Lubamatu on otsene päike, võimalusel aknad põhjapoole ja katta ruloodega. Dokumendid säilitatakse mappides või karpides kinnistes riiulites. Riiulite vaheline laius on 75cm. Riiulid paigutatakse küttesüsteemist vähemalt 60cm kaugusele. Dokumendid asetsevad iga-aastase vastuvõtmise järjekorras, nii et iga asutuse dokumendid on ühes kohas. Kappidele kleebitakse sildid, kuhu kirjutatakse: · Asutuse nimi · Fondi või nimistu number · Karbis olevate dokumentide piirdaatumid. Pakke võib asetada nii horisontaalselt kui vertikaalselt., või paremalt vasakule, ülevalt alla. Kui on palju fonde, teha kartoteek. Toimikute väljastamise hoidlast · Registreerimise raamatusse või tabelisse märgitakse, kas toimik väljastatakse samasse asutusse või teise kohta. · Dokumentide väljastamisel koostatakse akt · Väljastamine toimub avalduse alusel Toimikute oleku ja seisukorra kontroll Ülesanneteks on: 1
Christoph Kolumbus ELU PIIRDAATUMID · Sündis enne 31. oktoobrit 1451. aastal Itaalias · Suri 20. mail 1506. aastal Hispaanias PÕLVNEMINE · Tal oli 3 venda: Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta · Isa Domenico Colombo · Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks...
SÕDADE AJAJÄRK 1. Liivi sõda (piirdaatumid). 15581583 2. Talurahva ülestõus (kuu, aasta). September 1560.aasta 3. Kus asus Ivan IV poolt rajatud Liivimaa kuningriigi keskus? Põltsamaal 4. Kelle valdusse läks Lõuna - Eesti pärast Liivi sõda? Rzeczpospolita riigi 5. Altmargi vaherahu (aasta). 1629.aastal 6. Liivi ordu viimane välilahing (lahingu koht ja toimumise täpne aeg). 2. august 1560 Härgmäe lahing, 7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8
MUINASAEG 1. Kaks vanimat inimasulat Eesti alal. Pulli ja Kunda 2. Pronksiaja 2. poole peamine elatusala. alepõllundus 3. Mis on söödiviljelus? Maad haritakse mõned aastat ja seejärel jäetakse sööti. 4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirjateket u. 5000 aastat tagasi. 8. Suuremad maakonnad 13. sajandi algul (8)? Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi
Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26. Kuidas nimetati endiste talupoegade ja sõdurite röövsalku? sissid 27. Kes olid Põhjasõja ajal: a) Rootsi kuningas, b) Vene tsaar? a) Karl XII ja b) Peeter I 28. Mis aastal lõppes Põhjasõda? 1721. aastal
juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i vimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, ksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nukogude ja seetttu ka Ida-Euroopa ajalooksitlustes thistab revolutsiooni lppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mned lne ajaloolased on ka vlja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises ksitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid
Arhiivi-moodustaja kohustuslikud kirjelduselemendid on: nimetus, tegevusaeg ja asukoht, staatus, funkt-sioonid, ülesanded ja tegevused, struktuur, kirjelduse andmed. 2) Arhiivi ja tema osade kirjeldus sarja tasandini võimaldab anda ülevaate arhiivi ülesehitusest ja sisust. Arhiivi kirjelduse peamine ülesanne on anda ülevaade arhiivimoodustaja tegevuses tekkinud arhivaalide tervikliku kogumi kohta. Arhiivi olulisemad kirjelduselemendid on: tähis,pealkiri, piirdaatumid, kogus, arhiivimoo-dustaja nimetus, hoiustamise ajalugu, sisu ja teema, hindamine ja hävitamine, korrastussüsteem, seonduv aines. Arhiivi tähise moodustab avalik arhiiv arhiiviasutuse koodi ja vastuvõetud arhiivile antud fondi numbrist. NÄITEKS: EAA.5734; ERA.R-2009. Sarja kirjeldamisel kasutatakse vähemalt järgmisi kirjelduselemente: tähis, pealkiri, piirdaatumid ja kogus. Vajadusel kasutatakse järgmisi kirjelduselemente: sisu ja teema, korrastussüsteem, juurde-pääsu tingimused.
Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik Millised 3 ülitähtsat otsust tuli Eesti poliitilisel ja sõjalisel juhtkonnal Vabadussõja käigus langetada? Vägede mobiliseerimine, löögijõu suurendamine ja soomusrongide formeerimine Millise kolme vastasega tuli omariikluse nimel võidelda? Punaarmee, Landeswehr, Bermondt-Avalov Eesti Vabadussõda (piirdaatumid: nii sõja alguse kui ka lõpu puhul kuupäev, kuu, aasta) 28.nov 1918-2veeb. 1920 Kelle Eesti ohvitseridest oli silmapaistvam osa murrangu saavutamisel ja Vabadus võitmisel? Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Johan Pitka, Milline järsk murrang toimus Eesti ühiskonnas Vabadussõja ajal? Eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine Millise lahingu aastapäeva tähistatakse Võidupühana? Võnnu lahingu (23.juuni) Millal toimus Landeswehri sõda (kuud, aasta)? 1919
lehtedesse teavet kahjustamata teha, võib säiliku lehed nummerdatult paigutada arhiivipüsivast paber materjalist ümbrikusse või mappi lehti kinnitamata. Ümbrik või mapp paigutatakse omakorda horisontaalselt säilitatavasse arhiivikarpi Säilikute tähistamine karpidele kirjutatakse peale võimalikult palju andmeid: arhiivimoodustaja nimetus, strukt. üksuse nimetus, sarja tähis, toimiku nr, pealkiri, piirdaatumid. Piirdaatumeid ei panda, kui need avalduvad pealkirjas. (Karbi number). RA-sse üleandmisel lisatakse lehtede arv, leidandmed: arhiivi tähis, nimistu nr (fondi nr, saadakse RA üleandmise käigus), säiliku number. PILET 3 1. Põhimõisted: dokument Mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks (arhiiviseadus)
Ülevaade vormistatakse paberkandjal või peetakse seda elektrooniliselt. 6. Dokumentide hoidmine asutuse tegevuse lõpetamise järel (säilitustähtajad, äriseadustikust tulenevad säilitamise nõuded, hoidmise tegelik korraldamine ) Paberdokumente tuleb hoida nii, et on tagatud säilimine- kapil või laual, maast 10-15 cm kõrgusel. 7. Säiliku kaanele kantavad andmed arhiivimoodustaja nimi,struktuuriüksuse nimi,sarja tähis, pealkiri, piirdaatumid, toimiku number, lehtede arv, leidandmed 8. Hävitamise protseduur (kuidas dokumenteeritakse, kuidas viiakse läbi füüsiline hävitamine Selgitatakse välja millised dokumendid lähevad hävitamisele. Dokumentide hävitamisel tuleb koostada hävitamisakt ehk eraldamise akt (asutuse üldplangil), milles märgitakse kes, millal ja kui palju ja kuidas dokumente hävitas. Füüsiline paberdokumentide hävitamine on põletamine, purustamine
1: Kiri". II Asutuse individuaalsed · Asjaajamisjuhend · Toimikute/dokumentide loetelu Dokumentide loetelu kehtestatakse tähtajatult asutuse struktuuri ja allüksuste kaupa. Dokumentide kohta märgitakse vähemalt: 1. arhiivimoodustaja nimi 2. osakonna või funktsiooni tähis ja nimetus 3. sarja tähis ja nimetus 4. säilitustähtaeg või arhiiviväärtus Dokumentide loetelu võib täiendada dokumentide haldamiseks vajalike lisaandmetega, näiteks sarja moodustavate dokumentide piirdaatumid, toimikute või muude üksuste arv, juurdepääsupiirang, asukoht või vastutav struktuuriüksus. Dokumentide liigituse põhiüksuseks dokumentide loetelus on sari. Dokumentide loetelu võib üles ehitada kas lähtuvalt struktuurist või lähtuvalt funktsioonidest. Igal asutusel on üldised funktsioonid, mida ta täidab: · juhtimine, · personalitöö, · raamatupidamine jne ja põhi- e erifunktsioonid need on funktsioonid, mis tulevad asutuse põhikirjast asutuse tegevusvaldkonnast
Arhiivikirjeldused moodustavad teatmestu. Arhiiv kirjeldatakse tasanditel -arhiiv -sari -arhivaal. Arhiiv kirjeldatakse üldjuhul ühes arhiivinimistus, kuid mahukale arhiivile võib koostada mitu nimistut. Kirjelduselementideks on · Arhiivimoodustaja kirjelduselemendid: -moodustaja põhiandmed (nimi) -moodustaja ajalugu (tegevusaeg ja koht, staatus, ülesanded ja tegevusalad, struktuur) -täiendavad andmed; · Arhiiviainese kirjelduselemendid: -põhiandmed (viit, pealkiri, piirdaatumid, kogus) -kirjeldusüksuse ajalugu (hoiustamise ajalugu) -sisu ja struktuur (hindamine ja hävitamine, korrastussüsteem) -juurdepääsupiirangud (teatmestu, ainese keel, füüsiline seisund, õiguslik staatus, juurdepääsutingimused, autoriõigused). Sarjade järjestamisel nimistus paigutatakse · Ettepoole üldisema sisuga sarjad · Tegevuse eemärke käsitlevad arhivaalid ettepoole eemärkide saavutamisest kajastavatest arhivaalidest
peavad olema tagatud. Hävitamise dokumenteerimine. Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hävitamisaktis esitatakse hävitamiseks eraldatavate dokumentide kohta vähemalt järgmised andmed: 1. viide avaliku arhiivi hindamisotsusele 2. tähis liigitusskeemi või muu arhiivi koosseisu loetleva dokumendi järgi 3. sarja nimetus või toimiku pealkiri 4. piirdaatumid 5. toimikute või muu üksuste hulk 6. dokumentide säilitustähtaeg 7. viide õigusaktidele, mis reguleerivad dokumendi säilitamist või hävitamist, kui need on olemas 8. märge hävitamise viisi, aja, koha ja läbiviija kohta. Arhivaalide korrastamise põhimõtted ja tasandid - Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: *arhivaalide üleandmine arhiivi; *arhivaalide säilimine; *juurdepääs arhivaalidele.
erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Viimasel ajal ilmunud ajaloouurimustes loetakse seda enamasti Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku kroonikata ei tuntaks muistset vabadusvõitlust
(allkiri) Teet Mäger 12.02.2008 KAANE VORMISTAMINE Säiliku kaanele vormistatakse valguskindla (pleekimiskindla) tindiga järgmised andmed: -arhiivimoodustaja (organisatsiooni) nimetus ja selle muudatused asjaajamisperioodi jooksul -funktsiooni või allüksuse nimetus ja selle muudatused -sarja tähis dokumentide loetelu järgi -köite number, kui moodustus rohkem, kui 1 toimik -pealkiri -piirdaatumid (säiliku alustamise ja lõpetamise kuupäevad) Alustamise kuupäev on toimiku esimese dokumendi kuupäev. Kui esimene dokument on saabunud kiri, siis on kuupäevaks registreerimistemplile märgitud kuupäev. Kui esimene dokument on väljasaadetud dokument, siis on alustamise kuupäevaks dokumendi allakirjutamise kuupäev. Sama põhimõtte järgi märgitakse toimiku lõpetamise kuupäev -säiliku lehtede arv kinnituskirje järgi
1799. aasta 9. novembril, üksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nõukogude ja seetõttu ka Ida-Euroopa ajalookäsitlustes tähistab revolutsiooni lõppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mõned lääne ajaloolased on ka välja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jätkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' võttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises käsitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nõukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jäeti mõistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad
karbid) kantakse arhivaalide loetellu asutuse dokumentide loetelus kehtestatud sarja de kaupa. Arhivaalide loetelus võetakse reeglina arvele asjaajamises lõpetatud toimikud või muud üksused (vt NÄIDE 9). Arhivaalide loetelu 61 NÄIDE 9. Lõpetatud toimikute esitamine arhivaalide loetelus Sarja Toimiku Pealkiri Hulk Piirdaatumid Asukoht Märkused tähis jrk nr 3-9 1 Ametisse 1 1999 Arhiiviruum nimetamise käskkirjad 3-9 2 Ametisse 1 2000-2001 Arhiiviruum nimetamise käskkirjad Sarjas, kus toimikud peetakse avatuna läbi aastate (NÄITEKS projektide toimikud,
aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 2 780 nimetust; Eesti Reklaamfilm reklaam- ja õppefilmid aastatest 1969-1993 610 nimetust; Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 748 nimetust. Videofilmid Piirdaatumid 1908 käesoleva ajani.... Kokku 400 kassetti/DVD, millele salvestatud ca 800 nimetust (pealkirja) originaaltoodangut seisuga 01.01.2008. Oma toodangut on asunud hoiustama 20. sajandi lõpul hulgaliselt asutatud filmistuudiod nagu Freyjafilm, Maurum, Eesti Joonisfilm, Vesilind OÜ jt. Suuremad videofilme sisaldavad arhiivid: Eesti Video (30 kassetti aastatest 1988-1992); TV-3 (18 kassetti aastatest 1992-1999); Faama Film (12 kassetti aastatest 1993-1999);
330.a- Rooma keisririik laguneb kaheks: Ida- ja Lääne-Roomaks ja pealinnaks saab Konstatinoopol. 370-375.a- Suur rahvasterändamise aeg Euroopas, Idast tulevad hunnid ja jõuavad Ungari aladele. 4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung. 476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas. Varakeskaeg Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel. 756
1789 kuni Napoleon Bonaparte'i võimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, üksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nõukogude ja seetõttu ka Ida-Euroopa ajalookäsitlustes tähistab revolutsiooni lõppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mõned lääne ajaloolased on ka välja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jätkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' võttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises käsitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nõukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jäeti mõistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle
neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku
3. Pealkiri peaks väljendama sisu ja andma konkreetsemat eelteavet kui lihtsalt ,,Minu isa", ,,Minu vanaema" ,,Aino Aasa" jne. Isikulugude puhul peab pealkirjas kajastama kõnesoleva isiku tegevusvaldkonda (õpetaja, tuntud sportlane või muusik jne). Kui on tegemist meie hulgast lahkunud inimesega, märgitakse nime järele sulgudesse eluaastad. Kui käsitletakse kooli, küla, seltsi/organisatsiooni vm tegevust, siis peavad pealkirjas kajastuvad piirdaatumid vastama töös käsitletud perioodile. Sissejuhatus, eesmärgid 1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest. 2. Uurimistöö eesmärk ei saa olla mingi uurimismeetodi omandamine. Uurimismetoodika 1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega. 2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? 55
annaabi.ee 
