Kirvevars Õpilane: Juhendaja: Lihula 2012 Kirvevars Ajalugu Varrega kirved võeti kasutusele umbes 6000 aastat eKr enne seda olid pihukirved. Siis olid kirved silmata ning selle asemel oli kirvelaba varre külge kiilutud või seotud naharibadega. Silmaga kirved tulid umbes 2 aastat eKr. Materjal Kirvevarsi tehakse saarepuust. Tänapäeval ka hikkoripuust, plastikust ja metallist. Mõõdud ja kujud Üldotstarbeliste kirvestevarred on 350mm pikad puusepa kirvevars on 500mm pikk ja raiumis kirvevars aha kuni 800mm pikk. Kirve silma ava tavaline mõõt on 50x20mm. Kirvevarsi tehakse sirge (pilt 1.) ja kõvera (pilt 2.) löikega.
Lisaks kõnelesid nad oma keelt. Homo erectus, kes ilmus Aafrikasse 1,9 miljoni aasta eest, oli kütt ja suutis hõlpsasti saakloomi püüda. Tänu lihadieedile suutis ta laia maailma rännata. Aafrikast lahkus ta suhteliselt varsti peale liigi tekkimist. Homo erectus oli pikem, targem ja kiirem kui tema esiisad. Pikkade ja saledate jalgade abil suutis ta läbida pikki vahemaid ning järgneda saakloomadele ka Aafrikast väljapoole. Homo erectus töötas välja terava servaga pihukirved, millega sai raiuda ja lõigata. Ta toitus suuresti lihast, mis kergendas rändamist, sest saakloomi leidus igal pool. Ta suutis ka kontrollida tuld. Lõke hoidis eemal röövloomi ja sellega sai toitu küpsetada. Nüüdisinimesel oli suurem kolju, kuhu matus keerukam aju. Nüüdisinimene hakkas valmistama tööriistu teiste tööriistade valmistamiseks. Uued tööriistad olid detailsemad ja tõhusamad. Kui nüüdisinimene jõudis Euroopasse hakkas levima kunst. Nende loodud
) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal toimus väga oluline muutus inimeste eluviisis- hakati harima põldu ja lisaks koertele pidama ka muid koduloomi. Põlluharimine sai alguse korilusest
Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja
- elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust Leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania - Twiggy Homo erectus - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid juba suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu - migreerusid Aafrikast välja Leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud Homo neanderthalensis - H. sapiensiga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5% - suur kolju ja pea, keha samuti suur, aju sümmeetrilisem - libajas laup, suurem nina, kitsam lõug
Hadarist dr. Johansoni ja Gary poolt. Lucy liik nimetati .... · 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Osav inimene Homo habilis Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi · Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg · Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³ · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt) Kasutasid elamiseks koopaid. · Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju 850-1100 cm³ · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on liaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina
Osav inimene Homo habilis 1960 aastal leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964 a nim Homo habilis, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32 kg Suurem aju, kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus 1891 aastal leiti osaline skelett Indoneesiast (Dubois), leide on Aafrikast, Aasiast, Euroopast (nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Veel suurem aju Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina
Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi. Ligi miljoni aasta jooksul tegid samasuguseid tööriistu väheste muudatustega. Polnud innovaatilised, ei uurinud oluliselt ümbrust. Peamised leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania Twiggy (OH 24 Homo erectus 1 - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid võrreldes eelnevate eellastega suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu Migreerusid Aafrikast välja Homo erectus 2 Elukohtade järgi jaotatud kümnekonnaks alamliigiks. Peamised leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud 2005 Gruusiast leitud mitu koljut Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H. sapiens'iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H
arenemise tagajärjel. 50) Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Homo habilis elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32kg. Neil oli suurem aju (480-800cm3), kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved). Homo erectus (püstinie inimene) mehed umbes 1,8m ja naised 1,55 m. Neid iseloomustavad: jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju (850- 6 1100cm3), lühemad käed, pikem keha, keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega, lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Homo neandertalensis polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu
Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. 1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin)
m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis) Levallois'i tehnika - õhukeste ja teravate kivitööriistade valmistamise viis. Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud.
Madeleine'i kultuur (18-15/10k) Olduvai kultuuris oli ainult kaks peamist tööriista. Kasutati chopperit (kivist primitiivne raienuga - eoliit). Teine on veerekiviriist (ovaalne munakujuline, ühes ääres on terav). Võib-olla oli veel tööriistu, materjalidest, mis ei säili - nt puukepid vms. Pika kepiga sai puu otsast asju, juuri maa seest. Võimalik, et nad juba oskasid keppi käsitleda. Acheuli kultuur on iseloomulik homo erectusele. Neil olid ka pihukirved - juba kolmas tööriist. Pihukirve kivi tagumine ots on jäätud ümaraks, teine ots on terav (kividega ära löödud). Sellega sai päris palju asju teha (nt paremaid puukeppe, teravaid puukeppe). Sai ka liha hästi laiba küljest, luu purustamine luuüdi kätte saamiseks (olevat hea maiuspala). need pihukirved olid enamasti valmistatud tulekivist. Moustier'i kultuur on iseloomulik neandertaallastele. Neil oli olemas juba kolm-neli erinevat tööriista liiki
pikad. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt, luid on leitud mitmelt poolt 19 Aafrikast, aga ka Euroopast ja Aasiast. Homo erectus kasutas erinevamaid ning peenemalt töödeldud tööriistu kui H. habilis. Acheuli ajastu (u 1,2 milj 500 000 või 300 000 a tagasi). Kultuuri nimiasula on Prantsusmaal Somme jõe ääres. Acheuli ajastu või Acheuli kultuur on üks kahest varapaleoliitilisest kultuurist. Peamiseks tööriistaks olid pihukirved. Võrreldes varem kasutatud eoliite e süsteemitult töödeldud looduslikke kilde, oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid 1012 cm pikad, tulekivist esemed. Kivi üks ots jäeti ümmarguseks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul töötlus paranes: kirves muutus õhemaks ja selle servi töödeldi paremini õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste
3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused. Pihukirved osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega) K Moustier Neandertaallased. Levallois' tehnika, eesmärgiks valmistada kindla kujuga tööriist. E Tulekivi nukleusest vorm, mis valmistöödelduna eelnevalt planeeritud kujuga S K (Võimaldas luua väga erineva kujuga tööriistu) H Aurignac Tööriistaliikide arvu kasv. Uus võte, nn 3. etapp tulekivimunakul lüüakse ära
Kromanjoonlane on väljakujunenud Aafrikas, seal elas ka kromanjoonlase esiema u 150 000 aastat tagasi. Aafrikast rändavad kromanjoonlase esivanemad välja u 100 000 aastat tagasi. Aafrikast rännak Aasiasse 60 000 a tagasi ning sealt Põhja-Ameerikasse 35 000 aastat tagasi. Osad tulid Aastiast u 40 000 a tagasi ja läksid Euroopasse. Ajad. Vanem kiviaeg = Paleoliitikum (varane, kesk, hilis) Keskmine kiviaeg = Mesoliitikum Noorem kiviaeg = Neoliitikum Pihukirved peoliidid. Olduvai kultuur 2,6 1,4 miljonit aastat tagasi. Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 200 000 aastat tagasi Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel
Enne selle juurde siirdumist olgu öeldud, et mõiste arheoloogiline kultuur iseloomustab muististe rühma, mida iseloomustab sama aeg, ühtne territoorium ja sarnased iseloomulikud tunnused. Acheuli kultuur seostub Homo erectusega, vanimad tööriistad on dateeritud 1,5 miljonit aastat eKr. Uue esemevormina võeti kasutusele pihukirves. Võrreldes varem kasutatud eoliitide, ehk süsteemitult töödeldud looduslike kildudega oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid harilikult 1012 cm pikad. Neid valmistati peamiselt tulekivist, üks ots jäeti ümaraks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul muutus pihukirves õhemaks, selle servad paremini töödelduks õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Alguse sa kildtehnikas riistade valmistamine tulekivist äralöödud laastudest.
- Lühikesed, käed liiga pikad, nägu lame, koljumaht poole väiksem tänapäeva inimesest - Kasutasid tööriistu – homo habilis = osav inimene - Elasid miljon aastat väga rutiinset elu, ainukeseks tööriistaks oli ühelt poolt teravamaks tahutud kivi - Ei uurinud eriti ümbrust Homo erectus - Elas mitmel kontinendil - Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - Naised võrreldes eellastega suuremat kasvu - Tööriistad olid rohkem arenenud, pihukirved (mida suurem kirves seda kõvem mees) - Kasutasid ka tuld, kuid mitte toidu valmistamiseks - Palju alamliike – Jaava inimene, Pekingi mees, Dmanisi koljud, Turkana/nariokotome poiss Neandertallased - Kaasaegsest inimesest keha ja kolju poolest suurem - Aju kasv lõppes rutem ja aju on sümmeetrilisem - Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - Kasutasid keerukaid tööriistu kombineerides kuni 3 eri materjali
- elasid suuremate rühmadena, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad. “Osav inimene” – esimesed kivist tööriistad (Oldowan stiil). Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi. Ligi miljoni aasta jooksul tegid samasuguseid tööriistu väheste muudatustega. Polnud innovaatilised, ei uurinud oluliselt ümbrust. H.erectus: - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam, naised olid suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu. Migreerusid Aafrikast välja H.neanderthalensis: H. sapiens’iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens’iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens’iga – arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug.
Idamaades suurte jõgede ääres ja põhinesid niisutuspõllundusel. Sõna kõrgkultuur tuleb ladinakeelsest sõnast cultura, mis tähendab harimist ja hoolitsemist. (Kõiv, 1994, 183) Küttimine – metsloomade jahtimine toiduks. See oli esiaja inimeste peamine elatusala. Küttides pidid inimesed omavahel suhtlema, üksteist hoiatama, looma varitsema ning nii sai ka suuremaid loomi rünnata ja tappa. Aja jooksul tööriistad täiustusid – valmisid teravamad oda- ja nooleotsad ning pihukirved. Leiutati vibu, mis tegi küttimise oluliselt lihtsamaks. (Kõiv, 1994, 14, 17) Kammkeraamika – savinõud, mida kaunistati peamiselt hambulise esemega kammilaadsed vajutised ning lohuread. Sageli vaheldusid need kogu nõu pinnal. Kaunistamiseks kasutati veel ka erinevaid jooni ning täkkeid. Kammiga moodustati ka erinevaid kujundeid, nt rombe ja siksakke. Mõnel nõul on ka peal kujutis – veelind. keraamika- savitoodete ja portselani põletamine. Keraamika on tarbekunstiliik, sest
Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid.
Nimetati ka chopperiks ehk raienoaks. Homo habilis kasutas ka muid tööriistu, mis olid mittesäilivast materjalist nt puust kepid * Acheuli kultuur (1,4 mln kuni 200 000 a tagasi). Seotud homo erectusega. Uus esemeliik oli pihukirves. Tagumine ots on ümar, esimesest teravast otsast on ära löödud mitmeid kilde ja on tekkinud terav ots. Oli võimalik valimistada paremaid puukeppe. Homo erectus tarbis toiduks liha, selleks oli vaja raiumis - ja lõikeriista. Samuti luu purustamiseks. Pihukirved on enamast tehtud tulekivist. Keskpaleoliitikum (Euroopas iseloomulik neandertaallastele) *Moustier`i kultuur (200 000 kuni 40 000 a tagasi). Neandertaallastel oli juba 3 - 4 erinevat tööriista, ka uus leiutis. Tulekivist löödi ära kettalaadne kild, kettast lüüakse omakorda väiksemaid kilde ära. Moustier`i kultuuris oli ka teisi tulekiviriistu. Väikeste kildude äralöömise kaudu on kivi teravaks muudetud. Neid on kasutatud ka primitiivsete nugadena. Kildude
annaabi.ee 
