Äärmiselt arvestades kivisust, lõimise põuakartlikud ja väheviljakad. liigestatud reljeefiga kupliline ala. mitmekihilisust, reljeefi jne ja viiakse AD Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on Toimub muldade ärakanne e. erosioon. parandused sisse kas vähendades või hästi tuuleõrnad Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi suurendades, saadakse perspektiivboniteet Alltüüp 2.Rähksed mullad K hästi laialt põllumajandus asustus on üks suuremaid. e olemasoleva seisundi hindepunkt. levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Mullastik ülimalt kirju. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla Lubipaas on kaetud valkjashalli a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga viljakuse suhtelist taset pärast vajalike rähkmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm
põuakartlikud. Kuna nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannatada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel, seega tuleb kasuks niisutamine. Rähkmullad on suure kivisusega, seega tuleks kasuks nendel muldadel kivide välja korjamine. Kuna rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil on põuakartlikud, siis tuleks vastavalt vajadusele neid muldi kas kuivendada või niisutada. Keskmine perspektiivboniteet Selle põllumassiivi kaalutud keskmine perspektiivboniteet on 48,9 lähtehindepunkti. Enamlevinud mulla osatähtsus Leetjad mullad (KI) hõlmavad ~2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav:
kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti. Kui on tegemis kergel lõimisel oleva gleimullaga, ei ületa perspektiivboniteet 35-40 hindepunkti. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule
Roostelaigud. 16. 17. tünnireegel: üks element ei asenda teist. Taimed suutelised kasutama vees ja nõrkades hapetes lahustunud toitaineid, liikuvad ehk laktaatlahustavad ühendid 18. Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Seda määratake visuaalse vaatluse teel. Hinnatakse kivisust , reljeefi, märgade muldade kuivendus seisundit, looduslike maade võsastumine. See võib jääda vahemikku 0-100. Boniteedi viimane number on 0,3,5,8. 20. maa perspektiivboniteet on maa hindepunktide summa pärast maaparandustööde( maakuivendus,kivi koristus, võsaraie, reljeefi parandamine) läbiviimist.
.................................4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus ....................................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele.........................................................................8 Argomatiivsed võtted..................................................................................9 Ala kaalutud keskmine perspektiivboniteet.................................................9 Metsakasvukohatüüp neil muldadel..........................................................10 Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel...............................................10 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis...............11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12
rähkmullas, leostunud mullas) Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk kivim, Ea horisondi all) C- lähtekivim (kust muld hakkab peale ning silmnähtavat elutegevust ei toimu) R- aluskivim, e paas G- gleihorisont g- gleistunud mulla horisont (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont Kaardid mullakaardid väetistarbekaardid külvikorrakaardid aluspõhjakaardid boniteedikaardid Perspektiivboniteet kirjutatakse sulgude sisse. Peale maaparandustöid (lupjamine, kuivendus). Mulla määramine digitaalselt kaardilt: Massiivi nr Mulla nimi (nimed) Kuju, kas on kompaktne või mitte. (Põllu puhul teha harimissuund joonisena, pindala) Kivisus, kas on vaja kive koristada või mitte Lupjamisvajadus (Peab lupjama, et happelised mullad muutuksid aluselisemaks. pH peaks olema 6-7) Kuivendamine (g ja G puhul) Lõimised Põllu kasutamine
Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 48. Eesti haritava maa boniteet Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid varieerub 8-95 hp-ni. 49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! Teguriks on bioloogiline faktor
laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. Mulla potensiaalne viljakus ? Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Mille alusel leitakse mullas boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda ? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20. Mis on maa perspektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse ? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas.
laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. Mulla potensiaalne viljakus ? Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Mille alusel leitakse mullas boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda ? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20. Mis on maa perspektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse ? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas.
kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile 49
suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess- bioloogilise aineringe see osa,mis
Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Maade maksustamine Alguse sai 1993 a. Siis kinnitati ühtne maade maksustamise juhend. Maksustamise alla kuulub kogu maa. Asulate maksustamismäära leidmine:
äärsed maad) lämmastikhappeks, kasutades vabanevat Mida kiiremini toimub taimejäänuste 10. - väga halvad mullad energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lagunemine, seda kiiremini toimub ka 1. olemasoleva seisu boniteet lämmastikhape on nitrifitseerivatele humifikatsioon. Seega faktorid, mis 2. perspektiivboniteet kõik bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mulla parandamisvõimalused see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tekib huumusaineid siis, kui mullas kas Metsaboniteet näitab metsa headust
maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile 49
Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid.
IX. 11...21 X. 1...10 väga halvad maad Eestis varieerub haritava maa boniteet 8...95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35...60 hindepunkti. Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile.
Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taset Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus, märgade muldade kuivendusseisund, looduslike rohumaade võsastumine jne) Maa perspektiivboniteet pärast maaparandustööde läbiviimist Olemasoleva seisundi boniteet (hindepunktides) 100 punktilises süsteemis. 10 boniteediltklassi, igaühes 10 hindepunkti Mulla viljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bioloogilistest iseärasustest
Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust jne. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 10 punkti: · 3 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 3 punkti) · 2 avatud küsimust (üks küsimus 2-punktiline ja teine 1-punktiline) · arvutusülesanne 2 punkti · mullastikukaardi ülesanne 2 punkti
potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suuren-danud jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi. 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa- kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480
80. - head mullad 70. - head mullad 60. - keskmised mullad 50. - keskmised mullad (Eesti keskmine on 41) 40. - halvad mullad 30. - halvad mullad 20. - väga halvad mullad (Peipsi äärsed maad) 10. - väga halvad mullad 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet - kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa-kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-
Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a. alusati koostada digitaalsed mullastikukaardid ja andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust.
Toitainete vaesed, vajavad väetamist. LkI on alati viljakam, kui LkIII. 3)gleistunud leetunud mullad Lkg, mis jagunevad: a)L(P)g b)LPg c)Lkg (kui on liivsavid, siis on valem A(AT)-Eg-Bg-Cg, kui on liivaga tegemist, siis on valem huumusrauailluviaalne ehk A(AT)-E-Bhf-Cg) Põhiprofiilis on lisaks ülagleistumisele ka süvagleistumine. Neid muldi on vaja lubjata, väetada ja kuivendada, kõlbavad heal juhul rohumaaks. Perspektiivboniteet tänases majandusituatsioonis peaks olema vähemalt 35 hp, siis tasub maakasutus end ära. IV. Leedemullad L on metsamullad ja ei soovitata üles harida. On happelised mullad, on liivadel , kus kihisemine meetrises mullaprofiilis puudub. Jagunevad:1)tüüpilised leedemullad L-kõige kuivemad ja ilusamad männimetsad, sambliku või phlamännik, valem O-E-B-C, huumushorisont puudub. Leethorisondi tüseduse alusel eristatakse a)LI
need on tugevasti kivised ja rähksed ning liigniisked mullad ja kallaklikud maad. Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Joonis 4. Väljavõte1:10000 digitaalsest mullakaardist Seletused: II kivisuse aste KI mulla siffer 2325, 25 huumushorisondi tüsedus 64, 54 perspektiivboniteet ko1 ls150/r1ls1 lõimise valem, kus ko1 karbonaadivaese korese sisalduse aste (astmed 15) ls150 kerge liivsavi (ls1) ulatub 50 sm-ni r1ls1 50 sm allpool on karbonaatne, teravate servadega rähk (sisalduse aste 1 nõrk) ja lõimis on kerge liivsavi (ls1). 25 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Euroopa mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa selle potentsiaali ja põllukultuuride kasvatamise piirangute
annaabi.ee 
