Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100).
paigutatakse poorne materjal või õhuke kile. 10. Kuidas arvutatakse piirde mürakindlust? Piirde mürakindlus R ühekihiliste konstruktsioonide puhul on arvutatav R = 20log(m f ) - 45dB m piirde 1m2 mass (kg) f helisagedus (Hz) Piirde keskmine mürakindlus, kui m on alla 200 kg/m2 R = 13,5 log m + 13dB Kui m on üle 200 kg/m2 R = 23 log m 9 dB Keskmise mürakindluse valemid on kehtivad akustiliselt ühtlaste piirdekonstruktsioonide (need võivad koosneda ühest või mitmest materjalikihist, olles omavahel jäigalt seotud üle kogu pinna, näiteks krohvitud tellissein) jaoks. Kergete vaheseinte (30...100 kg/m2) korral pole eeltoodud valemid kehtivad. Nendes tekkivate pindlainete mõjul R väheneb tunduvalt lll 1. Ruumi järelkõla? Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi
Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 4. Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus? Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. 5. Mis on energiamärgis? Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat
Mälestiste liigid on arheoloogiamälestis, arhitektuurimälestis, kunstimälestis, tehnikamälestis, ajaloomälestis. 2. Mis on konserveerimine, restaureerimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine? Konserveerimine vananemise peatamine või aeglustamine. Pinda ega vormi ei muudeta, kui see ei ole vajalik säilitamise eesmärgil. Restaureerimine taastatakse algne välimus. Renoveerimine kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse renessansiaegses Itaalias muinsuskaitse isaks?
- soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
(5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine. (7) Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. (81) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (8`) Oluliseks rekonstrueerimiseks on selline rekonstrueerimine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisega ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud
o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport. b.) Löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel.Löögimürataseme indeks L'n,w (dB) arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni.
6. Kergbetoonide kasutuskohad ning eelised/puudused normaalbetooniga võrreldes? Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Raudbetoon 7. Mis on monteeritav raudbetoon ja tema eelised/puudused monoliitse ees? Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt,
kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine • Nõrga pinnase asendamine tugeva pinnasega • Tsementeerimine või silikaatimine
Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja. Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru. Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi
keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaaziskeemid; piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavused; vundamendilahendused; lisauuringute vajadus; konstruktsiooni põhilised detailid - Kütte- ja ventilatsiooniosa - Veevarustus- ja kanalisatsiooniosa - Soojus- ja/või gaasivarustuse osa - Tuleohutuse osa ehitise tulepüsivusklass, tuleohuklassid ja tulekaitsetasemed; tuleohutuse tagamise põhimõtted ja ehitise jagunemine 2
- soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) · õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport · taandatud löögimürataseme indeks L'n,w (dB) arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni · valgustihedus vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga · valgusheledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal · valgusräigus nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb · päevavalgustegur D antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega
ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) • õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport • taandatud löögimürataseme indeks L'n,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni • valgustihedus – vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga • valgusheledus –iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal • valgusräigus – nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb • päevavalgustegur D – antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega
vahel (so ehitise sisepiirete heliisolatsiooni); mõõdetakse detsibellides (dB); kasutatakse tähistusi Rw ja R'w. Õhumüra isolatsiooni indeks R'tr, s, w - hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (so ehitise valispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni); müraallikaks on transport; mõõdetakse detsibellides (dB). Taandatud löögimürataseme indeks L'n, w - hinnatakse löögimüra levikut ehitises; iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni; mõõdetakse detsibellides (dB). Järelkõlakestus T - aeg, mille jooksul helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel; hinnatakse sekundites (s). 56. Seina ja vahelae heliisolatsiooninõuete täitmine. Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab _ massiivne tarind; _ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus
2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 2.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla
16 kuni 48 tunnini. Aeglustajaid kasutatakse eelkõige: Betoneerimisel sooja ilmaga Transportimisel pika vahemaa taha Et vältida nähtavaid üleminekuid erinevate betoneerimisjärkude vahel Et tagada kogu massiivi üheaegne tardumine. 4. MINERAALSETEST TOORAINETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojaisolatsioonimaterjalide eesmärgiks on ehituses hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei
tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt - Ehitamine on: o Ehitise püstitamine o Ehitise laiendamine o Ehitise rekonstrueerimine o Ehitise tehnosüsteemide muutmine o Ehitise lammutamine - Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel - Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine Standardis EVS 885:2005 on termineid kasutatud järgmises tähenduses: - Ehituskavand (sketch design) – ehitusobjekti projekteerimistöödele eelnev arhitektuurne lahendus 8 - Ehitusprojekt ( construction design) – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike
ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis
poorsete seinamaterjalide puhul läbi lahtiste pooride, läbi tellismüüritise ebatihedate vuukide, läbi ebatihedate akende, uste ja paneeliliiduste jne. Projekteeriva mitmekihilise piirdekonstruktsiooni läbipuhutavustakistus piirde õhutihedus arvutatakse valemiga: R p = R p1 + R p 2 + ... + R pn , kus R p1 ; R p 2 ; R pn - on üksikute kihtide õhutihedus. 104. Millistel põhimõtettel toimub välispiirete projekteerimine? Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel ei tule silmas pidada ainult selle soojatehnilist külge, niiskusreziimi ja õhupidavust, vaid tingimata ka majanduslikkust. Ökonoomse piirdekonstruktsiooni saamiseks tuleb arvestada üheaegselt nii ühekordseid kulutusi piirdekonstruktsiooni püstitamiseks kui ka jooksvaid ekspluatatsioonikulutusi.
45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist
43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja
näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Arvestades, et vastavalt EhS § 12 lg. 2 peab ehitamiseks olema kehtiv ehitusluba, välja arvatud juhul, kui on tegemist väikeehitisega. Vastuolu EhS-ga seoses ei tekkinud, kui ümberehitusega ei kaasnenud ehitise osa lammutamist, rekonstrueerimist (ehitise piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, § 2 lg. 8) või tehnosüsteemide muutmist. Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Ei. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg. 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas
puitolla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis nimetamisväärselt kasutatud. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, mahumass ja soojajuhtivus. Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/m ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15. Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks,
tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega, et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata.
keramsiit. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilised materjalid. Kõige enam kasutatakse saepuru. Eriti hea on 117 okaspuu-saepuru. Betooni jaoks peab saepuru olema sõelutud. Puit, millest saepuru tehakse, peab olema vana puu. Puit ei tohi olla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis eriti kasutatud. Kergbetoonide kasutamine. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke. Tehakse ka tervik-seinu (monoliitseid seinu). Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaitstud mingi korrosioonikaitse-kihiga. Korebetoon. See on kergbetooni liik, milles ei ole peentäitematerjali. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega. Tsementi lisataksekorebetooni ainult nii palju, et täiteterad oleksid tsemendiga kaetud. Terade vahed jäävad täitmata.
*Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse
tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt - Ehitamine on: o Ehitise püstitamine o Ehitise laiendamine o Ehitise rekonstrueerimine o Ehitise tehnosüsteemide muutmine o Ehitise lammutamine - Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel - Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine Standardis EVS 885:2005 on termineid kasutatud järgmises tähenduses: - Ehituskavand (sketch design) – ehitusobjekti projekteerimistöödele eelnev arhitektuurne lahendus 8 - Ehitusprojekt ( construction design) – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike
annaabi.ee 
