Sõltub ka aine tihedusest ja erisoojusest. Vedelikes määravad sisehõõrde põhiliselt molekulidevahelised tõmbejõud. Kui molekulid liiguvad vedelikus mingis kindlas suunas, siis haaravad nad naabermolekule kaasa (tänu tõmbejõududele mitte põrgetele!!!!). o Millest sõltub pindpinevustegur? Vedelikust, pinnasest, temperatuurist. o Millest ja kuidas sõltub kapillaarvee tõus? Jämedates torudes takistab raskusjõud pindpinevusest ja märgamisest tingitud vedelikusamba tõusmist või langemist. Märgamisest ja mittemärgamisest sõltub ka. o Tahkiste liigitus molekulidevahelise vastastikmõju järgi (nimetused, iseloomustus, näited). Monokristall: molekulid paiknevad kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse!!! (Esineb looduses harva). ANISOTROOPSED. Polükristall: ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. (Kõik metallid)
(vihmana). iks tilgad? Kuidas nad koos püsivad? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga? Pindpinevus on nähtus, mis paneb vedeliku pinna käituma kui elastse "lehe". Nii et vedelik on alati justkui õhukese kelme sees, mis üritab vedeliku pinna minimaalseks "sikutada". Millal on vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sfäärilise, st kerakujulise tilga. Kui ainult gravitatsiooni ei oleks - meie jaoks tavalistes tingimustes saab see ju ilma probleemideta pindpinevusest jagu ning paneb näiteks supi kenasti kaussi. Ühesõnaga, poleks gravitatsiooni, oleks ookean ümmargune. Niisiis, füüsikaliselt on pindpinevus vedeliku pinna nähtus, mille tõttu pind käitub nagu elastne kile. See kile võimaldab putukatel, nagu vesijooksiklastel liikuda vee pinnalja tekitada muuhulgas ka kapillaarsusnähtuse.Valame klaasi külma vett ja paneme sinna kirjaklambri. Klamber jääb veepinnale. Lisades tilgakese nõudepesuvahendit pindpinevus väheneb ja klamber upub
sisalda). 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis- tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse. - Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt,
Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse, siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. Elektrokapillarnähtus: Kui pind omab laengut, siis selle pinna pindpinevus erineb ilma laenguta pinna pindpinevusest. Töö, mis on vajalik laetud pinna suurendamiseks on väikesem kui elektroneutraalse pinna suurendamiseks vajalik töö. Vedeliku pind võtab raskusjõu mõjul looduslikes veekogudes tasapindse kuju. Pind on väike võrreldes vee massiga. Veetilga vähenemisel väheneb ka raskusjõu osatähtsus kuna veetilga ruumala väheneb võrdeliselt raadiuse kuubiga, veetilga pind aga raadiuse ruuduga. Pindpinevusest tingitud kõverdumine püüab vähendada pinda antud ruumala piires
hüdrofiilseteks. Selle tulemusena tilk levib. 15. Kuidas mõjub pinna kõverus ja aine loomus selle lisarõhule (siserõhule)? Millised on kapillaarse tõusu (languse) põhjused? 4 Täiendav siserõhk on suunatud alati kõveruse tsentrisse. Pindpinevus põhjustab rõhkude erinevuse kõvera pinna korral. See lisarõhk on positiivne kumera pinna korral ja negatiivne nõgusa pinna korral. Lisarõhk sõltub vedeliku pindpinevusest ja pinna kõverusest. Laplace'i võrrand. Rõhk on suurem nõgusal poolel, st tilga (või gaasimulli) sees. Lisarõhk (delta P) tingib vedelikutaseme muutuse peenetes kapillaarides ja seetõttu nimetatakse seda ka kapillaarseks rõhuks. 16. Millest on tingitud piiskade sfääriline kuju kaaluta olekus? Sest sellel kujul on väikseim pinna-ruumi suhe. 17. Kuidas mõjub aine dispersioon tema reaktsioonivõimele, aururõhule, lahustuvusele ja
nõguse pinna puhul neg. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsus on nähtus, mida põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, näiteks tahke ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis väliste jõudede puudumisel avalduvad vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust rohkem või lähem laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (kehad, mille omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 43. Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad
Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind.(N/m ühik). Kõrvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. (Laplace’i valem Δp=2Hα) Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 42.Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad., curie valem, erisoojus c joonis(3R)
Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind. (N/m ühik). Kõrvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. (Laplace’i valem Δp=2Hα) Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 36, Reaalsed gaasid Van der Waals võrrand - Võrrand kirjeldab reaalsete gaaside käitumist. a
siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni - enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. kriitiline, kus algab koaguleerumine. Edasisel mitmevalentsete rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees
4. Võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine rõhu tõstmisel ja alandamisel.5. kapillaarne kondensatsioon. Kapillarkondensatsioon: poorsete absorbentide korral. Kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on
Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln =. Asendades ln =. , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Mittemärgava vedeliku korral kondenseeruvad aurud meniski kohal tasase pinnaga võrreldes kõrgemal rõhul (ph > p0) ning gaasi adsorptsioon
Kokkusuruttatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossuseks nim vedelike omadust takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb, st mida väiksem viskoossus seda kiiremini voolab. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse; tingituna pindpinevusest püüab vedelku osake võtta maksi-maalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui < 90 o, kui > 90o, siis vedelik ei märga substraadi pinda. Äärenurk tekib mingist punktist vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega. Aine märgamine ja mittemärgamine sõltub jõust osakeste vahel vedelikus ja jõust vedeliku osakeste ning pinnaosakeste vahel
tahkis. Murdosalise destillatsiooni abil on võimalik eraldada vedelikke. Viskoosuseks nimetatakse taktistust voolamisele, s.t. mida väiksem on viskoosus, seda kiiremini, mida suurem, seda aeglasemalt vedelik voolab. Viskoosus määratakse vadeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Temperatuuri tõusuga viskoosus väheneb ja vastupidi Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Tingituna pindpinevusest püüab vedeliku osake (tilk) võtta maksimaalselt kera kuju. Pindpinevuse suurendamine lisatakse pindaktiivseid aineid detergente. Nii tehtakse elektrolüüsidega. · Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus (faasi sees) · Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel (erinevate faaside vahel) · Adsorbtsioon komponentide konentratsiooni muutus heterogeense süsteemi faasidevahelisel piirpinnal.
peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste
vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja
on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata
ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta
maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke
pinna suhtes nurga all <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). Kohesiooni jõud jõud osakeste
vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakestevahel. 1)F(adh)>F(koh) märgav
vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (H=2/gr) 2)
Fadh
kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temp tõusuga viskoossus väheneb ja vastupidi. Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni ja adhesiooni jõud, kapillaarsus. Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab: tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2 /gr); ei märga:
Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest. Aglomeraat on tugeva sidemega kogum, tekib kuumutamisel või surve all agregaatidest; eristat. sise- ja välispinda N:klinkertellis; osadeks saab uuesti teha jahvatamise teel. Pulbrite koostist määratakse suuruse järgi: a)sõelumise teel b)mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; c)sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus. Pulbrite
kiirusega anumast läbi peenikese toru. Välisteguritest mõjutab eelkõige temperatuur (viskoossus ja temperatuur on omavahel pöördvõrdelises seoses. Viskoossuse arvutamiseks on vaja teada temperatuuri sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ja kapillaarides Vedelik tahke aine tasasel pinnal on märgav (adhesioon on suurem kui kohesioon) ehk tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise. Kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all · 90, siis tõuseb vedelik mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on
Vee viskoossus toatemperatuuril on ~1 cP ehk ~10-3 Pas 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. Vedeliku pind võtab raskusjõu mõjul looduslikes veekogudes tasapindse kuju. Pind on väike võrreldes vee massiga. Veetilga vähenedes võtab see aga veetilga, veelgi vähenedes keraja kuju. Veetilga vähenemisel väheneb ka raskusjõu osatähtsus kuna veetilga ruumala väheneb võrdeliselt raadiuse kuubiga, veetilga pind aga raadiuse ruuduga. Pindpinevusest tingitud kõverdumine püüab vähendada pinda antud ruumala piires. Kõvera pinna tõttu tekib täiendav siserõhk. Järgnevas vaatame kõverpinna poolt tekitatavat rõhu muutust. Leiame seose kõverdunud pinna aluse rõhu, kõverdunud pinna raadiuse r ja pindpinevuse vahel. Selleks vaatleme tasakaalu tilga ja teda ümbritseva auru vahel (eeldusel et T=const. ja P=const, nii et saame vaadata Gibbsi vaba energia muutumist)
Gibbsi võrrandist järeldub: *Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades d/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas *Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades d/dc<0, siis >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas *Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus).
Gibbsi võrrandist järeldub: *Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades d/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas *Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades d/dc<0, siis >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas *Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus).
kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante. Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid. Nii läheb benseen vees ilma surfaktandita kokku, sest benseen on hüdrofoobne ja seega üritab oma pinda vähendada. Teisisõnu, benseeni kolloid vees poleks ilma surfaktandita stabiilne. Kui aga lisada surfaktanti, siis väheneb benseeni pinnaenergia ja seega on ta võimeline olema ka olukorras, kus tema pind on suurem (kolloidina). Surfaktandid on enamasti amfifiilsed ained e
(sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50nm; mesopoor 2-50nm; mikropoor <2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Nt: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Nt: kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temperatuuril (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud); sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse
Vis.-i määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikest toru. Temp.i tõusuga viskoossus väheneb. Voolavus ja viskoossus sõltuvad osakeste vahelisest jõust, osakeste kujust, struktuurist ja massist. Viskoossused: vesi 20 0C-l 1,005cp; Hg 20 0C-l 1,554cp. Pindpinevus on jõud, mis mõjuv pinnaosakesele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Kui vedelik panna tahke aine pinnale, siis oleneb vedeliku käitumine kohesiooni ja adhesiooni jõududest, pindpinevusest ja tahke aine pinnaenergiast. Vedelik võib tahke aine tasasel pinnal laiali valguda, selle märjata või mittemärjata. Kui kohesiooni jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, siis vedelik ei märga ja vastupidi. Nendest jõududest on ka tingitud vedelike liikumine kapillaarides ja pragudes. Kui vedelikmärgab kapil.-i või prao seina, siis vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapil.-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil.-i raadiusega
127. Mullaniiskuse sõltuvus mullaerimist. Mullaniiskuse jaotus künnikihis, harimissügavus, harimiskordade arv, harimisskeemid. n Küllastumata kihis, kus kõik poorid ei ole veega täidetud ja (joonis 4.1), mõjuvad poorides olevale veele jõud: 1) raskusjõud, mis sunnib vett allapoole valguma 2) kapillaarjõud, mis tõstavad poorides olevat vett suurema veesisaldusega kihist väiksema veesisaldusega kihti (pindpinevusest tingitud kapillaarrõhu tõttu on näiteks veetase alt ühendatud peenikeses ja jämedas torus erinev). k ü lla s tu m a ta p in n a s k ü lla s tu n u d p in n a s õhk vesi vesi p in n a s e o s a k e s e d Joonis 4.1. Küllastunud ja küllastumata (niiskuse mõttes) pinnasekihid.
voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temp tõusuga viskoossus väheneb ja vastupidi. Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus. Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab:(adhesioon suurem kui kohesioon) tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline
asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, siis võtab piisk kera kuju. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 48. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusest. Kui vedelik märgab pinda, siis märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. Näiteks:vesi tõuseb 1m-15m, kappilaari raaduius1mm-1,5cm 49. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (seep) - pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm (-COOH), sulfoonhappe rühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembene (hüdrofiilne)
toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi uurimused savipinnase plastsusest ja saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Kaalume parafineeritud Võimalik, kui vedelik märgab anuma seinu, vastasel korral veepind alaneb. pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kaasaegsele proovi, eelnevalt proovikeha enda. Saame 2-e kaalumise vahest parafiinikaalu. Tõusu kõrgus oleneb toru raadiusest või pilu laiusest, vedeliku pindpinevusest, pinnasemehaanikale pani aluse K.Terzaghi - pinnas ei ole lihtsalt osakeste Looduslike pinnaste mahumass vahemikus 1500 2100 kg/m3. Orgaanilist tihedusest ning märgamisnurgast. Pinnase poorid on tavaliselt üllalt peened, et kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti ainet sisaldaval pinnasel, nagu turvas on see väiksem 1000 kg/m3. vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta
annaabi.ee 
