2. Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seda tõestab varjude tekkimine. Valguse peegeldumisel eristatakse hajuvpeegeldust (tekib, kui pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest suuremad) ja peegeldust, mille puhul pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. 3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegeldus? Täielik peegeldus saab tekkida ainult valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. 5
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas
Valguse peegeldumine ja murdumine Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed
Kolmas tase ristsirge vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus Muutke teksti laade valguse langemisnurk on Teine tase võrdne valguse Kolmas tase peegeldumisnurgaga. Neljas tase Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel
Kolmas tase ristsirge vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus Muutke teksti laade valguse langemisnurk on Teine tase võrdne valguse Kolmas tase peegeldumisnurgaga. Neljas tase Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel
Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised pikendused koonduvad peegli taha ühte punkti, mille nimetuseks on ebafookus. kumerpeegli kasutamine: autopeeglid, bussipeeglid, kauplustes turvapeeglid, liikluses - nn pimedad nurgad Nõguspeegel on peegel, mille peegelpind on nõgus
Geomeetriline optika valgusõpetuse osa, kus valguse levimist käsitletakse valguskiirtena; Valguskiir suunaga sirge, mis näitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil sin
osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine) Laineoptika Tegeleb laineiseloomust tulenevate nähtustega. (inerferents) Kvantoptika Valgust käsitletakse nii osakestena kui lainetena. Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langemisnukr võrdne peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. Inimese silm Eristame pool miljonit värvi ja tooni. Selge ilmaga näeksime küünlaleeki 27km kauguselt. Miks näeme lõket ainult 68 km kauguselt? Silma eraldumisvõime nurk, mille korral inimen eristab veel kahte punkti. Miks me näeme kokkusulanud pilti, kui vaatame liikuvast autost välja? http://www
mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F OPTIKA ● Valguse dispersioon ● Teleskoop ● Seadused: ○ Valgus levib sirgjooneliselt ○ Valguskiired on teistest sõltumatud ○ Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga ○ Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiire murdub GRAVITATSIOON ● Kuulus õunapuu legend ● Raskusjõud ● Kaheldakse tõepärasuses ● Läbiv motiiv tänapäeva kultuuris TEOSED ● Avaldas oma töid aastakümneid hiljem ● "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ● "Optika" (1704) ● "Method of Fluxions" (1671) ● "Arithmetica Universalis" (1707) Aitäh kuulamast!
8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv muutub. Raha mida me tarbitud elektri eest maksame jagatakse teenusepakkuja, riigi ja tootja vahel ära. 13. 1) punane. 2) oranž. 3) kollane. 4) roheline. 5) helesinine. 6) sinine. 7) violetne. 14. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 15. Valguse levikul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus keskkondade lahutuspinna ristsirge poole. 16. Valguse levimiskiirus teemantis on 124 000 km/s (teemantis on näiteks valguse levimiskiiru väiksem kui klaasis). *http://afyysika.onepagefree.com/files/KordKTII.pdf *http://annaabi.ee/valguse-peegeldumisseadus-o.html *https://www.google.ee/search?q=11.+Milliseid+pingeid+kasutatakse+vooluv
8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ? Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 10. Valguse peegeldumis-ja murdumisseadused. Valguse peegeldumisseadus-Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkt tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valguse murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest kohast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et |Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast.
muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad ühes ja samas tasapinnas. 7.Tasapeeglis tekib kujutis peegli taga sama kaugel kus on ese peegli ees. 8.Valguse murdumiseks nim füüsikalist näthust, mis seisneb valgusenergia levimissuuna muutumises juhul, kui valgusenergia levib ühest optilisest keskkonnast teise. 9. Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. 10
12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1.5, hõredam vesi 1,33 5
eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kakspeegelteleskoopi. • Newton formuleeris optika neli põhiseadust: • Valgus levib sirgjooneliselt. • Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. • Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. • Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Isaac Newton 46-aastasena
täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. 13.Mis on kujutis kuidas ta tehnilises mõttes tekkib kujutis on koht, kus me näeme asuvat punkti (keha), millelt lähtunud pee- geldunud valgus langeb meie silma
10. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 11. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 6442 kr kuus 12. Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne 13. Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 14. Sõnasta valguse murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud sin
12. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 13. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 411.71883988 Eurot kuus 14.Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 15.Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 16.Sõnasta valguse murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil. 17.Arvuta valguse levimiskiirus teemandis. Teemant 124 000 km/s
sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub muuhulgas selles, et voolises tekkinud liikumine lakkab vähehaaval, kui liikumist tinginud põhjus kaob. Voolamine võib iseendast olla kahte põhiliiki. Laminaarse ehk kihilise voolamise puhul vedelik otsekui jaguneb kihtideks, mis ei segune omavahel ning libisevad üksteise suhtes. 4. Valguse peegelumise seadused Valguse peegeldumisel kehtib valguse peegeldumisseadus, mis ütleb, et valguse langemisnurk on alati võrdne valguse peegeldumisnurgaga. 5. elementide perioodilisuse süsteem ja selle ülesehituse põhimõte Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja
a) Ristlained-lained, kus võnkumine toimub levimissuunaga risti. b) Pikilained-lained, kus toimub võnkumine piki lainete levimissihti. c) Pinnalained-lained, mis levivad mööda millegi pinda, siis on lainefrondiks joon. Nt: veekogude lained on pinnalained. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Seejuures alati langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 9. Murdumisseaduse rakendamine. Ülesanded 10
interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga |kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale.
otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704).
o Valguskiired on sõltumatud, iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. o Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti ttõmmatud pinnanormaal ühes tasandiks. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. o alguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast.
raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooni seaduse Valem: , kus: G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass,
paindumist tõkete taha. Intefrents Intefrents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumine Samas faasis olevate lainete liitumisel tugevndavad lained üksteist. Vastasfaasis olevate lainete liitumisel nõrgendavad või kustutavad lained üksteist. Valguse peegeldumise seadus valguse peegeldumise seadus- valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga. Paralleelse valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub tasapeeglilt paralleelse valgusvihuna. Hajuva valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Hajuv valgusvihk peegeldub tasapeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt? Paralleelne valgusvihk peegeldub kumerpeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelne valgusvihu peegeldumine nõguspeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub nõguspeeglilt koonduva valgusvihuna. Hajuv valgus
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)?
inimkehas võib olla tervisele kahjulike tagajärgedega. Päikeselt lähtuvast UVst jõuab Maapinnani vaid tühine osa suurem osa UVst neeldub Maa atmosfääris sisalduvas osoonikihis. Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Millist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks? Laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise Mida iseloomustab keskkonna absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutsne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda Sõnasta valguse murdumisseadus
14. Sõnasta Huygensi printsiip, tee selgitav joonis Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15. Millist nähtust nimetatakse peegeldumiseks? Sõnasta peegeldumisseadused . Tee joonis Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Peegeldumisseadus: 1) valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga 2) langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 16. Millist nähtust nimetatakse murdumiseks? Sõnasta murdumisseadused. Tee joonis Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumisseadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis.
Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses. KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1)
· Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Newton lõi enda jaoks süsteemi ning töötas välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. 6 Kasutatud allikad About APOD. APOD archive. Search. Isaac Newton. APOD: 2002 February 24 Isaac Newton . Biographies. Newton. [http://www.corrosion-doctors
26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile
samasugune, kuid vastupidine jõud. 8 4 Optika põhiseadust: Newton sõnastas ka 4 optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooniseadus: Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstueeris kaks peegelteleskoopi. 9 Newton formuleeris optika neli põhiseadust : 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud : iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3.Valguse peelgeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkt tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4.Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. 10 Legendi järgi istus Newton õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See pani ta mõtlema, miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele
28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või
28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või
kätega.) (www.hot.ee/iffcool/Newton.doc) Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Pildil tutvustatakse ühte
jõud. OPTIKA PÕHISEDUSED Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks. Nii ta mõtles välja ka välja neli optika põhisedused. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni viimased eluaastad ja surm Elu lõpuaastail tuli talhaigustega. Newton haigestus 1725.a. jaanuaris kopsupõletikku. Ta asus elama Londonisse, kus õhk oli tunduvalt parem
Newton lõi enda jaoks süsteemi ning töötas välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 6 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. (5) 7 Kasutatud allikad 1. [http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/ap020224.html]. 2. [http://www.newton
külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1) Valgus levib sirgjooneliselt. 2) Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3) Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4) Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Arstiteadus: 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi
mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. · Laine energia ja energiavoog (tuletusega). 17 loeng neli optika põhiseadust: Valgusõpetus tugineb Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Fermat' printsiip. Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega; levides
Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Galilei Galileo G.Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, matemaatik ja füüsik, kes
1671) 15 Newton lõi enda jaoks süsteemi ning töötas välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. (Isaac Newton. www) 16 Kokkuvõte Antud töös vaatlesin Isaac Newtoni panust teaduse arengusse.
Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris optika neli põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. 7
Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F 5.2. Optika põhiseadused 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 7 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. 6. Usulised vaated Newtoni elus oli tähtsalt kohal religioon. Olles sügavalt usklik ning veendunud, et kõik
Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldub valgus kõikvõimalikes suundades, sellist peegeldumist nim hajuks e difuusseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Peegelpind on täiesti sile. Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, sest ta hajub väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks
teiste jaoks mitte, seda värvi peegeldust me näemegi. 53. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid? Selgendavad katted vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Prilliklaasidel või fotoaparaadi objektiividel. 54. Hologramm. Seade eseme kolmemõõtmelise kujutise tekitamiseks, võimaldab näha eseme taga olevat tausta. 55. Peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valem: 56. Murdumisseadus. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiire murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valem: 57. Suhteline murdumisnäitaja. suhteline murdumisnäitaja e. teise keskkonna (kuhu valgus jõuab hiljem)
kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht kui teistviisi. ● optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant ● valguskiir- geomeetrilise optika põhimõiste ● valgus levib sirjgooneliselt ● valguskiired on sõltumatud- iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas ● valguse peegeldusmisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. ● valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kus juures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstatne suurus ega sõltu langemisnurgast. ● valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni, interferentsi ja polarisatsiooni kaudu 23. Valguslainete interferents ja difraktsioon
Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Kõverpeeglites valguse peegeldumise konstrueerimine.
Kahe keskkonna piiril muudab valguskiir levimissuunda. Kui valgus poordub tagasi esimesse keskkonda, siis nimetatakse nahtust peegeldumiseks. Langemisnurk ? on nurk langeva kiire ja pinnanormaali vahel. Peegeldumisnurk ? on nurk peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahel. Pinnanormaal on langemispunktis peegeldavale pinnale tommatud ristsirge Peegeldumisseadused Langemisnurk vordub peegeldumisnurgaga ? = ?. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis peegeldavale pinnale tommatud pinnanormaal uhes tasandis. Murdumine Valguse uleminekul uhest keskkonnast teise kiir murdub, st muudab suunda. Murdumisseadused Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tommatud pinnanormaal on uhes tasandis. Langemisnurga ? ja murdumisnurga ? siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks
ehk ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse peegeldumine on nähtus, kui valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust tuli. Langemisnurk on nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk on nurk peegelduva kiire ja pinnaristsirge vahel. Valguse peegeldumisseadused: 1. langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis lahutuspinnale tõmmatud pinna ristsrige on ühes tasandis. 2. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Tasapeegel on peegel, mille pind on tasapind. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumine valguse üleminekul hest keskkonnas teise. Laine murdumine on laine levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Kui valgus läheb tihedamasse keskkonda, siis murdub valgus pinna ristsirge poole. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. valguse murdumisseadused: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud
annaabi.ee 
