- dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik
Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e. petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti. Triumfikaar - võiduvärav transepti ja pikihoone ühendamiseks. Arkaad - sammastele või piilaritele toetuv kaarestik. Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared. Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas) Skulptuurkaunistused Raiddetailid Seina- ja laemaalid (harva) Kääbusgalerii väikestest kaartest ja sammastest käik ehitise seina välisküljel. Liseenid Ümarkaareline friis
Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks. Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas
Prantsusmaal loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster. Itaalia Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke osi (liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid), mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige
o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid! o Kaari kandsid piilarid [baasi ja kapiteelita sambad] o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. ROMAANI BASIILIKA OSAD, TÜÜPILINE PÕHIPLAAN Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi = trifoorum. Kui müüris käiku ei olnud ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifoorumiga. Sageli võis kesklööv olla järelikult kolmekorruseline. Ehitustehniliselt oli kõige raskem ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata, oskuste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks oli ammutuntud silindervõlv. o Oli raske o Sai katta ainult kitsaid ruume Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis
Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel, kui sein oli väga paks, võis müüris olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Sellisel kitsal käigul on kujunenud oma nimetus nimelt trifoorium. Esineb juhtumeid ka kus läbikäik puudub, vaid seinal on ridamisi ümarkaarseid nisse nn. petikuid, sellistel juhtumitel on tegemist pseudotrifooriumiga. Seega kõige tavalisem nähtus oli see, et basiilikalise ülesehitusega hoone võis seestpoolt olla koguni kolme korruseline. Kuid sagedased on ka juhud kus empoorid või trifoorium kirikul üldse puudub. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega
stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn.
ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse
Veneetsias Firenzes Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata
väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi
(võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). Põhimõttelist erinevust samba ja piilari vahel pole. Sambaks tavatsetakse nim. ainult selliseid tugesid, nagu need esinesid antiikarhitektuuris (baasi ja kapiteeliga). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim. trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalseülesehitusega kiriku kesklööv olla olla seestpoolt kolmekorruseline - kõigepealt arkaadid, siis empoorid või (pseudo)trifoorium ja lõpuks valgmik ümarkaareliste akendega. Sageli võisid aga empoorid võ´i trifoorium puududa. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks tol ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäetigi lagi hoopis ehitamata
Rootsi-Poola sõjas · Tallinna kaitsemüürid ( 2 km säilinud), säilinud ka 26 kaitsetorni, nt Pikk Hermann, suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone · Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused · Säilinud palju maju Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti
Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu
Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Romaani - Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu
eraldasid ümarkaarsed arkaadid. ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. *Kaaristu kohal võivad olla 1) empoorid külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole (võis ka puududa) 2) trifoorium paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile
prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse
Romaani stiili silmapaistvamaid tunnuseid on ümarkaar. Kaari kandsid enam mitte sambad, vaid piilarid, mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne. Erilist vahet neil ei ole, aga sambal on baas ja kapiteel. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse nn petikuid, siis kui tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basiilikal olla arkaadid, empoorid või trifoorium ja valgmiks, sageli võisid empoorid või trifoorium puududa. Kõige raskemaks ülesandeks oli sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja puulaega või jäeti lagi ehitamata. Oskuste kasvades püüti aga asuda võlvimisele. Lihtsamaks võlvitüübiks oli tundud silindervõlv. See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume
Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). põhimõttelistelt sambal ja piilaril vahet ei ole. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüri sees käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult üks rida ümarkaarseid nisse, nn petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalse ülesehitusega kiriku kesklööv olla seestpoolt kolmekorruseline. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitisse katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvades püüti aga asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tuntud silindervõlv
prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn (kampaniil) Praegu
annaabi.ee 
