Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgus, peegeldumine ja peeglid (0)

1 Hindamata
Punktid
Füüsika
Opsis - nägemine
Valgusoptika - valgusõpetus
Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid.
Optika - valguskiir
Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon
Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb
Liigitatakse järgmiselt:
  • Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas ...)
  • Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad
    Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm)
    Valguskiirus = u 300 000 km/s ( vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi)
    Tähis: c
    Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus.
    Valge valgus koosneb osadest. ( spekter , ehk vikerkaarevärvid)
    Spekteri värvid: Punane, oranz , kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne
    Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult.
    Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane)
    Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda.
    - peegel
    1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / α - langemisnurk / β - peegeldumisnurk
    Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas.
    Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. (α = β)
    Mudumisseadus:
    Murdumine - Kui valguskiir langeb kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda, siis nimetatakse seda valguse murdumiseks.
    O - murdumispunkt / γ - murdumisnurk / 3 - murdunud kiir
    α >
    γ Kui valguskiir tungib hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse, siis tema kiirus väheneb, siis murdumine toimub pinnanormaali poole.
    Valguskiire käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi - Tasaparalleelne klaasplaat nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda.
    Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud)
    θ (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub:
  • Prisma materjalist
  • Langemisnurgast
  • Prisma kujust
    Kõverpeeglid:
    F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired)
    Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel.
    Kumerpeeglid:
    F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused )
    Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel.
    Kontrolltöö teemad
  • Valguskiir
  • Valgusallikad
  • Valgusnähtsued
  • Valguse kiirus
  • Spekter
  • Peegeldamine
  • Murdumine
  • Sisepeegeldus
  • Joonised
  • Valgus-peegeldumine ja peeglid #1 Valgus-peegeldumine ja peeglid #2 Valgus-peegeldumine ja peeglid #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 305406 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Valgus-peegeldumine ja peeglid
    6
    docx

    Valgus, peegeldumine ja peeglid

    Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt

    Optika
    Optika
    2
    docx

    Optika

    4.Valguse levimine keskkondades/ainetes Valguse levimiseks nim. valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimise suund on pööratav. Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse levimisel kandub edasi energia. 5.Varjud (täis- ja poolvari) On ruumi osa, kuhu valgusenergiat ei sattu. Pinnal asuvat valgustamata ala nim. varju kujundiks, ruumis asuvat valgustamata ala, aga täisvarju ruumiks. Täisvarju piirkonda valgus ei levi, poolvarju piirkonda jõuab osa valgusallika valgusest. Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel

    Füüsika
    Valguse peegeldumine dispersioon
    2
    doc

    Valguse peegeldumine/dispersioon

    KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim

    Füüsika
    OPTIKA küsimused ja vastused
    3
    docx

    OPTIKA küsimused ja vastused

    2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala

    Füüsika
    Optika ehk valgusõpetus
    6
    doc

    Optika ehk valgusõpetus

    Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse

    Füüsika
    Valgusvihk
    6
    docx

    Valgusvihk

    Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.

    Füüsika
    Optika
    3
    doc

    Optika

    Optika ­ füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt

    Füüsika
    Optika arvestuseks kordamine
    7
    doc

    Optika arvestuseks kordamine

    Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun