Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi. Ainsuse või mitmuse kasutamine sõltub nimisõnast (Taskutark, s.a.). Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses (Vikipeedia, 2017). Ainsus Mitmus
Viimased leotatakse enne röstimist. Puhastatud värsked kalad piserdatakse sidrunimahlaga, puistatakse üle soolaga ja lastakse 1520 minutit seista. Seejärel kuivatatakse kalad või kalatükid, määritakse toiduõliga, asetatakse rasva või pekiga määritud kuumale restile ja röstitakse sütel või röstimisseadmel parajalt pruuniks ning küpseks. Röstitud värske kala antakse lauale nagu praetud kala. Kuumad soolasilgud ja -heeringad valatakse üle sulavõiga, puistatakse peale peenendatud murulauku või sibulapealseid ja antakse lauale kuumade keedetud kartulitega. Külmad röstitud soolakalad antakse lauale hapukoorega ja süüakse kuumade või külmade keedetud kartulitega.
Praetud ehk rasva sees restitud kartohvlid antakse juurde. Jaan Koor. Koka-raamat. 1331 söögi-valmistamise õpetusega. 1908. · Läätse küpsis Ained: 200 grammi läätsi, vett, vorstirohtu, tilli, peterselli lehti, 4 muna, ½ klaasi riivsaia, 2 supilusikat võid. Läätsed pestakse, pannakse õhtul enne valmistamist ligunema ja keedetakse teisel päeval samas vees pehmeks, vesi nõristatakse ära (hoitakse alal), ja läätsed jahvatatakse masinas. Nüüd segatakse läätsede hulka peenendatud maitserohud, talvel võib nende asemel võis pruunistatud sibulat tarvitada, soola, sulatatud või, munarebud, riivleib ja kui segu liiga kuiv, siis läätsekeetmise leent ning lõpuks lisatakse löödud munavalged. Kallatakse võietud vormi ja küpsetatakse ahjus 1 tund. Süüakse kartulite, kaste ja salatiga (6 inimesele). Marta Põld-Riives. Taimetoidud. 3. tr. 1930. Kasutatud kirjandus: Jussi Talvi ,,Gastronoomia ajalugu" 2005 Mirja von Knorring ,, Elu gastronoomia" 2008 http://ap3
1907 või 1908, esiti prantsuse keeles. Aavik näitas G. Suitsule "Ruthi" käsikirja. Suits oli "Ruthist" huvitatud ja soovitas selle avaldada eesti keeles järgmises "NoorEesti" albumis. Sellega soostus autor ja kirjutas "Ruthi" eesti keelde ümber mitmete täiendustega. Autor ülistab olematud ideaalset naist, kes on väljapaistvate intelektuaalsete omadustega, haruldaste muusikaliste ja kirjanduslike huvidega ning peenendatud kunstimaistega ja kes imetlusega naudib prantsuse, soome ning uueaegset eesti ilukirjandust. Soome Kirjanduse Seltsi ülesandel jätkab Aavik soomeeesti sõnaraamatu koostamist. Võrreldes soome ja eesti keelt teineteisega, paistab talle silma "soome keele supeoriteet iluduse, suurtsugususe, pretsisiooni, paenduvuse ja rikkuse poolest. 1909. a. sügissemestril koostab Aavik oma kandidaadi väitekirja prantsuse keeles Paul Bourget loomingu üle
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi
on lubatud lisada rõõskkoort, maitse- ja lõhnaaineid maitselisandeid, suhkrut või keedusoola, Kohupiimapasta on kohupiimakalgendist kohupiimaseparaatoriga vadaku osalise eraldamise ja järgneva rõõskkoore lisamise või lisamiseta saadud piimatoode. Rasvata kohupiimapasta kuivainesisaldus on mitte alla 14,0%, Kohupiimakreem on kreemi- või pastataolise konsistentsiga kohupiimatoode, milles peenendatud kohupiimale või kohupiimapastale on lisatud rõõska koort, hapukoort, maitse- ja lõhnaaineid, maitselisandeid, võid, paksendajaid, želeerivaid aineid, toiduvärve, suhkrut või keedusoola, Maitsestatud kohupiimapasta on kohupiimatoode, milles kohupiimapastale on lisatud rõõska koort, hapukoort, maitse- ja aroomiaineid, maitselisandeid, võid, paksendajaid, želeerivaid aineid, toiduvärve, suhkrut või keedusoola
nasaliseerumine kahe nasaalse konsonandi vahel). (assimilatsiooni põhjustaja asukoha järgi): lähi- ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia vokaali kvaliteedi tingivad vähemalt osaliselt need teised vokaalid, mis asuvad selle vokaali läheduses st kui 1. silbis eesvokaal, siis ka järgnevates, sama tagavokaalide puhul; soome keeles tuossa, talossa, aga tiessä, kynässä). (kohustuslikkuse järgi): kohustuslik ja fakultatiivne assimilatsioon. Palatalisatsioon e. peenendatud konsonant. Eristab sõna tähendust, ehkki kirjapilt on sama samas on selle funktsiooni tähtsus keeles väga väike. Eesti keeles i ja j ees (palka, palki). Palataliseeruvad hammaste, hambasompude ja kõva suulae piirkonna konsonandid: t, d, s, l, n. Peenendus keel puutub laiemalt kokku kõva suulaega. Dissimilatsioon mingi häälik ei salli enda läheduses teist sama või sama tüüpi häälikut st sunnib
ja järgneva rõõskkoore lisamise või lisamiseta saadud piimatoode. Rasvata kohupiimapasta kuivainesisaldus on mitte alla 14,0% Maitsestatud kohupiimapasta on kohupiimatoode, milles kohupiimapastale on lubatud lisada rööskkoort, hapukoort, maitse- ja aroomiaineid, maitselisandeid, võid, paksendajaid, zeleerivaid aineid, toiduvärve, suhkrut või keedusoola. Kohupiimakreem on kreemi- või pastataolise konsistentsiga kohupiimatoode, milles peenendatud kohupiimale või kohupiimapastale on lubatud lisada rööskkoort, hapukoort, maitse- ja aroomiaineid, zeleerivaid aineid, toiduvärve, suhkrut või keedusoola. Kohupiimaliikide füüsikalis-keemilised parameetrid: Liik: rasvata kohupiim; väherasvane kohupiim; rasvane kohupiim Rasvasisaldus %: -; 2-9; 10-18 Kuivaine, mitte alla, %: 20; 24-27; 28-35 Happesus, mitte üle, Th: 250; 220; 210 Kohupiima valmistamise meetodid: Kohupiima valmistamine happemeetodil;
Igal õhtul enne magamaminekut võiks juua aeglaselt pool või klaas külma vett. Teine pool klaasi või klaasitäis juua hommikul kohe pärast ärkamist. See võte elavdab soolte tegevust, parandab seedeelundite verevarustust, ergutab seedenäärmeid. Kroonilise kõhukinnisuse all kannatavatel inimestel on soovitatav kasutada 4.kiudaineterikast toitu - jämedast jahust leiba, toorest köögivilja, eelkõige toorest peenendatud kapsast, värsket tomatit, porgandit, toorest söögipeeti, sibulat, redist, herneid, ube jt. Hästi toimivad mesi, rosinad ja pähklid, piim, kefiir, hapupiim, hapud juur- ja puuviljamahlad ja süsihappegaasirikkad toidud. Soovitav oleks vedelikku tarbida 1,5-2 liitrit ööpäevas. Enne kõhulahtistite kasutamist tuleb olla kindel, et kõhulahtisus ei ole tingitud
kirjeldab A-i =kp1/n Logaritmime: log =log k + 1/n*log p. Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks (kap+kd)=p/(p+kd/ka)=p/(p+k), sellest tuleneb Langmuiri Polümolekulaarne adsorptsioon: A on mitmekihiline, adsorbaadi moodustumise tagajärjel on pihustatakse lennukitelt pilvedesse peenendatud liiva, tahket CO 2 või adsorptsiooniisotermi kuju: =m* p/(p+k). esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waals'i jõudude kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel hügroskoopsete ainete (CaCl2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel
millest osakesed on eemaldunud, tõuseb toru kaudu üles ning väljub trumlist. Seda meetodit saab kasutada suhteliselt suurte osakeste eemaldamiseks. b) filtreerimine - Filtreerimine läbi paberi, riide, traatfiltri. c) ultraheli - kasutatakse koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks pihustatakse lennukitelt pilvedesse peenendatud liiva, tahket CO2 või hügroskoopsete ainete (CaCl 2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, millised muutuvad pilvedes kristallisatsiooni- või koalestsentsi tsentriteks ja dispersne faas (vesi) eraldub vihma või lume kujul. e) kõrgepinge elektriväli - aerosoolide lõhkumine kõrgepinge elektriväljaga elektrofiltris (vaata ülaltoodud joonist). Tööstusgaasid puhastatakse eelnevalt suitsust ja tolmust. Jõudnud elektrofiltrisse,
retsirkuleeritakse või kasutatakse teistes tehnoloogilistes eralduva auru soojust. Üleskuumutatud emalahus Naatriumhüpoklorit (NaOCl) protsessides. suunatakse lahustisse, kus ta pumbaga tsirkuleerib. Teda on kasutatud desinfitseerijana ja desodorandina 10) Fosfori tööstuse tooraine + apatiidid ja fosforiidid Samasse tuleb ka purustatud ja peenendatud sülviniidi piimatööstuses, veevarustuses ja muda ladustamisel. Põhiliseks looduslikuks fosfaadimaagiks on fluorapatiit maak. KCl koos väikese koguse NaCl-ga lahustub. Kõige tavalisem meetod NaOCl valmistamiseks on koos kaltsiumi, fluori, raua, alumiiniumi ja räni Lahustis oleva sõelpõhja pealt eraldatakse NaOH lahuse töötlemine gaasilise klooriga: lisanditega
vibreerima (r). Poolvokaal (j) Labiaalne huuled ümardatud: labiaalne (u, o), illabiaalne (i,e). Dentaalne häälikud tekivad hammastel (s, d, t, n). Palataalne moodustatakse keeleselja keskosa ja kõva suulae piirkonnas (j, s) Larüngaalne kõrihäälikud, moodustatakse kõriõõnes (h). Aspireeritud aspiratsioon e hõngus. Lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide (nt p, t, k) järel. Mh nt inglise keeles peak, cat. Palataliseeritud peenendatud. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. 2) Häälikute kombinatsioonid Diftong kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. 3 3) Positsioonilised nähtused Vokaalharmoonia sõna järgsilpide vokaalde sõltumine eessilbi vokaalist, esinevad vaid ees- või tagavokaalid
o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’; o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’; Rootsi mõjud! Tähtsaimad erijooned Hääldus v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’; loid artikulatsioon: häälikute kadu erinevatest vormidest, nt kasvast ‘kasvasid’, panim ‘panime’; sageli on ootuspärase Q3 asemel Q2; hj-ühendeis on j NA vormides kadunud, jättes järele kas peenendatud või peenendamata h, lisaks võib tekkida eh-ühend, nt laha - laeha ‘lahja’; atter ‘ader’ : aDra, otter ‘ oder’ : odra; e-keel: o esisilbi i madaldumine, nt elm ‘ilm’; o h mõjul on i madaldunud ka II silbis, nt kuhe ‘kuhi’; o sõna lõpus i üldisemalt e, nt nime ‘nimi’; o tuletusliidetes ma- asemel me-; ä-harmoonia osades murrakutes, kuid ä-d ei esine tavaliselt neutraalvokaalide järel; laiemalt Lääne-Eestis:
Dentaalne häälikud tekivad hammastel (s, d, t, n). 3 Palataalne moodustatakse keeleselja keskosa ja kõva suulae piirkonnas (j, s) Larüngaalne kõrihäälikud, moodustatakse kõriõõnes (h). Aspireeritud aspiratsioon e hõngus. Lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide (nt p, t, k) järel. Mh nt inglise keeles peak, cat. Palataliseeritud peenendatud. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. 2) Häälikute kombinatsioonid Diftong kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. 3) Positsioonilised nähtused Vokaalharmoonia sõna järgsilpide vokaalde sõltumine eessilbi vokaalist, esinevad vaid ees- või tagavokaalid. Türgi keel. Assimilatsioon sarnastumine. Häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks.
Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 84. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine.
Kruus aluste, katete ehituseks, kahekihiline. Kihi tugevus määratakse kruusa enda tugevusega. Sideainega töötlemata kruuspinnaseid on õige kasutada ainult aluse kihtide ehitamisel. Killustik immutatakse liivtsemendiga. Vähim kihipaksus 10 cm. Võidakse kasutada peenkillustiku, mis on töödeldud sideainetega. 189. Mis on tsemak Tsementmakadam killustikalus immutatud liivtsementseguga. 190. Stabiliseeritud alusekihid Kivimaterjali või peenendatud teekatendi omaduste parandamine, sobivalt valitud kivimaterjal, sideaine lisamine aluse kandevõime suurendamiseks, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine. Tsement-, põlevkivituhk-, bituumen-, kompleksstabiliseerimine. 191. Millised eelised on stabiliseeritud alusel sidumata alusega (vähemalt 5) 1) materjali sääst; 2) kihi kandevõime suurenemine; 3) bituumeniga stabiliseeritud kihtidel hea vee-, temperatuuri-, ilmastikukindlus; 4) stabiliseerides
*Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O
ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O
on ta üks suurimaid groteskikirjanike Hispaania ajaloos. ,,Tirano Banderas"- 1926. Ladina- Ameerika teema, täpsemalt pole määratletud, mis maal tegevus toimus. Paneb aluse türanniteemalisele romaanile Hispaania kirjanduses. Tal on ka katse Hispaaniat mõtestada ja kujutada selle voorusi. Algul on tsükkel näidendeid ,,Barbaarsed komöödiad" Tragikoomiline grotesk. 23.11.10 Azorin (Jose Martinez Ruiz) Sündis Alicantes, hiljem kolis Madridi. Erinev varasemast impressionismist, peenendatud aistingud ja muljed ümbritsevast. On mitmeid hispaanialikke teemasid käsitlenud. Nt on tema teos ,,La ruta de Don Quijote". Pio Baroja (1872-1956)- õppis arstiks, kuid ei praktiseerinud seda. Hakkas üsna vara kirjutama, ka ajakirjanikutööd tegema. ,,Camino de perfeccion" Peamiseks hoiakuks sai mäss. Püüab olla vaba kõigest, mis võõrandab inimese teadmisi. Ristiusu vastu väga ebausklik. Otsib vabadust, et säilitada endas inimlikkust. Äärmiselt lähedane Unamunole ja
saj. lõpul ja 18. saj. alguses. Stiil levis ka Portugalis ja Hispaaniale kuulunud Lõuna-Ameerika kolooniates (eriti Mehhikos). Stiilile on iseloomulikud lopsakad vormid ja ülirikkalik ornamentika. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 3 ROKOKOO Rokokood, Prantsusmaalt alguse saanud Euroopa kunstis 1730-1750 valitsenud stiili koos sellele eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks. Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili põhimõteteks kunstis olid eemaldumine reaalsest elust fantaasiamaalilma, mängud müütilise süžee ja erootiliste situatsioonidega. valitses graatsiline, pretensioonikas ornamentaalne rütm. Arhitektuuris säilis baroki põhiplaan, ent eksterjööri kujundusest kadus raskepärane monumentaalsus, välditi sambaid ja poolsambaid, seinte liigendamiseks kasutati pilastreid
Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad. Kamberkoldes saab põletada nii gaasilisi, vedelaid kui ka peenendatud tahkeid kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded
ebapüsiv süsteem. Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine.
Tehakse muudatusnõudeid ja konfiguratsioonijuhtimist UP faasid ja planeerimisega seotud mõisted UP projekt organiseerib tööd ja iteratsioonid nelja põhifaasi: M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 1 Inception (algfaas) – ligikaudne visioon, business case (kas tasub investeerida järgmisse faasi?), skoop, esialgsed ebatäpsed hinnangud (aeg, raha,..). 2 Elaboration (viimistlemine) – peenendatud visioon, tuumarhitektuuri iteratiivne realiseerimine, kõrgete riskide lahendamine, enamuse nõuete ja skoobi identifitseerimine, realistlikumad hinnangud. 3 Construction – ülejäänud madalama riskiga ja kergemate elementide iteratiivne realiseerimine, rakendamiseks ettevalmistumine 4 Transition (siire, üleviimine) – beeta testid, rakendamine Tegemist ei ole vana jadaarenduse (kose) mudeliga, kus esmalt defineeritakse kõik nõuded siis tehakse enamus disainist jne.
,,Õige mehe koda" ilmus algselt pealkirjaga ,,Võõras majas". Kätte oli jõudnud Nõukogude võib ja mis on selle triloogia juures paradoksaalne, et kõik need kolm on ilmunud eri võimu ala (Eesti, Vene ja Saksa). Ristikivi kirjutamislaad oli midagi sellist, mis neisse aegadesse sobis. ,,Õige mehe koda" räägib piiblist. ,,Õige mehe koda" kujutab tõusikliku tuubi teekonda alt üles (rikkamatesse kihtidesse). ,,Rohtaed" on haritlasromaan, seal hakkab võib-olla ka peenendatud psühholoogia kujutamine rohkem mängima. Vahetult pärast sõda, kui ta on Rootsi jõudnud, avaldab ta kaks romaani ,,Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi". Tõepoolest hakkab ta kujutama 30ndate aastate lähimineviku sündmusi Eestis. Kogu see oli plaanitud järjekordse tiloogiana, aga see etteplaanimine ei jõudnud päris lõpuni kolmas romaan jääb tegemata isiklikel ja hingelistel põhjustel.
annaabi.ee 
