peetus, pisipealisus, südame ja neerude anomaaliad, lihaste hüpoplaasia ja hüpotoonia ning teised defektid nagu näiteks lühikesed iseloomuliku asetusega sõrmed. Väga oluliseks tunnuseks on ka embrüonaalse arengu mahajäämus, mistõttu ajaliselt sündinud lastel on ebanormaalselt väike sünnikaal. Vastsündinud on nõrgad ja loiud, nende imemisrefleks on puudulik ja hääl nõrk. Vastsündinute füüsiline ja vaimne areng on peetunud ja elujõuetus süveneb kiiresti sünnijärgses perioodis. Levinumad sümptomid: Väike kasv Longus ülemised silmalaud Söötmis-/söömisraskused Kokku kasvanud/väändunud Hingamisraskused sõrmed Arengupeetus Väljaarenemata Vaimne väärareng pöidlad/sõrmeküüned Eraldumata munandid poisslastel Kodarluu puudumine Suurem muhk kuklal või peas 2.-3
tekkel ja aborteerumisel. · Kui lootemuna hälvete, nakkushaigustest tingitud ja keskonnategurite puhul on tegemist haige lootega, siis emast tulenevate põhjuste puhul on loode terve ning seetõttu on põhjendatud raseduse katkemist takistavad ja loodet säilitavad ravivõtted. Ravivõimalused: Ravi sõltub põhjusest. Emakakokkutõmmete puhul rakendatakse emakat lõõgastavat ravi. Mittetäielik ja peetunud rasedus vajavad emakaõõne puhastamist (abrasiooni). Soovitud raseduse katkemine on naise ja perekonna jaoks alati kaotus, mistõttu arsti ja perepoolne psühholoogiline toetamine ning asjakohane nõustamine kuuluvad paranemisprotsessi juurde. Prognoos: Prognoos sõltub allolevast põhjusest ja sellest, kas tegemist on katkemise ohu, käigusoleva või juba toimunud abordiga. Sõltuvalt põhjusest võivad raseduse katkemised korduda ka järgnevate raseduste puhul.
Külgnevate geenide sündroomi e. mikrodeletsioonisündroomi näiteks toon Miller- Diekeri sündroomi (MDS). MDS on harvaesinev haigus. Patsientidel on iseloomulik nägu; lühike nina, kõrge laup, esiletungiv ülahuul, väike alalõug ja teised näo ning pea defektid. Postnataalne areng on peetunud ja eluiga lühike. Oluliseks puudeks on vaimne alaareng, mille otseseks põhjuseks on ilma käärudeta ajukoor (lissenotsefaalia). Kaua aega arvati, et MDS on autosomaalne retsessiivne haigus, kuna ta kordus suguvõsas.Kui aga mitmetel MDS-i sündroomiga inimestel leiti väike deletsioon 17. kromosoomi lühikese õla p13 piirkonnas, siis liigitati haigus mikrodeletsioonisündroomiks. Vastavaid DNA markereid kasutades hakati analüüsima ka MDS-i mittekromosomaalseid juhtumeid
avaldus raseduse katkestamiseks, abordieelne nõustamine vastavalt meetodile, anesteesia vorm, vanema nõusolek (alla 14.a. patsiendil) 3 Millist toetust ja informatsiooni vajab naine abordieelselt või -järgselt? informatsiooni abordi teostamise kohta, informatsioon abordi järgse eluviisi korrigeerimiseks, kontratseptsioonialane nõustamine, informatsioon psühholoogilise nõustamise saamiseks 3 Raseduse katkestamine on tasuta juhul kui... diagnoositud on peetunud rasedus, abort tehakse meditsiinilistel näidustustel 3 Raseduse katkestamisel kirurgilisel teel kasutatakse lühiajalist veenisisest narkoosi Bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks kabinetis kasutatakse KOH testi 3 Korduvalt soorkolpiiti põdeva naise puhul tuleb mõelda eluviise korrigeerivale nõustamisele, võimalikele lisandunud infektsioonidele 3 Sagedaseim väikevaagnaelundite põletiku e PID-i põhjustaja on Chlamydia trachomatis, gonokokk 3
Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi? Dementsuse põhjused neuropatoloogilise diagnoosi järgi Alzheimeri tõbi 55% Alzheimeri tõve Lewy kehakeste variant 20%
süvaveenide tromboosi riski ning uute veenilaiendite tekke võimalust. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber, mitte lasta sel edasi-tagasi liikuda.Pärast skleroseerimist esineda võivad sümptomid 1. Verevalumid süstekohal. 6 Need kaovad mõne nädalaga ja on arvatavasti tingitud veresoonte seina nõrkusest. Skleroseeritud veeni peetunud vere tõttu võivad veenid olla esimestel ravijärgsetel nädalatel nähtavad see on ühtlasi varajane ravi efektiivsuse näitaja. 2. Valu jalas esimestel päevadel. Valuvaigistina võib kasutada ibuprofeeni või paratsetamooli. Valu leevendab ka jalutamine. 3. Veresoone seina põletik (flebiit). See on ravitud veresoonepõletik, mille puhul tekivad veresoonel valulikud muhud. Põletik on tingitud skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde
mehhanismi poolest. Esilekutsutud abordi puhul on tegevus suunatud embrüo või loote elu lõpetamisele, mille järgselt või mille käigus ta (või tema jäänused) eemaldatakse emaüsast, esilekutsutud sünnituse korral aga püütakse lapse elu säilitada. Vahepealne variant on juhtum, kus embrüo või loode on iseeneslikult surnud ja meditsiinilise sekkumise teel eemaldatakse jäänused emaüsast. See toimub näiteks peetunud raseduse korral (st. embrüo või loode on surnud, aga rasedus ei katke) ja mittetäieliku iseenesliku abordi jäänuste kõrvaldamisel. "Vahepealsed" on juhtumid, kus tegemist on emakavälise või heidikrasedusega. Nendel juhtudel toimub abort eelkõige ema elu päästmiseks, mitte eesmärgiga lõpetada embrüo või loote elu. Emakavälise raseduse korral võib embrüo kinnituda mitte emakaseinale, vaid näiteks munajuhasse (enamasti) või ka emakakaelale, kõhuõõnde või munasarja
CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine kõne treening kui laps ei räägi korralikult; ilmneb siis, kui laps hakkab rääkima ortopeediline korrigeerimine kui on vaja liigeseid korrigeerida psühhoteraapia antikonvulsandid VAIMNE ALAARENG Vaimne alaareng on intellekti peetunud või puudulik areng, mida iseloomustab oskuste puudulik areng. Vaimse alaarengu põhjused Kerge arengupuude põhjused kui 1 või mõlemad vanemad on puudega, siis võib olla võimalus, et kas laps selline sünnib; laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas. Raske arengupuude põhjused: pärilikkus; ajukahjustused. Ajukahjustuse põhjused nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul häired sünnituse ajal
suitsetama. Hormoonravi suurendas munandite mahu üheteistkümne milliliitrini. Algas karvakasv. Pikkust lisandus noormehele juba esimese kolme kuuga viis sentimeetrit. Lisaks paranes poisi õppeedukus ja füüsiline vorm. Suitsetamise jättis ta maha. See lugu on küll äärmuslik, kuid näitab, et kui nooruk leiab tee arsti juurde, saab teda kiiresti ja märkimisväärselt aidata. Peetunud puberteedi, samuti enneaegse puberteedi ning ebaühtlase küpsemise korral on õigeaegselt abi andes võimalik saavutada täielik suguline küpsus ja normaalne viljakus. Kahtluste korral tuleb tingimata pidada nõu asjatundjaga. Suguelundite kasvu ja arengut saab puberteedi jooksul, eriti selle algperioodil, veel hormonaalselt mõjutada. Täiskasvanueas see enam võimalik ei ole. Nooruk otsib teavet
Nahk. Leiliruumis tõuseb naha temperatuur kuni 40o, naha pinnal isegi vahel 45o. Sellise temperatuuri juures hukkub enamik haigusttekitavaid mikroobe. Laienevad poorid, mille toimel puhastub nahk sügavamalt. Osaliselt naha kaudu erituvad organismile mittevajalikud ained. Neid jääb aga nahas ka pidama. See vähendab naha elastsust ja rikub väljanägemist. Kuid saunas suureneb higi eritumine kuni 30 g minutis ja seetõttu vabaneb organism slakkainetest paremini ning nahk puhastub peetunud jääkidest. Süda ja veresooned. Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast. Leiliruumis võib pulsi sagedus suureneda 100-110 löögini minutis, kui aga rohkem, siis näitab see, et südame koormus tõuseb liigselt ja aeg on veidi puhata. Normaalse ja kõrgenenud
tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms.
Kasutatkse keerukate segude eelpuhastamiseks enne põhianalüüsi. Dünaamiline soprtsioon protsess, mida enamasti kasutatakse kromatograafias. Sorbendile ehk liikumatule faasile kantakse uuritava ainete segu. Seejärel lastakse sorbendikihist läbi voolata liikuv faas. Iga aine sorbeerub vastavalt oma afiinsusele. Mida afiinsem on konkreetne aine liikumatu faasi suhtes, seda kauem on ta seotud liikumatu faasiga ja seega seda vähem liikuva faasiga.(peitub sorbendikihis). Peetunud molekulid ei l'he liikuva faasiga kaasa ega ei osale liikumises seni, kuni oile desorbeerunud tahkelt faasilt. Mida rohkem on aine seotud liikumatu faasiga, seda aeglasemalt see liigub. Mida kauem aine viibib liikuvas faasis, seda kiiremini läbib ta liikumatu faasi, ainete liikumiskiiruse kolonnis määrab otseselt ära liikuvas faasis viibitud aeg. Kromatografeerimise tingimuseks on teatav afiinsuse tasakaal liikumatu ja liikuva faasi vahel.
erineva funktsiooniga geenide puudumisest, nimetatakse neid ka külgnevate geenide sündroomideks Kasutusel 80-datest aastatest, mikroskoopia abil raske detekteerida (lahutusvõime piiri peal - 2 Mb...) Miller-Diekeri sündroomi (MDS) on harvaesinev haigus. Patsientidel on iseloomulik nägu; lühike nina, kõrge laup, esiletungiv ülahuul, väike alalõug ja teised näo ning pea defektid. Postnataalne areng on peetunud ja eluiga lühike. Oluliseks puudeks on vaimne alaareng, mille otseseks põhjuseks on ilma käärudeta ajukoor (lissenotsefaalia). Väike deletsioon 17. kromosoomi lühikese õla p13 piirkonnas-liigitati haigus mikrodeletsioonisündroomiks 35. Pradel-Willi /Angelmani sündroom PraderWilli sündroom (PWS) on haruldane geneetiline haigus Isapoolses 15 kromosoomis on deleteerunud (või ei ekspresseeru) piirkond (või osa sellest) q11- 13 (sisaldab 7 geeni)
vanusest nakatumise ajal, sageli taandub TRAUMAJÄRGSE AJUKAHJUSTUSE SÜNDROOM *Tekib pärast peatraumat *Sisaldab mitmesuguseid sümptomeid(vähemalt 3) : peavalus, peapööritustunne, väsitatavus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaiksete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia, alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes VAIMNE ALAARENG F70-F79 *mõistuse peetunud või puudulik areng *oskuste kahjustumine arengu vältel *kõikide intelligentsuse tasandite madal tase(tunnetus, kõne,motoorika,sotsiaalne suhtlemine) *muid vaimseid häireid 3-4x sagedamini *nõrgem sotsiaalse adaptsiooni võime *kõrgem risk saada ekspluateeritud *võivad kaasneda käitumishäired - ca 1%-il populatsioonist, poistel enam - suured individuaalsed erinevused - ebaühtlus(kõne kahjustunud, ruumitaju hea)
Sellise temperatuuri juures hukkub enamik haigusttekitavaid mikroobe. Laienevad poorid, mille toimel puhastub nahk sügavamalt. Osaliselt naha kaudu erituvad organismile mittevajalikud ained. Neid jääb aga nahas ka pidama. See vähendab naha elastsust ja rikub väljanägemist. Kuid saunas suureneb higi eritumine kuni 30 g minutis ja seetõttu vabaneb organism slakkainetest paremini ning nahk puhastub peetunud jääkidest. · Süda ja veresooned Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast. Leiliruumis võib pulsi sagedus suureneda 100- 110 löögini minutis, kui aga rohkem, siis näitab see, et südame koormus tõuseb
ka väljendunud reievoltide asümmetria · Jalgade pikkust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võivad jalad olla erineva pikkusega, mis on kõige paremini nähtav, kui jalad on nii puusaliigestest kui ja põlvedest painutatud täisnurga alla. · Puusaliigeste liikuvust. · Südame kuulatlusleidu. · Kopsude kuulatlusleidu. · Kõhu palpatoorset leidu, poisslastel munandite asetsust kubemekotis. Kui munandid on peetunud kubemekanalis, jälgitakse nende edasist laskumist 1. eluaasta jooksul. · Kaasasündinud väärarendite ja stigmade esinemist (Oona 2007). 17 3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus Hinnatakse lapse: Psühhomotoorset arengut. Neuroloogilist leidu, sh. lihastoonust ja kaasasündinud reflekside kustumist. Kõne arengut · Kui laps 2. elupoolaastal ei hakka lalisema, tuleks ta suunata eripedagoogi (näit
tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid?
Primaarne immuunpuudulikkus: geneetilistest või arengulistest defektidest tulenev. Klassifikatsioon: Puudub/ puuduvad · T- või rakuline immuunsus · B või antikeha vahendatud immuunsus · T- ja B- rakuline immuunsus · Fagotsüütide ja NK vahendatud mittespetsiifiline immuunsus · Komplemendi aktivatsioon Esimese 4 punkti juurde lisanduvad ka tsütokiinide, kemokiinide või nende retseptorite puudulik funktsioon. Mida varasemas diferentseerumise järgus on rakkude areng peetunud, seda enam on puudu immuunrakkude alapopulatsioone ja seda raskem on immuunsüsteemi häire. Lümfoidne arengutee- mõjutatud on T- ja B- rakud SCID- IL2, IL4, IL7, IL9, IL15 retseptori ahela defekt WAS- CD43 defekt IFN- puudulikkus X-liiteline agammaglobulineemia- B rakkude signaaliülekande defekt X-liiteline hüper-IgM sündroom- defekt CD40L kodeerivas geenis Tavaline variabiilne IP (CVI)- vähenenud plasmarakkude hulk Hüper-IgE sündroom (Job sündroom)- kõrgenenud IgE tase
- Haiguse algusfaasis probleemi eitamine, ratsionaliseerimine - 'kui söön sokolaadi siis pean trenni tegema kohe' kaubavahetus Somaatilised komplikatsioonid: Tähtis on suhtlus teiste arstidega sest tekib palju kehalisi komplikatsioone - Kogu keha jõuetus, nõrkus - KNS apaatia, keskendumisraskused meeleolu - Kardiovaskulaarsüsteem nõrkus, peapööritus, õhupuudus, valu rindkeres: nõrk ja aeglane pulss - Liigeste valud, peetunud luustiku areng osteoporoos - Menstruatsiooni puudumine, sootunnuste taandareng, psühhoseksuaalse arengu peetus, raseduskomplikatsioonid - Hormonaalsed muutused - Elektrolüütide tasakaalu häired, dehüdratsioon - Kõhuvalu, häirunud ainevahetus - Lanugo . kehal beebijuustele sarnane karvkate, kaob kaalu tõustes Buliimia Diagnostilised juhtumid: - Erinevad korduvad liigsöömishood (vähemalt 2 korda nädalas 3 kuu jooksul), kus
6. Füsioloogiliste funktsioonidega seotud Siia kuuluvad mitmesugused söömis,- une- jms käitumissündroomid häired 7. Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. 8. Vaimne alaareng Mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid iseloomustab madal arenguaste 9. Psühholoogilise arengu häired Algavad alati imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju ja motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10