Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid
pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid. v "Tedremängu" peateemaks on inimese side, kodu, perekonna ja rahvaga. v Tema loomingut iseloomustab vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus, optimism ja elujulgus.
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju"
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju"
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses.
ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga ,,Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana, Kirjandusmuuseumi teadussekretärina, Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, Ajakirja Looming peatoimetaja asetäitjana, ajakirja Vikerkaar peatoimetajana, Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja. Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina. Peale seda hakkasid ta amet aina enam kultuurliste küsmustega tegelema näiteks
Keskkoolis ning lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1969-1974 töötas Berg Tartu Ülikooli raamatukogus. Peale seda töötas ta 6 aastat toimetajana ajakirjas Siluett. Samal ajal, kui Berg töötas toimetajana lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Peale toimetaja tööd liikus Berg edasi ajakirja Keel ja Kirjandus, kus ta siis töötas aasta osakonnatoimetajana. Berg on ka töödanud Soome Instituudis kultuurisekretärina, ajakirjas Elukiri peatoimetajana ning teleajakirjanikuna. (Maimu, 2018). 2.3. Elukohad Maimu Berg sündis Eestis ning on elanud siin suuremus osa enda elust, kuid mõnda aega elas ta ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Kirjanik on elanud ka Soomes ning hetkel tihti külastab enda lapselapsi Prantsusmaal (Kivi, 2017). 3 3. KIRJANDUSLIK TEGEVUS 3.1. Debüüt Maimu Berg avaldas enda esimesed lühijutud ajakirjas Noorus aastal 1969, olles ise alles 24- aastane
ees, paljastades abielurikkumise. tihti oma armukese Mme de Marelle'iga. Kõige paremini oskas teda iseloomustada ehk papa Walter, kes arvas, et mees on küll lurjus, kuid tunnistas, et ühel päeval jõuab 5. Duroy vaevleb tööst hoolimata majanduslikus kitsikuses. Duroy kaugele. 6. Duroy saab endale koha päevakaja rubriigi peatoimetajana. Probleemid 7. Härra Forestier haigestub. Tema naine, kellele Duroy on juba · Üleüldine surve kuuluda kõrgseltskonda. Duroyd kannustas korra armastust avaldanud, palub tal sõita Cannes'i vana sõbraga hüvasti jätma. eelkõige üldine suhtumine seltskonda kuuluvatesse
1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Trükis ilmusid esimesed luuletused 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks.
aastal 1963 ajakiri trükkis mõned Hando Runneli luuletused. Alates sellest hetkest sai ta aru, et süda kutsub rohkem kirjanduse poole. Aastal 1971 sai temast elukutseline kirjanik Tartus. Aastast 1973 hakkas ta elama Tartus. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse ,,Ilmamaa" nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1
1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Trükis ilmusid esimesed luuletused 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks.
Arvamus ja kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev ja hingeline. Nüüd on võimalus lähemalt uurida Doris Kareva elukäiku ja teoseid. Tänapäeval töötab Doris Kareva ajakirja Meie pere peatoimetajana. Loeb palju tänapäeva ja vanema aja kirjanduslikke teoseid. Kirjutab muinasjutte, kuna tema isal oli kogutud muinasjutte mitmetes keeltes ning nendes avalduv elu muster lummas teda. Doris Kareva teeb ka tõlketöid. Oma tööd loomingust lahus hoida on kerge. Kui töö on valmis ja kõrgetasemeline, tekib vaba ruum, kus saab mõtiskleda ja ka midagi uut välja mõelda. Oma elulooraamatu kohta on Doris kirjutanud nii: Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame
uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles
aastal kaitses ta usuteaduse kandidaadi kraadi. Juba enne täielikku immatrikuleerimist oli Peeter Põld astunud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ning osales aktiivselt paljudel rahvuslikel sündmustel. EÜS-i tegevus kulges kahes suunas: üks eesmärk oli eestlastest üliõpilaste omavaheliste suhete tugevdamine, teine tegevussuund oli aga eesti ajaloo, keele ning rahvuskultuuri tundmaõppimine ja uurimistulemuste tutvustamine. Ülikooli lõpetamise järel tegutses Peeter Põld mõnda aega peatoimetajana Tallinnas päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse, kus töötas Postimehe ning selle asetäitjate Meie Aastasada, Sõna ja Elu toimetuses kuni 1907. aasta sügiseni. PEREKOND 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel
2000). Doktorikraadi sai Mägiste 1928. aastal ilmunud väitekirja „oi- , ei- deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I” eest (Eva Saar 2015). 1.2. Töökohad Paralleelselt alustas Mägiste 1925. aasta märtsis Tartu Ülikoolis pedagoogitööd õppeülesandetäitjana, kuid sai 1929. aastal erakorraliseks professoriks ja tegutses läänemeresoome keelte alal 1932-1944. Sammuti töötas ajakirjas ‘Eesti keel’ peatoimetajana aastatel 1932-1935. 1944. aasta sügisel lahkus Julius Mägiste oma 6-liikmelise perekonnaga Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, sealt Rootsi ja asus 1945. a lõpul elama Lõuna-Rootsi ülikoolilinna Lundi. 1950-1967 oli J. Mägiste Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. Tema algatusel loodi ülikooli juurde soome-ugri keelte instituut koos erialase raamatukoguga. 1967. a siirdus J. Mägiste vanaduspuhkusele (Eva Saar 2015). 2. Balti etümoloogiad
kogumik "Maa lapsed" ilmus 1965. Aastast 1969 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Hando Runnel on korduvalt valitud ka Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. Alates aastast 1971 oli ta vabakutseline kirjanik. 1973. aastal kolis ta Tallinnast ära väiksemasse linna Tartusse. Aastal 1992 asutas ta kirjastuse "Ilmamaa" ning on tegutsenud selle nõukogu esimehe ja sarja "Eesti mõttelugu" peatoimetajana. 1992/1993 oli Hando Runnel Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1993 oli tema tuSijoonistuste näitus. Aastast 2002 on ta Tartu linna aukodanik Perekond Runnelid 6 1973. aastal kolis ta ülikoolilinna Tartusse ja abiellus seal õnnelikult Katre Ligiga. (Herbert Ligi tütar) Ta töötas mõned kuud Tartu rajooni raamatukogus ning jäi siis koju lapsi kasvatama
õigusteadust. Teda inspireeris Franz Kafka ,,Metamorfoos" mis esimesest reast andis tema elule uue suuna. Kirjutas jutustuse ,,Kolmas resignatsioon", mis avaldati päevalehes. Katkestas õpingud ja hakkas kaastööd tegema Cartagena ja Barranquilla ajalehtedega. Kirjutas poliitilisi artikkleid. Roomas õppis filmikunsti. Kuubas avas uudisteagentuuri Presna Latina. Mehhikos filmitsenaariumite kirjutamise kõrvalt valmis romaan ,,Sada aastat üksindust". Töötas veel TV uudisteprogrammi Gabo peatoimetajana ning oli ajakirja Gambio kaasomanik ja toimetaja. Asutas ajakirjanike kooli. Suri vähki. Teosed: ,,Kõdulehed", ,,Armastus koolera ajal", ,,ühe ettekuulutatud surma kroonika" · Umberto Eco (1932) Sündis Alessandrias, oli itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik, keskaegse esteetika spetsialist. Õppis filosoofiat. Bologna ülkikooli emeriitprofessor. Esines Tartus kahe loenguga ning Kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinnas. Ta oli Itaalia telekanali RAI kultuuritoimetuse
Ajaloost: Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht. Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson. Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti
hakkas ise kehalist kasvatust andma." Lääne-Siberis Krasnoselkupski rajoonis, mis oli Eestist kaks korda suurem, elasid lisaks sölkuppidele evengid, tatarlased ja volgasakslased. Lähim maantee asus 1000 kilomeetri kaugusel, lähima raudteejaamani oli 1500 kilomeetrit. Liikuda sai jõgesid mööda. Ehin leidis sealt ka oma esimese abikaasa, kes oli komitar. 1965.-1966. aastal töötas Andres Ehin toimetajana ajakirjas Küsimused ja Vastused, 1966.-1969. aastal ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetajana, 1969.-1972. aastal ajakirja Kultuur ja Elu osakonnajuhatajana, 1972.-1974. aastal Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetuses, aastast 1974 kutselise kirjanikuna ning aastast 1992 ajakirja Mana Eesti-poolse toimetajana. Luuletamist alustas Ehin 1958. aastal, olles Tartu Ülikoolis esimesel kursusel. Enda sattumist sürrealismi juurde kirjeldab ta aga nii: "Mulle on meeldinud lapsest peale igasugu asju välja mõelda,". Eriti head inspiratsiooni
Peterburis lävis sealsete eestlastega, kes ta rahvusliku liikumise juurde tõid. Tegi kaastööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. 1868 esimene isamaakõne. Astus vastu baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1870 naasis eestisse, ostis Kurgja talu, jätkas põlluharimise kõrvalt kirjutamist. 1878 asutas ajalehe Sakala-kujunes kõige loetavamaks väljaandeks.jätkas peatoimetajana ühiskonna arvustamist, baltisakslaste ründamist. Nõudis eestlastele "poliitika õigust". Sihiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Seltsiliikumine- Tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul ja osaliselt ka toel. Baltisakslaste eeskoste all olev selts oli 1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866 tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega
2011.aasta alguseks ja on juba ka tööle asunud. Andmebaas -rahvusfilmograaafia valmib etapiviisi aastatel 2009-2017. Andmebaasi esimene osa (mängufilmid ja sõjaeelne filmikroonika) ja veebiväljund sai avalikkusele kättesaadavaks 12.12.2012 aastal. Veebilehe aadress on www.efis.ee. MTÜ EFAt juhivad F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud Hagi Sein peatoimetajana. Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad kaasa aidata nii filmitootjad, filmiloojad kui filmihuvilised, kes on huvitatud meiega koostööst ja abi osutamisest 12 13 Kasutatud allikad www.filmi.arhiiv.ee (14.10.2015) http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia (15.10.2015) www.ra.ee (16.10.2015) http://www.efa.ee/web/ (16.10.2015) www.riigiteataja.ee (17.10.2015)
inimene," selgitas Laansalu. "Sabaga tähe kujund märgiks ühele probleemile keskendunud teadlast."3 1 Martson, I. Erik Tohvri, lihtsate inimeste kirjanik. - Eesti Päevaleht (2005, 12.märts) 2 Looming, nr 2 (2005) 3 Grünfeldt, I. Menukirjanik kohtab taas läänevirulasi 6 Teiste arvamuse kohta oma teostest on Erik Tohvri öelnud: "Ülo Tuulik on kunagi Nooruse peatoimetajana kirjutanud, et Laansalul potentsiaali ei ole ja Kaarel Ird ütles minu kohta, et inimene, kelle tööriistaks on labidas, jätku sulepea rahule." Siiski on pensionile jäädes end täielikult kirjutamisele pühendunud kirjaniku raamatuid ostetud palju. Sellepeale on kirjanik Tohvri lausunud: "Mul on oma lugejaskond, ega ma pürgigi kuhugi kõrgele parnassile."4 4 Pulver, A. Päevaintervjuu: Sulesepp jättis hoopis labida
Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias. 1965. aasta suvel asus Ehin tagasiteele, tutvudes möödaminnes ka neenetsite, hantide ja komi elu-oludega. 1965-1966 töötas Ehin ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetajana, 1966-1969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetajana, 1969-1972 ajakirja Kultuur ja Elu" osakonnajuhatajana ja ENE toimetajana. Taasiseseisvumise ajal oli Andres Ehin poliitiline aktivist. Ta kandideeris 1995 Roheliste ja Kuningriiklaste nimekirjas Riigikokku. Alates 1974. aastast on Ehin vabakutseline kirjanik. Samuti on Andres ka Paul Ariste õpilane, keda peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks (mitmekülgsema ja mahukama loominguga), kelle poeesiat on
fotoasjandusega ja talle tundus, et värviliste lahustitega solgerdamine on põnev. 1960-65 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis helilooja eriala. Vetemaa on keemiku ja helilooja haridusega luuletaja, prosaist, näitekirjanik. On kirjutanud luuletusi, jutustusi, romaane, näidendeid, filmistsenaariume, ooperilibreto, laulutekste, publitsistikat. 1962.aastal ilmus tal esikteos värsikogu ,,Häälemurre". 1965-69 töötas ETV vanemtoimetajana ning kirjandus-ja kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa
Sisu 1. Kitsikuses Georges Duroy kohtab tänaval vana pataljonikaaslast Forestier'd, kes talle tööd pakub. 2. Duroy saab tänu sõbrale töö väikese kasvava ajalehe Vie Francaise'i poliitikaosakonnas. 3. Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle'iga. 4. Georges saavutab poliitikaringkonnas teatava edu ning kohtub tihti oma armukese Mme de Marelle'iga. 5. Duroy vaevleb tööst hoolimata majanduslikus kitsikuses. 6. Duroy saab endale koha päevakaja rubriigi peatoimetajana. 7. Härra Forestier haigestub. Tema naine, kellele Duroy on juba korra armastust avaldanud, palub tal sõita Cannes'i vana sõbraga hüvasti jätma. 8. Härra Forestier sureb, Duroy palub värske lesknaise kätt. 9. Mõne aja pärast nad abielluvad. 10. Noorpaar sõidab külla Duroy vanematele. Madeleine (Forestier' lesk) pettub nende lihtsas elustiilis ja jahedas vastuvõtus ning paar sõidab Pariisi tagasi. 11
tipptektid jäävad 60ndate/70ndate/80ndate kanti. Mihkel Mutt (s. 1953) Ta on pärit Tartust ning ta ise oli TÜ õppejõud. Ta õppis Tartu Forseliuse koolis, mis oli kirjanduskallakuga kool. Tema varasel kirjanikuteel hakkab oluliselt kaasa mängima ka M. Unt. Ta õpib 70ndatel TÜ-s ajakirjanudst ning pärast läheb Tallinnasse. 90ndate alguses teeb põike kirjandusest eemale ning läheb Välisminiteeriumisse tööle. Üsna varsti tuleb ta sealt ära. Alates 1997.aastast töötab ta Sirbi peatoimetajana ja hiljem saab ta ajakirja Looming peatoimetajaks, kes on ta praegugi. 1980 Fabiani õpilane o 1981 Französisch! – lasteraamat. 1982 Hiired tuules – järg „Progressiivsed hiired“ (igal juhul ebaõnnestunud). 1985 Keerukuju 1986 Kallid generatsioonid 1988 Vanaa Fabiani nutulaul 1988 Kerge meel 1994 Rahvusvaheline mees 1995 Üleminekuaeg o 2009-2011 Mälestused I-VI
töökindluses olen oma kogemuse põhjal veendunud. Vormistusest: õppematerjal on praegu kujundamata, kui see läheb paberile või üles kodulehele, siis eri allikatest pärit kursiivis tekstilõigud lähevad eraldi tekstikastidesse, samuti lisandub pildimaterjali ja/või linke. Olen e-turunduse ja sotsiaalmeediaga tööalaselt tegelenud aastast 2006, kui töötasin Forma Medias ajakirja Trend tegev- ja hiljem peatoimetajana ning avasime Trendi blogi. 2008. aasta alguses läksin tööle Estonian Airi, kus avasime koos uue kodulehega mai alguses Estonian Airi blogi. Sellele järgnes mõne aja pärast foorum ning 2009. aastal Estonian Airi leht Twitteris ja Facebookis. Tänaseks vastutan kogu Estonian Airi kommunikatsiooni eest sotsiaalmeedias. 2008. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas
annaabi.ee 
