oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal. Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja nimekamatest peredest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni, linnas oli palju possmehi ja vabu naisi. Linnakultuur (eluolu) Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Muljet avaldasid võimsad linnamüürid kui ka taeva poole pürgivad kirikutornid, rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged. Feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme kandsid lõplikukult kloostrist linna üle haridus, arhidektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks. Linnad vajasid inimesi, kes suudaksid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa ülikoolide kiire arengu
Töötajatel puudub arusaam, mis on oluline mis mitte, milline peaks olema üks õige juht, kellele nad peaksid oma töödest aru andma või millised on üldse nende kohustused. Selles firmas peaks olema väga konkreetsed tööjuhised ja alluvussuhe, siis võib olla ei tekiks olukorda, kus pidevalt keegi kuhugi hilineb, et see hakkaks justkui reegliks kujunema. Sellised juhised peaksid kehtima ka loomulikult juhile endale, aga kõige pealt peaks juht aru saama, et tema enda käitumise peegeldusena on firma töötajate suhtumine selline nagu see hetkel on, mis võib tulevikus ja süvenedes mõjutada kogu firma arengut. Muutuks mõttetuks firma missioon ja visioon. Kogu kultuur on selles firmas nagu üks suur „käega löömine“ ja selline suhtumine tuleneb otseselt organisatsiooni juhist endast, kellele keegi midagi öelda ei julge. Võib olla pole juht üldse teadlik, et sellised pinged on õhus, sest kõik teevad ju näo, et olukord on suurepärane
· Abielu said sõlmida vaid jõukamast või nimekamast perekonnast isikud. · Olid suured kõlblusprobleemid, kuna olid palju vabasid mehi ja naisi · Ohtlikumad inimesed (nakkushaiged, prostituudid, kurjategijad, kerjused) saadeti omaette vaesuse saarele, kus samuti kehtisid linnaseadused · Mida rikkam oli linn, seda rohkem oli vaeseid (70-75%) Linnakultuur · Inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena · Katoliku kiriku väärtushinnangud erinesid tugevalt linlaste omast · Reformatsioon 16.saj · Haridus, arhitektuur, kirjakultuurviisid kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna Majandusharud · Käsitöö ja kaubandus · Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel
Linnavõimud üritasid ohtlikumaid inimesi linnast pagendada ja teisi heidikuid kindlatesse linnaosadesse tõrjuda. Keskaegses linnas kujunesid omalaadsed vaesed saared, mis ühtisid kriminaalsete linnaosadega. Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest. Linnakultuur Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patusena või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus,
tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes. Kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus elliptilised ja väiksed. 19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20. Kuidas eristada puiduliike, näiteks: tamm – saar; kask – mustlepp, lehis – mänd; kuusk – mänd; kadakas – kuusk. Kuusel horisontaalsed ja männil vertikaalsed vaigukäigud. Oksakohtade erinevus. Kadakas on tugevam kui kuusk, kadakas on lülipuiduline. 21
tasakaalustamise ja lõimumise eest. W. Jamesi teooria: Mina arengus rõhutatakse minapildi kujunemist: -Tunnetav mina (I), -Empiiriline mina (ME)- ise, see on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks. Mida mitmekülgsealt on arenenud empiiriline mina, seda kergem on elus hakkama saada. Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid: -Peegel-mina tekib isiku enda peegeldusena: kujutlus sellest, millisena teistele näidakse; kujutlus hinnangust, mida teised annavad; enesetunde tekkimine eelneva põhjal. -Otsene tagasiside, mida teistelt saadakse: oluline on saada teavet oma tegevuse tulemuste ja võimete kohta; lapsed ei pruugi nõus olla arvamuste osad oma välimuste kohta -Sotsiaalne võrdlemine- võrdlus oluliste teistega: kes on meie sarnased; kellel on sarnased eesmärgid; samasoolised, eakaaslased jne. Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult.
Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning aedade kujundamisega tegelevad maastikuarhitektid 3. Aed Eedeni peegeldusena (iseseisvalt) Islami aia üheks ideloogia aluseks on paradiisaia peegeldus. Aed on taeva/paradiis/aia projektsioon maale, mida on kohandatud maapinnale. Sarnaselt Eedeni aiale jaotuvad aiad neljaks osaks. Islami aia ideloogiaks oli kosmiline idee, mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast ehk kvartalist. On teada, et Eedeni aed oli väga ilus. Tänapäeva kui ka vanaaia aedades kasvatatakse piiblitaimi:
Mida oskamatumad on teod, selle võrra on õnnetumad ja süngemad ka edasised elukogemused. Tavapäraselt on karma seadus seotud ümbersünni ideega, kus oskuslikult elatud elu viib taassünnini kaunis ja meeldivas eksistentsivormis, oskamatult elatud elu aga uuestisünnini piinarikkas kannatusseisundis. Need tagajärjed ei teki tasu ega karistusena, vaid ainuüksi seetõttu, et kogetakse ümbritsevat maailma oma olemasolu seisundi peegeldusena. Taevalike olenditena kogetakse ka taevalikku seisundit, põrgulike olenditena kogetakse sõna otseses mõttes põrgut. Paljud Lääne budistid aktsepteerivad karma ja ümbersünni ideed kui olulist tõde, mis jääb teispoole praegust maailmatunnetust. Teistel jällegi on taassünni ideega raske nõustuda, seetõttu on tähtis rõhutada, et ei pea uskuma ümbersündi, selleks, et aktsepteerida karma seadust. Lihtne on tõestada, et karma seadus toimib sama hästi ka praeguses elus. Ka
vormidest on tähtsal kohal ka tänapäeva salmikukultuuris. Aja jooksul on salmikuluulesse lisandunud erinevaid liike, mis on aidanud salmikuluulel ajas püsima jääda ja noorte hulgas populaarsust hoida. Tänasel päeval kuulub suur osa inimeste elust virtuaalsele maailmale. Nii on ka salmikusalmide levik ,,kolinud" internetti. Vaatamata sellele on siinkirjutaja silmis paberakandjatel salmikutel (nagu ka raamatutel) omaette väärtus aja ja mõttemaailma peegeldusena. 2. Erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüs kuue salmiku näidete põhjal 2.1 Salmikute võrdlev kirjeldus erinevatel ajaperioodide Aastal 1935 kirjutati salme poistest, armastusest, sõprusest. Salmidest tuli välja ka sõjaeelne ühiskonnapilt, suhted rikkamate ja vaesemate vahel, st ühiskonna kihistumine. Tüdrukud, kes olid üksteise peale kadedad näitasid kadedust ja ülbust välja ka salmides.(Küsimustik 4)
Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning kasutada niisutust. 4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses.
Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9
kontekstis. Teoorias on psühhopaatia mitmel viisil defineeritud segase etioloogiaga häirega. Kliinilises ning õiguslikus kontekstis tõlgendatakse psühhopaatiat kui ühte asja homogeensest diagnostilist kategooriat, mida toetab kindel põhjuslik tegevus, näiteks kartmatus või puudulik vastuste modulleerimine. "Sekundaarne psühhopaatia". Kahe teooria mudeli kohaselt on psühhopaatia vaadeldav kartmatuse, nõrga pärssiva kontrolli või mõlema protsessi peegeldusena. See alternatiivne mudel on vähesel määral seotud suurema teooriaga, mis pakub välja, et psühhopaatia võiks jagada primaarseks ja sekundaarseks variandiks. Indiviidid, kes on psühhopaatia testides saanud sarnaselt kõrgeid tulemusi, erinevad üksteisest emotsionaalse stabiilsuse ja teiste etioloogiliste faktorite poolest. Siinkohal on märkimisväärne, et sekundaarse psühhopaatia ümber käib tõsine vaidlus küsimuses, kas seda tuleks lugeda tõeliseks psühhopaatiaks või
(pildid) 11.6. Kuus põhilist emotsiooni. Fotodel on näidatud näoilmeid, mida mõned uurijad loevad vastavateks kuuele iseloomulikule põhiemotsioonile: (A) õnnetunne, (B) üllatus, (C) kurbus, (D) viha, (E) vastikustunne, (F) hirm. (David Matsumoto fotod, Matsumoto ja Ekman, 1989). Põhilised emotsioonid ja nende väljendumine näoilmes Hüpotees selle kohta, et mõned selgesti eristatavad näoilmed avalduvad vastavate põhiemotsioonide peegeldusena, kuulub tagasi vaadates Charles Darvinile(Darwin, 1872b), kes vaatles kõnealuseid näoilmeid, kui meie eellaste evolutsiooniprotsessis kohandunud näoilmete jäljendusi. Tegelikult vaidles ta vastu arvamusele, et mainitud näoilmetest võib välja lugeda nende aluseks olevat emotsionaalset seisundit, mis on jäänuseks meie esivanematelt päritud reaktsioonimallist. Vaatest, mida võib välja lugeda mainitud näoilmetes
(172a-b) Normid kehtestuvad avaliku diskussiooni kaudu, mis tähendab, et nendegi puhul on tegu asjadega, mille mõõduks on inimene. See tähendab, et viimati toodud fragment on käsitletav Protagorase esimese fragmendi arendusena. Seejuures tähendab inimene antud juhul inimühiskonda oma ühiskonna liikmetele mõõtuandvas tegevuses. Sellisena on inimene vastandatud jumalatele, kellele varem oli omistatud mõõtuandev funktsioon. Jällegi on Protagorase mõtlemine siin käsitletav peegeldusena selle ühiskondliku transformatsiooni olemuslike külgede üle, mida kreeka ühiskonnad 5-ndal sajandil läbi elasid. Kuid sel ajal kui esimene fragment tema Platoni poolt antud käsitluse kohaselt juhtis arusaamisele, et igal ühel on oma tõde, paistab Protagorase viimati toodud fragment eeldavat, et avalikus debatis on võimalik kujundada ühiskonnale – vähemasti ajutiselt – ühiselt tunnustatavaid normatiivseid lähtekohti.
kitsast radiaalset riba. Lepp – Hajulisooneline ilma lülipuiduta. Puit on punakaspruuni värvusega. Esinevad laiad säsikiired. Ristlõikes on väärsäsikiired tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata (küünega kriimustada). 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Nt troopilistes puiduliikides esinevad tumedamad ja heledamad vöödid peegeldavad nende liikide kasvukohale iseloomulikke vihma- ja põuaperioodide vaheldumist. Aastarõngad koosnevad kevadpuidust ja sügispuidust: • Kevadpuit on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel,
PLATONI RIIGI TEOORI PLATONI TEOORIA: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik. Riigi ülesanded on igaühele sobiva tegevuse leidmine, mille aluseks on Platoni käsitlus inimese hinge struktuurist (mõistus, tahe, himud). Igaühele neist vastab ka ühiskonnas kindel tegevusvaldkond ja ideaalriigis vastab neile peegeldusena 3 seisust: mõistusele – juhtiv seisus e. tõeline aristokraatia; tahtele – ametnikud ja valvurid, keda iseloomustab ülim vaprus; himule – kogu ülejäänud rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia.
- kalduvus omistada käitumise põhjusi isiksuslikele aspektidele (Internaalsed faktorid, dispositsioonid) siis kui peaks omistama neid situatsioonile (eksternaalsed faktorid) ja vastupidi. Me lähme põhjuste omistamisega nihkesse nt. depressioonis inimene omistab asjade põhjusi iseendale. Kas olen tõesti sündmuste keskpunkt? See muutub koormavaks! Osaleja – vaatleja kalle (actor-observer bias): - inimeste kalduvus näha teiste inimeste käitumist kui nende tõeliste iseloomujoonte peegeldusena, kuid enda käitumist rohkem situatsiooni poolt mõjutatuna (Jones, Nisbett, 1972). Kui inimesed sisenevad situatsiooni erinevates rollides, siis tajuvad nad seda erinevalt. - Miks? Osaleja ja vaatleja omavad erinevat infot olukorra kohta. Visuaalne perspektiiv on erinev: tegutseja tähelepanu on väljapoole suunatud, vaatleja tähelepanu aga tegutsejal, tema isikul. Kui räägin kaaslasega, kes sai eksamil sai F-i, arvan, et asi on temas.. Kui lähen ise ja saan F-i, arvan, et
- ’rindkere valu’ > ärevus - GI sümptomid > stress - Äkki tekkinud nõrkus vasakul kehapoolel > skisofreenia ägenemine - Valu väheneb AD-ravi foonil > valu ei olnud ’tõeline’ Haigus võib olla sotsiaalne seisund; tähelepanu, hoolitsus; probleemi tunnistamine ei tähenda alati et soovitakse probleemi lahendamist Ravivõimalused - Haigusteadvuse suurendamine - Haiguse tajumine sisemaailma peegeldusena - Psühhoteraapia kui võimalus patsiendil oma sümptomitega leppida Sageli läheb ikkagi nii.. - Patsient ei saa diagnoosi - Arst ei saa ravida - Patsient läheb uue arsti juurde - Uued uuringud – potentsiaalselt invasiivsemad - Uued kulud tervishoiusüsteemis Somatisatsiooni tulemused - Meditsiinisüsteemi kõõmamine - Liigsed uuringud, protseduurid - Ravimite mittevajalik tarvitamine, kuritarvitamine, sõltuvus - Töövõimetus - Elukvaliteedi alanemine
majandustsükkel Välised tegurid annavad tõuke kas languse või tõusu suunas ja siis käivituvad majandussisesed protsessid. 2.Tsüklite prognoosimine Kahte ühesugust tsüklit maailma majanduse ajalugu ei tunne, nad erinevad üksteisest kestuse ja kõikumise amplituudide poolest ning ka põhjused on erinevad. Termin “tsükkel” viitab teatud perioodilisusele, tegelikkuses näeb tsükkel rohkem välja ebakorrapärase majanduse kõikumisena kui reeglipärasuse peegeldusena. Eristatakse lükikest, keskmiselt 44 kuud ja pikka, keskmiselt 8 aastat. Keskmiseks majandustsükli pikkuseks loetakse 3,5 aastat. Tuuakse välja nimelisi tsükleid, vastavalt tsükleid uurinud ja analüüsinud majandusteadlastele. Simon Kuznetsi tsükli pikkuseks peetakse 15-20 aastat ja Kondratieffi tsükkel on väga pikk - 50-60 aastat. Tsüklite prognoosimiseks kasutatakse majanduse indikaatoreid. Majanduse indikaator
eksisteerib ühiskonnale ja ühiskond peegeldab "lahustunud" indiviidi. Samas on indiviid sündinud ("kutsutud") just selle tegevusvaldkonna jaoks ja kohustatudki siis nimetatud valdkonda ühiskonna hüvanguks realiseerima (tunnetatud kutsumus 19 ja missioonitunne seda täita). Kui ta nii ei toimi, siis ei ole ta vooruslik ega ka õiglane. Ideaalriigi struktuuris vastab hinge elementidele peegeldusena 3 seisust : - "mõistusele" > juhtiv seisus ehk tõeline vaimuaristokraatia (vanemad ehk "archontes"). Selleks seisuseks kõlbavad vaid filosoofid kui inimesed, kes kõige täiuslikumalt suudavad tunnetada, mida ühiskonnale vaja täiuslikuks hüveoluks. Tarkus on nende voorus. Vaimuaristokraatia on väga väiksearvuline ring
annaabi.ee 
