge maa suhtes UE0= 1 V · Kollektorvool =1 mA · Koormustakistus Rk=510 · Signaali sisetakistus Rsig=120 · Emitter takistus k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Sidestuskondensaatori mahtuvus F · Võnkeringi mahtuvus C=33 nF · Võnkeringi induktiivsus L=250 µH Reaalselt kasutasime järgnevaid väärtusi · CB=10 nF · CK=10 nF · CE= 4,7 F · RB1= 150 k · RB2= 36 k · RE=1 k 2. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik Joonis 2
1 Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W Katse nr.2 Ostsilloskoop Signaali tuvastamine: T = 1.25 ms = 797 Hz
· Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Tegelik väärtus 22 nF · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Tegelik väärtus 39k nF · Võnkeringi mahtuvus C2=10nF · =83 pF · · Tegelik väärtus 510 pF · Võimendustegur k=120 · · ·
4. Emittertakisti R4 ja R8 väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 R4 = R8 = E 0 = = 750 Ic 0,002 5. Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust 0,1h21E R4 E 0,1 200 750 8 R2 E - U E 0 - U BE 0 = 8 - 1,5 - 0,63 20k 6. Pingejaguri ülemise õla R1 ja R5 takisti arvutasime alljärgnevalt: E 8 R1 = R5 = 0,9 R2 - 1 = 0,9 20 000 - 1 21,7 k U E 0 + U BE 0 3,63 7. C1, C2, C3, C 4, C 5 arvutasime alljärgnevalt: 200 I C 200 0,002 C3 = C5 = = 6,36 10 - 7 f 3,14 200000
Filtrid: RC madalpääsfilter RC kõrgpääsfilter RL kõrgpääsfilter LC filter LCR filter Zener diood Zener dioodi kasutatakse vastupingestatult Dioodide lähendused Ideaalne diood: Lihtsustatud diood: Inverteeriv võimendi: Us = I1R1 Uv =- I1R1 Rs=R1 Rv=Rv0 Mitteinverteeriv võimendi: Tagasisidega võimendi Us = I1R1 Uv =Us+I2R2 R2 ja R1 moodustavad pingejaguri, millega maaratud pinge Uvs rakendatakse jadamisi voimendi sisendiga ja mis tootab sisendsignaalile vastu Summator: Integraator: v
laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68, TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja toonvalimise signaalide spektri määramiseks arvuti komplektis mikrofoniga. Mõõtmisteks on tester (amper-volt-oommeeter e AVO-meeter) ja takistusmagasin. NB! Mõõtetulemuste juures arvestada ostsillograafi mõõteotsiku pingejaguri 1:10 olemasoluga. 3 TÖÖ KÄIK 3.1 Vajalikud ettevalmistused tööks 3.1.1 Tutvuda töökohal oleva tehnilise dokumentatsiooniga. 3.1.2 Veenduda visuaalselt laboratoorses töös kasutatavate seadmete korrasolekus. 3.1.3 Käesoleva töö ajal on meil tegemist liinile ühendatud telefoniaparaadiga. Jälgida tuleb telefonikeskjaama poolt esitatavaid nõudeid - toru hargilt võtmise ja numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik, sest siis rakendub
paigast ära tööpunkti. Võimsustransistoris võib see kaasa tuua temperatuuri sellise tõusu, mille tulemuseks on kollektorsiirde läbilöök. Püsiva baasivooluga lülituse ainus eelis peale lihtsuse on, et baasitoiteahel on suure takistusega ja ei vähenda astme sisendtakistust. Parempoolsel skeemil (Pikkov lk 72) on püsiva baasipingega lülitus, mis stabiilsuselt ei ole oluliselt parem eelmisest. Tööreziimi esialgseks reguleerimiseks on üks pingejaguri takistitest (R2) võetud seadetakisti kujul. Baasipinge on praktiliselt püsiv, kui pingejaguri takisteid läbiv vool on vähemalt 5 korda tugevam baasivoolust. Temperatuuri tõustes aga muutub b kasvu toimel kollektorivool ja liigub paigast ära tööpunkt. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 18 Pikkov lk 72 (järg) Ülemisel skeemil (Pikkov lk 72 all) on näidatud alalisvoolutagasisidega
31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõimenduastme lihtsustatud arvutus. 40. Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida? Kaks skeemi, nende omadused. 41. A-klassi võimsusvõimendusastme skeem ja omadused. 42. B-klassi SAMA TEEMA.^^^ 43.Mis on lõikenurk ja võimenduse klassid ? Milliseid võimenduse klasse on? 44. Sobitustrafo ja selle ülesanne . Kuidas arvutatakse sobitustrafo ülekandetegurit? 45
Tilga iga on 3-5 sek. Pidevalt uueneva elavhõbedatilga kasutamine elektroodina tagab elektroodi pinna puhtuse ja ühetaolisuse. Mittepolariseeriva elektroodi (elavhõbedakihi) pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Väikese voolutiheduse tõttu elavhõbedakihi potentsiaal praktiliselt ei muutu. Suurepinnalise elavhõbeelektroodi asemel võib kasutada ka mõnda teist mittepolariseerivat elektroodi (näit. kalomelelektrood). Elektroodid on ühendatud pingejaguri kaudu välise vooluallikaga ning neile rakendatavat pinget suurendatakse alates nullist kuni teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Voolutugevuse olenevust pingest jälgitakse tundliku galvanomeetriga. Elektroodidele rakendatakse pinge V, mis kulub elektroodide polariseerimiseks ja elektrolüüdilahuse oomilise takistuse ületamiseks vastavalt võrrandile: V = a-k + IR, kus a on anoodi potentsiaal, k katoodi potentsiaal, I ahelat läbiva voolu tugevus
VT VT U 0BE R2 E E Joon.1.17 Ipj (pingejaguri vool) Esimesel juhul tuleb valida sobiva väärtusega baasitakistus, milline arvutatakse eeldusel, et emittersiirde takistus on piisavalt väike ja sel juhul E RB = , I BA kus IBA baasivool valitud tööpunktis. Teisel juhul leitakse sisendtunnusjoontelt vajalik baasi ja emitterivaheline pinge, ning
1.5) ning see võib olla mõõteriistale sisse ehitatud või juurde ühendatav. Joonis 1.5. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakistiga 9 Mõõdetav pinge avaldub: U 1 = U 2 kU , (1.5) kus U2 on voltmeetri näit V; kU – mõõtepiirkonna laiendustegur. Et eeltakisti moodustab mõõteriista sisetakistusega pingejaguri, siis mõõtepiirkonna laiendustegur avaldub: Re + Rv kU = , (1.6) Rv kus Re on eeltakisti takistus Ω; Rv – mõõteriista sisetakistus Ω. Eeltakistiga lülitatud laboratoorse voltmeetri konstant avaldub: U mp
voltmeetrite abil, mille tõttu vool nende ühendusjuhtmetes peaaegu puudub. Mõlema pinge mõõtmiseks on eraldi juhtmed. Silla toitepinge jaoks kasutatakse samuti eraldi juhtmeid. Silla toitediagonaalis oleva pinge täpse väärtuse mõõtmisega tekib võimalus vajaduse korral muuta toitepinget vastavuses temperatuuri muutustega või arvestada tegelikku toitepinget mõõtetulemuse korrigeerimiseks. 11. Pingejaguri skeem alalispingele ja vahelduvpingele kus Us on sisendpinge ja Uv pingejaguri väljundpinge. 12. Pingejaguri skeem vahelduvpingele 13. Indutseeritud müra vähendamine juhtmete keerupaari abil Induktiivse sidestuse vähendamiseks signaalijuhtmete ja müraallika vahel kasutatakse nn keerupaari (ingl twisted pair) põhimõtet, mille korral on kõik juhtmed paarikaupa kogu oma pikkuse ulatuses keeratud üksteise ümber (joonis 2.74).
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
Idealiseeritud OV_di võimendustegur läheneb lõpmatusele. Sisendtakistused lõpmata suured, väljundtakistuse R=0. Vähesed väliskomponente lisades saab luua mitmesuguse otstarbega lülitusi, mille parameetrid sõltuvad praktiliselt üksnes vastusideahela omadustest. Kasutatavateks tagasisidestatud OV lülitusteks on pingejagur, integreeriv ja mitteintegreeruva lülitusega OV. Mitteintegreeruva lülituse korral on sisendpinge rakendatud miteinventeerivale sisendile. Tagasipinge pingejaguri R1-R“ kaudu antkase inventeerivale sisendile. Väljundpinge on määratud pingede vahega. Tegemist on negatiivse jadasidemega. Võib kindlaks teha, et tagasisidestatud OV pingevõimendustegur sõltub ainult takistusest. Inveteeritava lülituse puhul sisendsignaal antakse inventeerivale sisendile takistuse kaudu, kusjuures mitteinventeeriv sisend on ühendatud nullklemmiga. 50. Loogikaelemendid. Loogika algebra Digitaaltehnikas dominis kasut
punktiga A ja lähtetööpunktiks see punkt A ongi. Seejuures "keelatud piirkonnad" algavad punktidest D ja E kus siis vastavalt tekib sulge- või küllastusreziim. Kui võimalik, siis püütakse tööpunkt valida võimalikult madalale, sest lähtetööpunkti reziim määrab astme poolt toiteallikast tarbitava voolu. On ilmne, et väikeste signaalide puhul on soodne madal tööpunkt, suuremate puhul on aga vaja kasutada kõrgemat tööpunkt. +E E VT RC RB RC +E E VT R1 R2 Ipj (pingejaguri vool) I0B U0BE 55 I0B JOONIS 4.16. Tööpunkti võib fikseerida kahel viisil, kas andes transistori sisendisse sobiva väärtusega baasioolu või baasi ja emitteri vahele sobiva pinge(joon.4.16). Esimesel juhul tuleb valida sobiva väärtusega baasitakistus, milline arvutatakse eeldusel, et emittersiirde takistus on piisavalt väike ja sel juhul , kus I baasivool valitud tööpunktis. BA
U 0BE R2 E E Ipj (pingejaguri vool) JOONIS 4.16. Tööpunkti võib fikseerida kahel viisil, kas andes transistori sisendisse sobiva väärtusega baasioolu või baasi ja emitteri vahele sobiva pinge(joon.4.16). Esimesel juhul tuleb valida sobiva väärtusega baasitakistus, milline arvutatakse eeldusel, et emittersiirde takistus on piisavalt väike ja sel juhul E RB = ,
V a s t u v õ t ja g e n e ra a to r VV SSG V AA Signaalgeneraatorist antakse VV sisendisse 400Hz helisagedusega 30% sügavuselt moduleeritud signaal. Selle signaali suurust muudetakse SSG astmelise ja sujuva atenuaatori (pingejaguri) abil seni kuni VV väljundis oleva voltmeetri näit vastab VV nominaalvõimsusele st. 0,1 nimivõimsusest PVn ja on arvutatav valemiga: UV 0,1PVn R K ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? Standartne helisagedusvõimsus on 50 mW raadiotel millede nimivõimsus on vähemalt 150 mW ja standartne helisagedusvõimsus 5mW raadiotel mille nimiväljundvõimsus on 100 mW. Tundlikkuse määramisel tuleb arvesse võtta signaali ja müra suhet.
juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
s is s is sisetakistus RD moodustab pingejaguri. Eeltakisti ehk piiramistakisti R valitakse t t U v ä lj U v ä lj
asendisse, kus ta viibib lülituse parameetritega määratud ajavahemiku võrra. Selle oleku vältel formeeritakse väljundimpuls. Seega väljundimpulside sagedus sõltub sisendimpulside sagedusest nende kestus ja amplituud aga lülituselementide valikust. ..... R1 ja R2 antakse VT1 baasile suhteliselt madal pinge nt: 0,5 kuni 1V Samal ajal on takistus RE valitud nii, et temal esineb pinge lang nii VT2 emiter ahela pingejaguri pingest suurem ja nii ongi VT1 baas emiterist negatiivsem, ning ta on suletud olekus. Sisendimpulsi saabumisel avatakse tema toimel VT1. Tema kollektorpinge langeb, ning sinna ühendatud kondensaator hakkab tühjenema. Kondensaatori tühjenemisvool kulgeb vasakpoolselt plaadilt läbi transistori, läbi RE, läbi pinge allika, läbi takistuse RB miinusplaadile. See vool läbides takistust RB tekitab pingelangu, mille miinus on suunatud VT2 baasile ja selle pingelangu toimel VT2 suletakse
Sümmeetrilisel multrivibral C1Rb2=C2Rb1. kui valida kondensaatorid või baasi takistused erinevadena on transistoride suletud ja küllastus olekute kestused erinevad ja me saame mitte sümeetrilise kujuga vibraatori. Joonis 4.4.2 Mittesümeetrilise multivibra erinevadelt kollektoridelt võetud väljundpinged on oma kujult erinevalt. 4.5 multivibraator opvõimendid joonis 4.5.1 opvõimendi MI (mitteinventeeriv) sisendisse on toodud läbi pingejaguri R1, R2 tagasiside, mis muudab selle sisendi pinge sõltuvaks väljundi seisundist kord positiivseks kord negatiivseks. I (inventeeriv) sisendisse on ühendatud kondensaator, milline on ühendatud läbi takistuse R3 väljundiga. Oletame all olukorras sai MI sisend suurema pinge ja seetõttu läks opvõimendi väljund positiivsesse küllastusse selles olukorras saab MI sisend positiivse pinge milline on määratud R1 ja R2 suhtega
mis on tingitud sellest, et koos transistori sulgumisega toimub tema kolektoriga kondensaatori laadimine. Laadimisvool kulgeb impulside algul läbi kolektori takistuse ja laadimisvoolust põhjustatud pingelang ei luba kolektro pinget impulsi algul tõusta maksimaalse väärtuseni vaid alles siis kui kondensaator on täis laadunud. OP-võimendiga multivibraator Op võimendi mitte inverteerivasse sisendisse on toodud tagasiside läbi pingejaguri R1 R2, mis muudab selle sisendi polaarsuse sõltuvaks op-võimendi reziimis inverteerivasse sisendisse on aga ühendatud kondensaator C koos väljundisse ühendatud laadimistakistuse R3. Oletame et algolukorras on mitteinverteeriv sisend suurema pingega ja see tõttu läks OP- võimendi väljund positiivsesse küllastusse, mitteinverteerivas sisendis on positiivne pinge mille väärtus sõltub R1 R2 suhtest. Kondensaator hakkab laaduma läbi takistuse R3 laadimine
juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
(lįihisvoolude) ja
Suure tugevtlsega vooluirnpulsside
piiramine.
.įįr, kõigematĒ ļ.rarmoorriliste kornponentide
Need eeĮrnärgid saavutatakse ahela induktiivsuse
įur.rr.rr,tu*isegā. Drossel suurendab
ka sagedustrruttnduri
liiņingetaļuvust.
Drosseli rräivįakįstus tuoodustab ļ
annaabi.ee 
