olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 3. nädalal on inimese embrüo umbes 3mm pikkune ja on alanud enamiku elundkondade kujunemine. 22
lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustamisega seemnes (taimedel). Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 34 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 56. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Viljastunud munaraku embrüonaalperioodi arenguline kulgemine: 18.28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21
2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu,
jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta, loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid, toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik.' Embrüonaalne sünnnitusjärgne areng
elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. · 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. · 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda.
Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa
alustavad talitust. Loote elu algus. Emakaõõnes toimub rakkude jagunemine edasi. Sisemiste ja välimiste rakkude vahele tekib vedelikuga täidetud õõs. Rakkude kogumit ümbritsev tugev kest lahustub ning umbes 5.-6. päeval tekib kontakt toitekesta ja emaka limaskesta vahel. Selleks ajaks on hormoonid muutunud emaka limaskesta hästi kohevaks ja toitekest tungib sinna kerge vaevaga. Seda nimetatakse lootemuna pesastumiseks . Nüüdsest saab loode kõik oma eluks vajaliku toitekesta kaudu pesast. Lootemuna pesastub tavaliselt emakapõhja eesmisele või tagumisele seinale. Pesastumine lõpeb 10. päevaks ja lootemuna läbimõõt on nüüd 2-3 mm. Juba pesastumisajal tekib lootemuna sisemise kihi rakkude eristumine. Rakkude liikumise ja paljunemise tulemusena tekivad teatud kindlate omadustega rakkude kogumikud, mis ongi organite alged. Embrüonaalperioodi jooksul muutub loote välimus täielikult. Rakkude massist
2 4 Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub .jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest 3-4 .areneb loode, välimisest tema toitekestad päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. .6-.5 .Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti .äratuntavalt inimese moodi olend päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite .28-.18 .tegevust
mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta, loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid, toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik. Loote ja ema vaheline side Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12
· Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid · Kliitor- on hernesuurune moodustis jäigastumisvõimelisest (erektiilsest) koest, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega.
2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged
Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21
mitmete sekretsioonifaasi) sisenõrenäär- -mõjutavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist mete talitluses -muutub AV PROGESTEROON -seda produtseerib kollaskeha, vähesel määral ka platsenta (tüsenemine) kollakeha hormoon -rasedushormoon, mis valmistab emaka limaskesta ette loote KLIIMAKS (luteiin) pesastumiseks, kindlustab raseduse normaalse kulu -viib rinnanäärmed sekretsioonini -kõrvaldab ovulatsiooni tekke raseduse ajal -osalevad menstruaaltsüksi teises pooles, kuna vabanevad kollakehast -kui viljastumist ei toimu, progesterooni tase langeb järsult ja
elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese
Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Hakkab moodustuma loote veresooned, magu
Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged
3- või 5-nädalase tsükli korral faas lüheneb või pikeneb osad: glans, corpus et crus clitoridis - Sekretsioonifaas LABIA MINORA PUDENDI näärmed muutuvad laiaks, vääniliseks, täituvad toitevedelikuga - paarilised roosad nahakurrud häbemepilus on loodud tingimused munaraku pesastumiseks, sest kollakeha hormoon - lähevad eespool üle frenulum et preputium clitoridis’eks pidurdab uute folliikulite küpsemist ja kaitseb rasedust - vahel on tupeesik – vestibulum vaginae Ovariaaltsükkel - esiku külgseinas paikneb korgaskehataolise ehitusega esikusibul – bulbus - follikulaarfaas (1. – 14. päev) vestibuli
Sekretsioonifaas: kujuneb peale ovulatsiooni ning setõttu on omane vaid bifaasilisele tsüklile. Selleks, et endomeetrium läheks üle proliferatsioonifaasist sekretsioonifaasi, on vajalik kollaskeha kujunemine munasarjas ning sellega kaasnev progesterooniproduktsiooni suurenemine. Endomeetriumi näärmete valendikud täituvad sekreediga ja laienevad, endomeetriumi toitainete varud täienevad, verevarustus paraneb. Sellega luuakse kõik tingimised viljastatud munaraku edukaks pesastumiseks e. implantatsiooniks ning raseduse arenguks. Sekretsioonifaas kestab sõltumata tsükli pikkusest 13-14p. Faasi lõpus, vahetult enne menstruatsiooni, veresooned ahenevad ja kujunenud isheemia soodustab endomeetriumi pindmise kihi e. funktsionaalse kihi irdumist e. deskvamatsiooni. Irdub märgatav osa endomeetriumi funktsionaalsest kihist; menstruaalveri sisaldab koetükke ja verd, lima, 13
annaabi.ee 
