Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma)
Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud Laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi,soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul) Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega Uuema rahvalaulu põhitunnused Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Hulgaliselt leidub mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus
Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel. Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia zanr, mis põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Tragöödiaid kanti ette amfiteatris peale rongkäiku, kus lavaesine
Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes. Vanu rahvalaule tundma õppides oskame paremini ette kujutleda oma esivanemate elu ja saame teada nende unistustest, muredest ja rõõmudest.
hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul(võis olla vaimulik) motett – mitmehäälne vaimulik vokaalteos, alates 17. saj koos pillisaatega neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad
Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel Anloodia - soololaul aulose saatel Dionysose pidustuste tekkisid uuel ajajärgul komöödia ja tragöödia Tuntumad tragöödiate autorid: Sopliakles Aisehylos Euripides Vana kreeka pillid : lüüria, kidarei, aulos. ROOMA Seiklus laul Kuniks elad kiirga mitte miskit ära leina Elu on üürike Aeg toob lõpu lähemale Muusika muutus vanas kreekas tähtsks osaks.
· kahehäälsed organumid · kolme-ja neljahäälne · ülemine hääl rütmiseeritud · gregooriuse koraal aeglane (meenutab · sarnaneb ilmaliku tantsulauluga burdooni) · alleluia. Pascha nostrum · ,,Viderunit omnes" · melismaatlised organumid Organumi arengus jääb Gregooriuse koraal tahaplaanile ja lõpuks kaob. Lauldi koos pillisaatega. 13.saj. Motett mitmehäälne ja keelne mitmehäälsuse vorm (kiriklik) max 3 häältearvu I prantsuskeeles armastuslaul II ladina keeles vaimulik laul III ladina keeles tenor Gregooriuse koraal Keeruline muusikazanr, visati kiiresti kirikust välja 13.saj, 15.saj tuli tagasi. Zanr kujutab endast muusika reservata (õpetlastele mõeldud muusika) Gooti ajastul pandi alus ka uuele solmisatsioonsüsteemile või ka uuele notatsioonsüsteemile, kus iga noodimärk tähistab üht
tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad: fiidel & rebekk peaaegu nagu kitarr suur kõlakast + lühike kael, võib mängida poognaga, hoiti rinna najal harf lauto psalteerium risti keeltega; poogen, näpud või löömine organistrum e rataslüüra suudab paari või rohkem nooti korraga mängida burdoonkeeled
rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv 4 akordilise saatega tantsumuusika. Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul). Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Sellise ülesehituse põhjuseks oli saksa tõlkekirjanduse mõju. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud.
veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised
veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised
Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. 5 Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.17. sajandil loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja
Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad) Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või
Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja-Aafrikast, Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra ja simbel
sõjalaulud · töölaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad mina-elamustega läbipõimunud jutustusi. 7. Regilaulu ajalooline kontekst. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoome ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad 2000. Esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus pärineb aastast 1660. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Maa-harimisega laulud seotud sest praeguste allikate hulgas on maa-harimise teema kõige laialdasem. Paikseteks jäädi ~2000-4000 e.Kr. Ürgkogukondlik ühiskond muutub agraarühiskonnaks. 8. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval. Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud.
Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid). Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. • Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel • Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid) • Teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju • Variant kui konkreetse laulu esitus, selle üleskirjutus • Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000 50
Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikur rahavalaulud (rahvakoraalid). Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. · Tüübi mõiste kasutusel arhiiviteksRde süstemaRseerimisel · Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased teksRd e variandid) · TeksR võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju · Variant kui konkreetse laulu esitus, selle üleskirjutus · Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000 50
Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika. Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul). Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega. Põhitunnused Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Sellise ülesehituse põhjuseks oli saksa tõlkekirjanduse mõju. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate 9 vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat
kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. Sõna ,,muusika" tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: · Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks
meistersingerite traditsioon. Pillid ja pillimuusika. 8 Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Mõistagi ei tähenda see, et pille ei mängitud: seda tehti rohkesti kõigepealt laulu saateks. Näiteks on kõik säilinud rüütlilaulud kirja pandud vaid ühehäälse meloodiana, samas näitavad keskaegsed pildid selgelt, et musitseeriti koos (improviseeritud) pillisaatega. Veel kuni 16. sajandini on säilinud väga vähe spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat, ent samas võidi tekstiga varustatud palu alati ka pillidega mängida. Üks pillidega tihedalt seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. ja 14. sajandi käsikirjadest tuntud estampii (estampie). Umbes 1200. aastast on Pariisis dokumenteeritud ka pillide kasutamine mitme- häälses kirikumuusikas
7. Regilaulu ajalooline kontekst. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoome ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad 2000. Esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus pärineb aastast 1660. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Maa-harimisega laulud seotud sest praeguste allikate hulgas on maa-harimise teema kõige laialdasem. Paikseteks jäädi ~2000-4000 e.Kr. Ürgkogukondlik ühiskond muutub agraarühiskonnaks. 12 8. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval. Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender
○ töölaulud; ○ tavandilaulud; ○ lüürilised laulud. Uuem rahvalaul: ● Algriim asendus lõppriimiga,; ● Mitmehäälne; ● Värsid moodustasid salmid ja refrääni; ● Pillisaatega. ● Laulsid ka mehed; Rahvapillid: ● Torupill; ● Hiiu kannel; ● Sarvepillid; ● Kannel; ● Vilepillid; ● Karjapasun; ● Parmupill; ● Jauram; ● Suupill. ● Tuhapill ehk pingipill; ● Lõõtspill; ● Lokulaud; ● Viiul;
,,Nõelamängu laul" esimene teadaolev regilaulu tekst 1680. aastatel. 1990ndatel avastati 3 regilauluteksti, mis pärit 1660ndatest. Seega laulude terviktekstid pärinevad 17. sajandist. Praegu umbes 200 000 teksti. Elustiili muutudes hakkavad kaduma tekstid, mis teatud perioodidel olid autoriteetsed. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Maaharimisega laulud seotud sest praeguste allikate hulgas on maaharimise teema kõige laialdasem. Paikseteks jäädi ~20004000 e.Kr. Ürgkogukondlik ühiskond muutub agraarühiskonnaks. 7. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms
annaabi.ee 
