montesquieu: Pameau vennapoegdialood, kus vestlevad minategelane, Saladuslik vaim käsitleb inimõigusi ja usulist sallivust, vaene filosoof, nimitegelane ja rikas noormees. ta jõuab kritiseerib absolutismi ja toob esile konstitutioonilise tõdemuseni et kasvatus pole kõikvõimas monarhia. nunn lühiromaan esitab noore neiu Suzannei pihtimuse, pärsia kirjad 2 noormeest, kes rändasid euroopasse, naisel on kurb elukäik, ta on tavaline tüdruk igatsuste ja vaatavad seda enda pilgu läb ning võrglevad isa ja lääne unelmatega kultuuri ja ühiskonda defoe: robinson crusoe elu ja kummalised seiklused 28 aastat
rahulolevalt, kui talle sai selgeks, mil määral oli tema väljamõledud nümf üle pea kasvanud. Erootilise kujuna on Lolita saanud surematuks. Neljakümnele lähenev mees, kes Lolitat pööraselt ja meeleheitlikult armastab, on Humbert Humbert. Ta jutustab loo oma kirest fiktiivse, kirjandusliku autobiograafia raames, mille Humbert koostab eeluurimisvanglas, oodates kohtuprotsessi algust. Teda süüdistatakse mõrvas. Just protsessi eel sureb ta südameinfarkti. Tema pihtimuse annab edasi psühhiaater, kellele advokaat saadab teksti pärast Humberti surma. See on mitmekorde mäng mängus, mille autor romaaniga lavastas, selleks et vältida ebamoraalsuse etteheiteid. Olid 1950.aastad. Nabokov polnud enam tundmatu autor. Sellegipoolest lükkasid viis Ameerika kirjastust romaani tagasi. Lolita pidi 1955.aastal ilmuma kahtlase kuulsusega Pariisi kirjastuses Olympia Press, enne kui avaldati 1958 teist korda New Yorgis natuke seisusekohasemalt. Lolita on
teadmiste kogu. Kirjanduses huvitas Diderot'd dramaatika. Ta kirjutas näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" jmt. Klassitsismi puuduseks pidas Diderot külmust, suurte suurte tunnete vähesust. Diderot arust pidi teater inimest harima. Talle olid hingelähedased teemad voorus ja loomulikkus ning elu tõepärane kujutamine. ,,Rameau vennapoeg" on Diderot'i dialoogis jõuab ta järeldusele, et kasvatus pole kõikvõimas. Sotsiaalpsühholoogilises lühromaanis ,,Nunn" esitab ta noore neiu pihtimuse. Tema kurva elukäigu kirjelduse kaudu avaldub romaan protesti naiste õigusetuse vastu.
õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika", ,,Vandenõu", ,,Silmade avamise päev". 1990 rom. ,,Väljakaevamised"- tegevus 1954.a. Peeter Mirk tuleb Siberist koju. Arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal leiab 13.saj. pärit käsikirja, Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimuse. Küsimus: mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter Mirk seda ürikut loeb. 1988 ,,Vikmani poisid"- lõik ühe põlvkonna kujunemisloost ja saatusest (II maailmasõja eelsed aastad).
Klassitsistlik luule Pooldas seisukohta et inimene Näidendid (tragöödia, komöödia) sünnib puhta lehena Ajaloolised traktaadid ,,Emile ehk Kasvatusest" Filosoofilised jutustused ,,Julie ehk Uus Heloise" ,,Zadig ehk Saatus"(1777) Lõi uue zanri: ülitundelise pihtimuse ,,Pihtimused" ,,Candide ehk optimism" ,,Zadig ehk Saatus" (Voltaire) Zadigi põhimõtteks oli, et parem tuleb riskida süüdlase päästmisega mitte hukka mõista süütu. Ta julges oma arvamuse välja öelda ka kuningale, isegi kui viimane oli oma arvamuses veendunud. Zadigil olid omad võtted tõe väljaselgitamseks. Ta määrati ise valitsejaks, ning ta oli ideaalne valitseja, kuna suutis tegeliku õiguse ja tõe jälile jõuda
Pilt 3. Südant asendavad skarabeusidkujulised tahvlid. Terve Ani papüüruse leiab aadressil: http://projects.vassar.edu/bookofthedead/ Peatükk CXXV See on üks kõige huvitavam ja märkimisväärsem peatükk Surnuteraamatus ja see illustreerib egiptlaste ülevat moraali ja spirituaalseid kontseptsioone XVIII dünastia ajal. Peatüki avaosas peavad surnud seisma Osirise Kohtusaali ukse ees, mida valvab Anubis, ja kirjeldama sellele jumalale enda retke, mis ta on läbinud. 7 Oma pihtimuse järgi ei ole ta teinud 38t asja. Kui ta valetab, saab ta karistatud. Samuti peab ta oskama Anubisele nimeta kõigi 42 saalis oleva jumala nimed ning alles peale seda pääseb ta saali Osirise ja nende 42 jumala juurde, kes tema üle kohut hakkavad mõistma. 125. peatükk on tuntud moodsas iidse Egiptuse uurimises, sest sinna on koondatud patustamised ja sellepärast, et seal on illustratsioon, mis üldiselt saadab
ja kirgede ümber; kriitika seisneb enamjaolt ikka veel väidetes, et Baudelaire'i looming võrdub Baudelaire'i kui inimese äpardumisega, Van Goghi oma -- tema hullumeelsusega, Tsaikovski oma -- tema pahega: teose seletust otsitakse ikka tema kirjapanija juurest, justkui oleks see lõppkokkuvõttes alati ühe ja sama isiku, autori hääl, mis läbi fiktsiooni enam-vähem läbipaistva allegooria esitab meile oma "pihtimuse". Kuigi Autori võim on veel väga suur (,,uuskriitika" on seda tihtipeale (üksnes tugevdanud), on ütlematagi selge, et mõned kirjanikud on juba ammu püüd nud seda kõigutada. Prantsusmaal oli Mallarmé ilmselt esimene, kes nägi ja aimas täies ulatuses ette vajadust asendada see, keda seni oli peetud keele valdajaks, keele enesega; tema nagu ka meie arvates on kõnelejaks keel, mitte autor; kirjutada tähendab saa vutada
ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku. Läbi hetkeimpressioonide kumab hingevaeva inimlike kontaktide pinnapealsuse ja põgususe pärast. Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda valusa pihtimuse kujul, ning kontakt välismaailmaga avaldub järjekindlalt isiksuse sisimas läbituntu kaudu. Ühe intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Koos sellega ilmneb tung humaanse valguse ja püha poole ning järjest tähtsamaks tõusevad inimolemise põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. "Me elu on me elu ainus mõte" 1978
massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria "Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise eripärane vorm. Seega on kirjanduse (ja laiemalt kunsti) keskne mõiste kujund. Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja kirjandusarutlustele ning lisaks 19
Poole oma kooselust elasid nad heaolus ja õnnelikult, mida kirjeldas ka Tatjana Tolstaja oma teoses ,,Minu isa surm ja tema lahkumise 6 põhjused"(1928, prantsuse keeles ajakirjas ,,Europe", 1961 ja 1976 vene keeles), millest tuleb juttu allpool. Pärast ,,Anna Karenina" ilmumist mõistis Tolstoi hukka oma senise kunstilise toodangu ning pühendus omapärase kõlblusõpetuse propageerimisele, avaldades ,,Pihtimuse"(1881) ja suure hulga usulisi publitsistlikke ja moraliseerivaid artikleid, mis tekitasid usulise liikumise, nn. tolstoilismi (selle propageerimise vahendiks oli kirjastus ,,Posrednik"). Selle kõlblusõpetuse põhimõtteks on kurjusele mittevastuhakkamine ja nn. lihtsustamine, s.o. lähenemine lihtrahvale, kes olevat usulise ja kõlbla tõe kandjaks. Oma suhtumises ristiusku ja kirikusse oli Tolstoi pessimist: evangeeliumide õige tuum olevat
igasuguste sundimisvahenditeta, loodus kasvatab, füüsiliselt arenenud, tisler, sepp, puusepp, hea põlluharija. NB! Igasugune haridus on Emilile keelatud, ainult kaks raamatut: Piibel ja Rob Cru. Emilile loomulik religioon. Kui saab meheks, on talle naist vaja, russoismi vaimus kasvatatud Sophie lihtne, siiras, pole lugenud ühtegi raamatut, eeskujuks ema, tervislik. Kirik laseb raamatu põletada..well. yeah.. teda piiravad usufanatid, tal tekib jälitusmaania. Kirjutab ,,Pihtimuse". Suri maamõisas, maeti sinna paplite saarele. Üle maailma russoistid. Maeti SPR Panteoni. 23. Barokk ja klassitsism 17. sajand Euroopas. Hisp kaotab merelise väe Inglismaale. Dekadents Kreekas, Hisp jne. Teine suunaja Prantsusmaa. Sks-30 aastane sõda. Osaliselt seotud Eestiga. Gustav Adolf II 1632 kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisele, enne kui sõtta läks ja ära suri. Sks kult mitte kõige paremad ajad. Barokk muutub oluliseks just Hisp, klassi vaid Prantsusmaal. ,,barocco"
Arenes välja ka kirjavahetus nende kahe vahel. 1888. aastal asutas Kopenhaagenis Skandinaavia eksperimentaalteatri. Tema ,,Preili Julie" keelati politsei poolt ära, kuna Strindberg väljendas oma naturalistlikke vaateid väga tugevalt selles teose eessõnas. Freie Bühne ja Theatre Libre lavastasid selle enne Strindbergi ennast, kes sai loa Julie'd lavastada alles 16 aastat pärast selle valmimist. Romaani-, novelli- ja draamakirjanik.ühiskonnakriitika, naise-mehe võrdlus, pihtimuse- ja ajalookäsitlused. Püüd eksperimenteerida, valmis kaasa minema uute vooludega. Naturalismi ja materjalismi ühendamine (ka spiritualism ja sümbolism). Oli rootslane. Lõi 2 teatrit: Skandinaavia eksperimentaalteater Kopenhaagenis ja Intiimteater. Looming: renessansidraama ,,Meister Olof", romaan ,,Punane tuba", novellikogu ,,Abielu", näidendid ,,Isa" ja ,,Preili Julie". Räägib tihti tegelaste lapsepõlvest, abielu on võitlus.1890. Aastatel elas üle vaimse kriisi, pärast
Alveri andunult kunsti, inimsust ja elu teeniv luule on tähendusrikkamaid pärast Underit ja levib jätkuvalt üle eesti keele piiride. Kogud: „Tolm ja tuli“, „Tähetund“, „Mõrane peegel“, „Tuju“, „Eluhelbed“, „Korallid Emajões“, „Üle Aegade Assamalla“. 16) Uku Masingu looming Masingu mitmekülgsest elutööst moodustab ta ulatuslik luulelooming vaid ühe osa – võimalik, et eelkõige iseenese tarbeks, vähem lugejat silmas pidava intiimse pihtimuse. Luuletaja eluajal ilmus tema luulest kodumaal ainult esikkogu „Neemed Vihmade lahte“. Huviliste laiemas ringis on Masingu mitmeti algatuslik ja originaalne luule juba seepärast vähe tuntud. Eesti pärandist on Masingu luulel kõige lähem kontakt Enno loominguga, mille Ida mõttemaailmast saadud virgutusi ta uuel tasemel, põhjalikele ja mitmekülgsetele teadmistele toetudes edasi arendas. Sedakaudu tuli eesti luulesse
Juhul kui õpetajal puudub printsipiaalsus, püüab õpilane juhtunust veel mitmel korral kasu lõigata, mängides ebaõiglaselt solvatut. Üks lihtsamatest manipulatsioonidest, mis toob manipulaatorile tema arusaamade kohaselt mitte niivõrd elulist kui just psüühilist võitu on: keskealine õpetaja pöördub meelitavalt noore kolleegi poole, sundides teda jagama oma raskusi ning kõhklusi. Ta kuulab soosivalt ära noore õpetaja pihtimuse ja katkestab äkitselt jutu milliseid rumalusi te küll räägite! Tegelikult just ainult selle fraasi pärast alustatigi kogu seda jutuajamist. Harilikult tehakse seda kolmanda isiku juureolekul, et kinnitada oma üleolekut naiivse vestluskaaslase üle publiku juuresolekul. Vestluskaaslane kaotab reeglina julguse, sest ta võttis positsiooni "alt" olles arvestanud sõbraliku "paitamisega". Kuid selgus, et teda pandi sellesse positsiooni, et hoopiski torgata. Nüüd püüdes vastata
Liidri kohta pakub ta Stavroginile, kuna ta on selline tegelane, kes kõikidele meeldib. Stavrogin loobub, kuna teda põhimõtteliselt enam miski ei paku huvi. Stavrogin sõidab Sveitsi ja poob end seal üles. Stavrogini liin romaanis on paralleelne Pjotri omaga. D tahtis, et romaanis oleks kesksel kohal peatükk, kus Stavrogin tuleb pihtimusega eraku juurde. Toimetaja keeldus seda trükkimast, kuna tegemist oli perekonnaajakirjaga. D soov ei täitunud. Stavrogin paneb kirja oma pihtimuse, kus ta jutustab oma elu kõige kohutavamst teost. Stavrogin läks sauna alaealise tüdrukuga ja vägistas ta (9-aastane). Sellega läheb ta erak Tihhoni juurde. Stavrogin on intellektuaal. Ta saab aru, et teda võib päästa entusiasm. Ta mõtleb, et ta võib pareneda. Teine teooria on see, et ta naudib, kui ta räägib kellelegi oma õudsast teost. Kui Tihhon on seda kuulnud, siis ta avab kaardid, näeb Stavroginit läbi. Tihhon arvab, et ta võib edaspidi teha midagi veel õudsamat.
Selle järglane on Petsorin. Lermontovi evolutsioon oli väga kiire ja omapärane. Lermontov muutus ja ei muutunud. Ta oli kogu oma lühikese elu vältel sama teemaderingi luuletaja. On olemas teemad, millest Lermontov kirjutas kohe algusest peale ja elu lõpuni. Luuletustest lehe pealt: Päevikuluulest ootame siiraid tundeid inimene kirjutab iseendale. Päevik on pihtimus. Üks parimaid Lermontovi poeeme on ,,Noor munk" ka see on kirjutatud pihtimuse vormis. Oma pihtimustes kirjutab ta oma tundeid, lapsepõlvemälestusi ja unistusi. Lermontovi luule põhiteemaks on üksindus. Lüüriline kangelane on eraldatud teistest ja need teised ei mõista teda. Ei ole võimalik leida teed teise inimese juurde. Sõprus lõppeb alati tragöödia või konfliktiga, armastus on kas algusest peale õnnetu või kui ta on õnnelik, siis ta lõppeb surmaga. See päevik on vestlus iseendaga. Kui see on vestlus kellegi teisega, siis see on vestlus Jumalaga
haridus. Haridusaugud täitis intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. 1988 ,,Wikmani poisid", sellest on tehtud rohkem kui 4 telelavastust. Autobiograafiline memuaarteos, keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles. Minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtimuse 13. saj, millest teistele ei räägi. Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970- 1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring". Kirev peategelane puudus. Viimane romaan ,,Tahtamaa". Ilmus veel 2 köidet
puudus akadeemiline haridus. Haridusaugud täitis intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. 1988 ,,Wikmani poisid", sellest on tehtud rohkem kui 4 telelavastust. Autobiograafiline memuaarteos, keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles. Minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtimuse 13. saj, millest teistele ei räägi. Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970-1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring". Kirev peategelane puudus. Viimane romaan ,,Tahtamaa"
annaabi.ee 
