valitakse nende hulgast. Lihtkodanikel oli sõnaõigus, mida nad said kasutada rahvakoosolekul. Demokraatlik Vabariik- Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena. Naised, orjad, võõramaalased, käsitöölised ja võlglastest talupojad jäid väljapoole kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76
8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel
ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mittekodanikest (orjad, naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand, 2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: 1) osaleda poliitikas,
* aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond.
Ateenlased olid joonia päritolu kreeklased. Atika oli maavaraderikas: savi, seatina, hõbe, marmor. Tänu headele sadamakohtadele arenes kaubandus ja käsitöö. Mereline asend: lõi tihedad sidemed erinevate rahvastega tegi Ateenast avatud/uuendusmeelse ühiskonna Maaharijad kasvatasid peamiselt: oliivipuid viinamarju Ateena riigikord: Arhailisel ajajärgul: oli valdav aristokraatlik valitsemisviis lühikeste vaheaegadega türannia ( N: Peisistratose ) ( valitses 546-527 eKr. ) ja tema poegade valitsemise ajal kuni 510 eKr. ). ÜLESANNE Millised olid erinevate võimuinstitutsioonide volitused Ateenast; kuidas/kellest vastav amet moodustati? RIIGIAMET VOLITUSED; KUIDAS MOODUSTATI Rahvakoosolek 1) Kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul ning esineda seal
Igatahes see, et Homeros on nimetatud teoste autor antiikajastul kahtlusi ei tekitanud. Antiikaja kriitikat huvitas ka küsimus, kas Homerose eeposed on säilinud algkujul. Homerost publitseerides ja kommenteerides märkasid antiikaja uurijad poeemides mitmeid süzeelisi lahkuminekuid, vasturääkivusi, kordumisi, stiili ebaühtlust. Neid puudusi seletada sellega, et Homerose tekst olevat halvasti säilinud ja sellesse sugenenud meelevaldseid vahelisandeid. Arvati ka, et kui türann Peisistratose algatusel hakkasid rapsoodid Ateenas 6. saj. riiklikel pidustustel, nn. suurtel panatenaiadel Homerose poeeme ette kandma, siis kirjutas võib-olla mingi komisjon poeemid üles ja võttis nende tekstides ette redaktsioonilise muudatusi. Ühe teise hüpoteesi järgi polevat Homeros kasutanud kirja, ta teosed olevat säilinud ainult suuliselt, rapsoodide mälus üksikute laulude näol. Viimastes võis tekkida ka moonutusi, kuna Peisistratose ajal need üksiklaulud kokku koguti ja kirja pandi
välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk
Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid Kreeka koolihariduse aluseks, need õpiti koolipõlves pähe. Muutusid peaaegu ametlikeks eeposteks kuuenda sajandi keskpaiku enne Kristust, neid esitati panatenaiade pidustustel ja teistel pidulikematel sündmustel. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Peisistratos oli Ateena türann, kes valitses linna 6. sajandil eKr. Ta julges vastanduda aristokraatidele, jagas maad vaestele ja toetas ka kultuuri arengut. Peisistratose korraldusel pandi kirja Homerose eeposte lõplik versioon, et see hiljem ajas enam ei moonduks. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Küsimus Homerose teoste autorlusest on väga vana ja seisukohad on väga erinevad,
U U) kui ka spondeused ( tähis _ _). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude elu-olu käsitlus. "Ilias" kui sõjaaja olustik ja "Odüsseia" kui kangelase rännakud ja pildid rahuajast. Seetõttu peetakse eeposeid hinnaliseks ka ajalooallikatena. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Arvati, et eeposed olid üles kirjutatud türann Peisistratose ajal 6.sajandi Ateenas riiklike pidustuste ajal. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses?
9 3 päeva pühendatud etendustele. Võistles 3 autorit, igalt ühelt 3 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Alates 486 lisandus 1 päev komöödiatele. Viimasel päeval kuulutati välja võitja. Tragöödiaetendused/võistlused kui rahvamasse haaravad suurüritused. Esimene tragöödiavõistlus toimus türann Peisistratose ajal 534 eKr. Ajalooliselt toimus tragöödia uuestisünd Euroopas renessansiajal (Itaalias, seejärel Prantsusmaal jne). Muusikaajaloos on oluline, et renessansiaja humanistid olid välja uurinud, et antiiksed tragöödiaetendused ei olnud mitte sõnalavastused, vaid muusikalised. Eksiarvamusest, et klassikaline tragöödiaetendus oli tervikuna muusikaline, sündis 16. sajandi lõpuaastatel uus muusikazanr ooper. Suur osa 17.-18
Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia
draama olulisemaks elemendiks. Aristoteles kirjutab, et tragöödia "tegi läbi palju muutusi" enne kui ta omandas lõpliku kuju. Varasemal astmel kandis ta "saatürlikku" laadi, omas lihtsat süzheed, lõbusat stiili ja rohkesti tantsulist elementi. Tõsiseks teoseks muutus ta alles pärastpoole. Tragöödia "saatürlikust" iseloomust kõneleb Aristoteles pisut ebamääraseis väljendeis, kuid mõte on nähtavasti see, et tragöödial oli kunagi saatüridraama vorm. Ateena türanni Peisistratose poolt asutatud "Suurte Dionüüsiate" pidustustel esinesid peale lüüriliste kooride, kes kandsid ette Dionysose kultuses kohuslikku ditürambi, ka traagilised koorid. Antiikne traditsioon nimetab Ateena esimeseks traagiliseks poeediks Thespist ja mainib 534. aastat esimese tragöödia lavastuse daatumina "suurte dionüüsiate"ajal. Zanri nimetus ise "tragöödia" (tragoidia) täpses tõlkes tähendab "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul")
türanniale. Kuid eesmärki tagada siserahu ja hoida ära türannia ta oma teevusega ei saavutanud. Jätkuvates sisevõitlustes tõusis peagi võimule türann Peisistratos. Esimese võimuhaaramise järel (561. a.) aeti ta küll minema ja teinegi katse võimule tulla andis vaid lühiajalist edu, kuid kolmandal korral (546. a.) suutis Peisistratos võõrsilt värvatud palgasõdurite ja kohalike pooldajate toel võimu kindlustada. Peisistratose valitsusaega (546 527) kujutas hilisem pärimus siserahu ja heaolu perioodina ja türanni ennast küllalt rahvameelse valitsejana, kes oskas hästi läbi saada ka rikaste ja suursugustega. Muu hulgas olevat ta loonud Atikat mööda rändavad kohtud, võtmaks talupoegadelt tarviduse Ateenasse kohtusse tulla, ja andnud talupoegadele soodsat laenu. Arvatavasti võimaldas see talupoegadel korrladada oma majapidamisi ümber viljakasvatusest
papüürüsefragmente (neid lihtsalt oli nii palju, et midagi pidi meieni ka jõudma). Säilitamine Aleksandria raamatukogus (seal jagati 24 lauluks, originaalis sellist jaotust polnud). Üldiselt ka aja jooksul palju lisandusi/moonutusi. Samuti mõju hilisemale kirjandusele, näiteks Vergiliuse "Aeneis" (kahe eelnimetatud eepose süntees, vaste Rooma kirjanduses). 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Pani aluse panatenaiade pidustustele, kus muuhulgas esitati nii "Iliast" kui ka "Odüsseiat". Pidustustel oli ka võistlus uute laulude/eeposte autoritele, parimatele auhinnad. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Homerose küsimuseks nimetatakse Homerose identiteedi ja autorlusega seotud probleeme. Peamised teemad: Kes on Homeros? Kas ta üldse oli olemas (tema elust on vähe teada)
valmistus sõjaks Pärsiaga, kuid mõrvati teadmata põhjustel Demosthenes- 4. saj; Vana-Kreeka riigimees; tema kõned on kreeka suursaavutused ning annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu kaotamist makedoonlaste vastu saadeti pagendusse; üritas sama Aleksander Suure ajal, kuid põrus taas; sooritas enesetapu 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil SIMONIDES: kuulus pärast Peisistratose surma Hipparchose õukonda. PINDAROS: Koorilüürika kõrgaajaks võib pidada 5. sajandi esimest poolt eKr, mil tegutses suursugust päritolu Teeba poeet Pindaros (u 520 - 446 eKr). Pindarose edukust pärssis mõneti tõik, et tema kodulinn liitus Xerxese sissetungi ajal pärslastega. Pärsia sõdade järel suundus Pindaros Akragase türanni Theroni kutsel Sitsiiliasse, kus lõi epinikione Akragase ja Sürakuusa
Moonutused, liialdused, anakronismid (nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine), kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed lisandused Eeposte arhailine keel (nn Homerose keel) Aristokraatlik diskursus, "konservatiivsed" väärtused 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Esitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija: Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj) Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine
aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule.
aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule.
seadusandlusele, mis kehtestas Ateenas mõõduka riigikorra (kesktee äärmusliku aristokraatia ja demokraatia vahel) kuid ei lõpetanud poliitilisi vastuolusid. Peisistratiidide türannia: 561 546 haaras Peisistratos kolmel korral türannivõimu (valitses katkestusteta 546 527). Oli tuntud leebe, tasakaaluka ja kultuuri soosiva valitsejana; tema ajal aastal 534 olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. Peisistratose surma järel pärisid võimu ta pojad Hippias ja Hipparchos (valitsesid üheskoos 527 514), kes jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikesku, kuhu kogunes kuulsaid poeete (Anakreon, Simonides). 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena
annaabi.ee 
