Ainete lahustuvus vees sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on temperatuur.tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb. Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraadid- kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehmendamise võimalused on vee keetmine, vee destilliseerimine Ca2+ ja Mg2+-ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine. Difusioon aine levik teises aines või ainete segus. Karastusjoogi avamisel eralduvad joogist gaasimullikesed sest rõhk vedeliku kohal järsult langeb, ning gaasi lahustuvus väheneb oluliselt. Muutunud tingimustes sisaldab vedelik gaasi liiga palju ja üleliigne osa gaasist hakkab mullikestena eralduma.
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus ➢ Tööstuste meetod – destilleerimine ○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e iooni...
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldus...
Pesupulbrid ja puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate
praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid. Destillerimist kasutatakse puhta vee saamiseks keemialaborites, apteekides kuid vähesel määral ka tööstuses (destillerimine kulutab palju energiat ning on seetõttu kallis) Teine võimalus vee kareduse kõrvaldamiseks on kasutata reaktiive, mis sadestavad vees sisalduvad kaltsium- ja magneesiumioonid vähelahustuvate ühenditena( karbonaatide fosfaatide või sulfaatidena).Tänapäeval on üks levinumaid vee pehmendamise meetodeid ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab endast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniide koostises olevate ioonide vastu. Ioonitide abil on võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett (nn demineraliseeritud vett). Sellist vett kasutatakse näiteks auru saamisel Eesti suurtes soojuselektrijaamades. Praktiline töö Töövahendid: paekivi tükk, graniitkivi tükk, kriit, äädikas, soolhape e.HCl Töökäik: Tulemused:
tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi.Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Samas on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame- veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Vee pehmendamise tööpõhimõte ● Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega. Sama protsessi käigus eemaldatakse veest ka lahustunud raud. Seadmed töötavad täisautomaatselt. Kasutaja ainus töö on jälgida, et soolalahuse paagis oleks piisav soola tagavara. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus http://ee.aquaphor.com/userfiles/images/katalkivi.jpg http://juhendaja.ee/wp-content/uploads/2014/10/151.jpg https://encrypted-tbn0.gstatic
Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist? Oli aasta 1985. Nõukogude Liidu majandus oli väga kehvas seisus, sest tagurlik poliitika ja käsumajandus ei võimaldanud paindlikku arengut, palju ressursse kulus võidurelvastumisele ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust.
sajandil. 1663. aastal avaldas Edward Somerset, Worchesteri 2. markii, oma aurumasina plaanid. Ajaloolased pole kindlaks teinud, kas ta seda masinat ka rakendas, kuid arvatakse, et ta kasutas seda vee pumpamiseks Vauxhalli majas. Umbes 1680. aastal ehitas prantsuse füüsik Denis Papin, Gottfried Leibnizi abiga, luude pehmendamise kambri, mis töötas auru jõul. Hilisematel masinatel olid ka auru vabastamiseks ventiilid, et takistada masina lõhkemist. Papin jälgis ventiili rütmilist liikumist ning kavandas kolvi ja silindriga mootori. Ta pani oma avastuse paberile, kuid ta ei ehitanud seda mitte kunagi valmis. Insener Thomas Savery kasutas hiljem Papini loodud kavandeid, et ehitada maailma
Vee karedust põhjustavad Ca ja Mg ühendid. *Seep ei vahuta; *keetmisel tekib katlakivi CaCO3 Looduses: kaevu- ja allikavesi, eriti aga merevesi. Katlakivi tekib kareda vee kuumutamisel,*Mööduvat karedus saab kõrvaldada vee pikemaajalisel keetmisel, saab ka vabaneda vee destilleerimisel, vee pehmendajate abil. 6. Pehme vee tunnused, kus leidub pehmet vett looduses. *Pehme vesi ei sisalda kaltsiumi- ja magneesiumioone. *Looduses: vihma või lumevesi. 7. Vee pehmendamise võimalused. *Ioniitide abil. 8. Alamiiniumi üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. Omadused: Leidumine: *aktiivne metall, reageerib O2-ga *alumiiniumimaak- boksiit Al2O3 *reageerib hapete lahustega (H2SO4) *savi koostises *ei reageeri kontsentreeritud hapetega.Kons. Happe toimel tekib *korund Al2O3 (peeneteraline, tugev)
jõgede ja järvede vesi, milledesse juhiti linnade heitveed. See oli tingitud sellest, et sünteetilised pindaktiivsed ained ei lagunenud looduskeskkonnas. Alates 1960. aastatest nõutakse enamikes maailma riikides, et sünteetilised pesuvahendid peavad põhiliselt koosnema bioloogiliselt lagunevatest ainetest - see hoiab ära kahjulike ühendite kuhjumise keskkonnas. Fosfaadid: Tavalised pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5%, ümberarvestatud fosforile. Fosfaate lisatakse pesuainetele vee pehmendamise eesmärgil. Fosfaadid ei ole küll toksilised, kuid nad on ühed olulisemad veekogude eutrofeerumise tegurid. Minnes üle fosfaatideta pesuainete kasutamisele, säästame ühtlasi ka veekogusid. Kui vesi on kare (kaltsiumirikas), on võimalik kasutada teisi veepehmendus-aineid nagu tseoliite või silikaate. Tensiidide otstarve on vee pindpinevuse vähendamine. Tavalises pesupulbris leidub tensiide ca 9%. Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga
Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellele sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on madal kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Tänapäeval üks levinuimad vee pehmendamise meetodeid on ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab edast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniidi koostises olevate ioonide vastu. p-metallid. Alumiinum enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Lihtainete omadusi Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27.Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C
7 3.2. Veepehmendaja Liigne hulk kaltsiumi ja magneesiumi muudab vee karedaks. Kare vesi on aga kulukas, sest soodustab katlakivi teket ja lühendab seadmete eluiga ning efektiivsust. Õnneks on võimalik soola abil vett pehmendada . Hea veepehmendussool on valmistatud puhtaimast vaakumsoolast ning lahustub järk-järgult ega muutu pudedaks. Soola abil vee pehmendamise protsess Tavalised veepehmendussüsteemid eemaldavad veest kaltsiumi ja magneesiumi ioonid ioonvahetuse käigus. Sellise ioonvahetuse eelduseks on kationiitmaterjaliga täidetud reservuaari olemasolu. Algselt on kationiit nõrgalt laetud naatriumi ioonidega, vee voolamisel jäävad kaltsiumi ja magneesiumi ioonid kationiidi sisse ning vahetavad välja naatriumi ioonid. Aja jooksul aga naatriumi ioonid kaovad ning seetõttu tuleb kationiiti aeg-ajalt regenereerida
CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained
pühjustavad kroonilisi haigusi. Vee karedus Vesi on väga hea lahusti. Vees lahustuvad paljud looduses leiduvad ained. Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi, mis peaaegu ei sisalda lahustunud soolasid. VEES LAHUSTUNUD KALTSIUMI-JA MAGNEESIUMSOOLAD PÕHJUSTAVAD VEE KAREDUST. Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, on paljudel juhtudel vaja vett pehmendada, see tähendab vähendada kaltsiumi-ja magneesiumisoolade sisaldust vees. Lihtsaimaks vee pehmendamise mooduseks on vett eelnevalt keeta. Ioniidid ehk ioonivahetajad on ained, mis on võimelised vahetama nende koostisse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu. Enamik ioniite on teralised tahked ained, mis vees praktiliselt ei lahustu – tänapäeval on kõige levinum vee pehmendamine ioniitide abil.
võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2. Sulfaadi või kaltsiumkloriidi lisamine veele- meetod mida kasutatakse meski ja õlle pH alandamiseks. 3. Reagentidega pehmendamise meetod- kasutatakse harva. Põhineb vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolade keemiliste reagentide abil lahustumatuteks ühendikteks muutmisel, mis eraldatakse settimisel ja filtreerimisel. Meetodil on palju puudusi: nõuab suuri mahuteid, moodustub suur kogus aluselist heitvett tahkete osade sisaldusega. Peamine puudus antud meetodil on see, et ei saa kõrvaldada veest naatriumhüdrokarbonaate, mis muudab ta õlletööstuse jaoks kõlbmatuks. 4
10 J. Kahk. Eesti talurahva võitlus vabaduse eest. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1962, lk 16. 11 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 54. 12 M. Laur, K. Lust, P. Pirsko, Ü. Tarkiainen. Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv 2014, lk 35. 7 ühesugustel põhimõtetel.13 Kui Liivimaal võeti pärisorjuse pehmendamise küsimus päevakorda juba 18. sajandi keskpaigal nii rüütlikogu kui ka keskvalitsuse poolt, siis Eestimaa talupojad ei osanud sellisest vabadusest mõeldagi.14 Sajandi lõpul hakkasid muutused toimuma ka Eestis. Mida kaugemale arenes Liivimaa uue talurahvaseaduse küsimuste lahendamine, seda tugevamini mõjus see nii otseselt kui ka kaudselt Peterburi keskvalitsuse kaudu ka Eestimaa talurahva seisukorra parandamise küsimuse käsitlemisele.15 Kuigi muudatuste algatamine võrreldes
Sellisel juhul pannakse marinaadi koostisesse hapuaineid. pähklid jne), värsked või kuivatatud ürdid, Sidekoevaese maitseained (piprad jms) ning paljud liha korral on põhitaotluseks maitsestada seda nii pinnalt kui ka muud lisandid. seestpoolt. Marinaadi peaks olema umbes 820% Veel üks liha pehmendamise võimalus on laagerdamine, mis lihakogusest. Liha ei tohi marinaadis toimib ka marinaadis lihade puhul. Marineerimise käigus aitavad "ujuda", vaid marinaad peab lihatükke pehmenemisele kaasa lisaks laagerdumisele hapuained ja/või ühtlaselt katma. toiduõli. Liha katmisel marinaadiga saame
vee karedus (veekaredus kujutab endast philiste katlakivi tekitajate sisaldust, kaltsium-magneesium soolad) mg-ekvivalent/l pH sisaldus (vljendab vee happelisust , leelisust) vees lahustunud agressiivsete gaaside sisaldus (vees lahustunud CO2 ja hapnik ) mg-l Et vesi oleks normipiirides tuleb torudesse antavat vett ettevalmistada. Ettevalmistamine seisneb vee eelpuhastuses ja vee pehmendamises. Vee ttluskomplekt koosneb tavaliselt filtreerimise seadmetest ja vee pehmendamise seadmetest see thendab ja tdeldakse nii kalta toitevett nii ka soojustvrku andtavat vett, kusjuures vesi lbib ka pH kontrollseadme ja siis satub vesi tavaliselt nn sellititesse. Selliti kujutab endast mahutit kus toimub toimub vee sellitamine ja sellititesse juhitakse teatud kogus ainet, mida nimetatakse koakulandiks. Koakulant on keemiline hend, mille lisamine kolloidlahustile phjustab vikeste kolloidosakeste liitumise suurtemateks osadeks ja need settivad vlja
nimetatakse üldkareduseks (ÜK) (NB ! — kui samas vees ei sisaldu ei HCO3 – ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust !). ➢ Karedust, mida arvutatakse HCO3 – ja CO3 2– kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) (NB! — kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust). 47. Vee pehmendamise võimalused. ➢ Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest eemaldada kas Ca2+ ja Mg 2+ või HCO3–, rasvhapete Ca- ja Mg- soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi nimetatakse vee pehmendamiseks. 2+
Kuid endiselt on maapind langatusohtlik endiste kaevanduste kohal ja seda ligikaudu 15 000 ha ulatuses. Maakera veehoidlad mahutavad ligikaudu 5000 kuupkilomeetrit vett, mis neljakordselt ületab kõigis jõgedes ringleva veehulga. Kuid plaanid tulevikuks on veelgi grandioossemad. Näiteks on olemas mitu projekti Põhja-Ameerika ja LääneEuroopa kliima parandamiseks Golfi hoovuse suuna muutmise teel. Ühe Põhja-Ameerika kliima pehmendamise projekti kohaselt nähakse ette piirata Florida väin tammiga ja rajada piki Florida poolsaart kanal. See muudaks Golfi hoovuse suunda, pikendaks tema teed mööda Põhja-Ameerika rannikut ja looks projekti autorite arvates USA kaguosas pehme subtroopilise kliima. Teine projekt paneb ette külm Labradori hoovus Kanada rannikult eemale juhtida, ehitada tamm
partnership(s) regarding the risk management process to fully or partly cover risk exposure (especially in business continuity and disaster recovery plans)) Vastamisstrateegiad kujutavad endast spetsiifiliste IT ohjade (vastumeetmete) elluviimist ning nende efektiivsuse pidevat seiret. Ohje tegevused on paikapandud poliitika ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide täitmise võimaldamiseks ja riskide pehmendamise strateegiate elluviimiseks. Vastu- või turvameetmed on organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine infosüsteemide andmete ja muu IT vara turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks ning turvariskide vähendamiseks ning nende ennetamiseks. Infoturva-ala korraldamine (infoturva võtmerollid) Üldine infoturvapoliitika paikapanek organisatsioonis: · näitab ettevõtte juhtkonna tuge ja kaasabi
Katioonvärvainetega värvides kui värvimiskiiruse aeglusteid. Katioonaktiivsete PAA-de kasutusalad on väiksemad. Enamik katioonaktiivseid PAA-sid on pika ahelaga amiinide soolad. Näiteks: C18H37NH3+Cl-, mida toodetakse rasvadest, taimsetest õlidest või sünteetiliselt. Kvaternaarsed amiinid on kasutusel peamisel tekstiilitoodete pehmendajatena. Nad kinnituvad oma hüdrofiilse osaga kiudude pindadele ja nende hüdrofoobsed osad on suunatud kiust eemale õhku. Sellel põhinebki pehmendamise efekt. Õhku suunatud molekulide osad vähendavad kiududevahelist hõõrdumist ja muudavad tekstiilitoote pehmeks. Sama toimemehhanism on ka katioonaktiivsetel PAA-del ka juuste hooldusvahendeis pms palsamites. Tüüpiline kvaternaarne katioonaktiivne PAA on tsetüül- trimetüülammooniumbromiid CH3 | C16H33N+- CH3Br |
jäävaks kareduseks. Mööduv ehk karbonaatne karedus on tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Seda tüüpi karedus väheneb vee keetmisel (vesinikkarbonaadid lagunevad sadenevad CaCO3 ja Mg(OH)2). Tekkinud sade anuma seintel ja kuumutuselementidel on katlakivi tekke põhjuseks. Püsiv ehk mitte-karb. karedus on põhjustatud teistest Ca- ja Mg- sooladest (sulfaadid, kloriidid, nitraadid). Keetmine ei aita. Vee pehmendamise meetodid: 1)destillatsioon vett keedetakse, eralduv aur kondenseeritakse jahutamisel taas vedelikuks. Vees lahust soolad ei lendu koos veeauruga ja jäävad keetmisnõusse, kust nad eemald. See on väga efektiivne, kuid energiamahukas ja kallis. Dest vett kasut peam laborites; 2)Ioonivahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisald ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid
Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, Mg SiO,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Jahutusveena tuleb eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. Vee pehmendamine Vee pehmendamise mooduseid on mitu. Lihtsaim on vee keetmine. Otstarbekas on süsteemist väljalastud vett kasutada korduvalt. Levinud on vee pehmendamine kemikaalidega. Kasutatakse nii katlakivi sadestamist vältivate kemikaalide lisamist jahutusveele kui ka vee pehmendamist enne jahutussüsteemi valamist. Üheks katlakivi sadestumist vältivaks kemikaaliks on kaaliumkromaat (K2Cr2O7), mida tuleb lisada 10 g l l vee kohta. Samuti võib kasutada naatriumfosfaate (Na3PO4;
Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, Mg SiO,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Jahutusveena tuleb eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. Vee pehmendamine Vee pehmendamise mooduseid on mitu. Lihtsaim on vee keetmine. Otstarbekas on süsteemist väljalastud vett kasutada korduvalt. Levinud on vee pehmendamine kemikaalidega. Kasutatakse nii katlakivi sadestamist vältivate kemikaalide lisamist jahutusveele kui ka vee pehmendamist enne jahutussüsteemi valamist. Üheks katlakivi sadestumist vältivaks kemikaaliks on kaaliumkromaat (K2Cr2O7), mida tuleb lisada 10 g l l vee kohta. Samuti võib kasutada naatriumfosfaate (Na3PO4;
alustõdesid. Kuid tulnukad saavad sellest täielikult aru ning näivad manipuleerivat orgaanilise paljunemise loomingu tingimustega. Selles suhtes on nad meile väga sarnased. Me peame toime tulema reaalsusega, mis on tühistanud kaua käibel olnud kultuurilised mõtte- ja käitumismallid. UFO-sid puudutava informatsiooni raudsest eesriidest läbimurdmiseks peame me läbi töötama toimikutes oleva informatsiooni. Põhirõhk on BEEBIDEL!!! Hüpnoosiga teadlike kontrollmehhanismide pehmendamise järel meenuvad kõikide aegade röövitutele samad sündmuste ja vaatluste jadad. Paljudele meenub, et eelnevalt puudus neil üldse huvi või siis oli väike huvi UFO-teemade vastu. Nad polnud sellest kunagi midagi kuulnud või veel vähem lugenud raamatuid, mis tutvustavad massidele teemat: SISSETUNGIJA JA ARMULAUD . Röövimissündmuste ettemääratud järjekord paljastab tööstuslikes mõõtmetes kõikehõlmava demograafilise operatsiooni
annaabi.ee 
