Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodustatakse ka sellel juhul, kui peamin astub tagasi v avaldatakse umbusaldust ja see läheb läbi. Tagasiastumise: 1) kui peamin astub tagasi, siis lahkub temaga kogu valitsus. Kui tagasi astub mõni minister, siis tuleb asemele ainult 1 inimene e uus minister. *Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. Positiivse otsuse langetamiseks piisab tavaliselt poolthäälteenamusest. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja koosseisuhäälteenamust. Presidendi valimisel Riigikogus peab
E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V. E. Orlando Itaalia peamin; algselt kutsuti konverentsile, aga ei kaasatud otsustamisele V. Uljanov Lenin; Rahvakomissaride Nõukogu esimees (enamlaste + vasakpoolsete koalits. valitsus) M. Kemal Türgi vab president, kelle sõlmitud rahuleppega saadi osa kaotatud aladesst tagasi
USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile. 19)Jalta-1945.a.veebruaris.Plaaniti kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Potsdam-1945.a.juulis-augustis.Sõjaroimarid kohtu alla. Teheran-1943.aasta lõpul.Avatakse Teine rinne, pealetund saksamaa vastu. Atandi harta-1941.a.aug.-eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorrald.eesmärgid. Kolmikpakt-1940.sügisel Berliinis- üksteise toetamise kokkulepe. 20)Stalin-Venemaa riigipea, Hitler-Saksa riigipea,Chamberlain-Inglise peamin. Franco-Hispaania riigipea, Mussolini-Itaalia peaminister,Ribbentrop-saksa poliitik, Churchill-Suurbritannia peaminister, Gaulle-Prantsuse riigimees. Molotov-Nõukogude Liidu esimees, Roosevelt-USA president,
1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco usa president potsdami konverentsil Harry truman sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco
Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa Liberaalne- heaolu tagajas on inimene ja riik tagab heaolu abivajajatele nt usa Valitsemisvormid on presidentaalne ja paralmentaarne. Pres- rahvas valib parlamendi ja presidendi, president moodustab valitsuse (+on vähe valitsuskriise –võivad takistada üksteise tööd). Parl- rahvas valib parlamendi, see valib presidendi. Parlamend valib peamin, tema valitsuse (+otsustusprotsess on kiire –võivad tekkida valitsuskriisid). 7. I, II ja III sektor. I- avalik sektor, koosneb riigi ja omavalitsusasutustest. Ül riigi valitsemine (politsei, haigla, ETV, valitsus) II- erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk on tulu teenimine(OÜ, AS, kinod, restoranid) III- mittetulundussektor- kodanikuühiskond, on omaalgatuslik, isekorralduv ja vabatahtlik, koosneb kodanikeühendustest. Tegevus- ühiskonna probleemid, pakkuda meelelahutust,
Eestlased ei pooldanud enamlasi 1918a-l. 1. Ettevõtted natsionaliseeriti. 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. Punaste terror, vale kirikupoliitika pandi kinni. Veebruar 1918 1. Moodustati Eesti Päästekomitee 2. 19.veebr koostati iseseisvusmanifest 3. 23.veebr loeti Pärnus see ette. Koostas Juhan Kukk. 4. Moodustati EV Ajutine Valitsus. 24 veebr. Peamin Päts, Välis Poska, Justiits Vilms, Haridus Põld. 5. 24.veebr marssisid sisse Saksa väed 6. 25.veebr algas Saksa okupatsioon kuni 11.nov 1918 Saksa okupatsioon Eesti + Läti = Balti kuningriik De jure diplomatiliste suhete sisse seadmine, saatkondade asutamine. De facto riigi olemasolu tunnustamine. 11.nov Ajutine Valitsus hakkas jälle tegutsema. Vabadussõda
keelustati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad. 21. juuni 1940 Juunipööre Korraldati meeleavaldus Vene nõudmiste toetuseks. Ametisse nimetati uus valitsus. (peamin. J. Vares-Barbarus) 6. august 1940 NSV Liidu Ülemnõukogu langetas Eestist sai osa Nõukogude Liidust. otsuse ühendada Eesti Nõukogude Senine riigiaparaat lammutati; võim Liiduga. läks kommunistidele, uus põhiseadus. Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus: 1
president,Ref-erakonna asutaja. MRP-AEG 15. Aug.87 oli T.Madisson koos teiste endiste pol-vangidega organiseerinud MRP avalik-se Eesti Grupi (MRP-AEG). Selle eesmärgiks oli MRP ja selle lisaprotok av-mine ning tagajärgede likv-ne. V.Väljas EKP KK uus 1.sekr. Hääletas Taasiseseivumise poolt K.Vaino EKP eelviimane 1.Sekr T.Kelam Eesti pol, rahvusliku Sõltumatuse, Eesti Partei esimees, 1 EV Kodanike komitee initsiaator. E.Savisaar Rahvaride 1 asutaja,liider,üleminekuvalitsuse peamin, Ül oli mood valitsus. A.Rüütel Ülemnõukogu esimees L.Meri TaasiseseisvEV1. president. T.Madison Eesti vab-võitl,pol-vang,Eesti Kongressi liige, Hirvepargi miitingu peaorganisaator L.Parek ERSP asutajaliige ja esimees,Eesti Kongressi liige, esines kõnega Hirvepargi miitingul M.Laar Isamaa liider. esialgu iseseisvumishääletuse vastu, hiljem poolt. Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assemblee liige. S.Kallas IME idee autor,Reform.erk.asutaja 26sept87.esitasid S.Kallas, T.Made, E
keskliit ehk Vapsid Seadusandlik võim Riigikogu;100liiget 3 Riigikogu;50liiget Volikogu 80inim+ aastat 4 aastat Riiginõukogu 20inim 5 aastat Täidesaatev võim valitus+riigivanem valitsus+peamin. valitsus+peamin. Riigipea - Riigivanem President Riigikord Parlamentaarne Vabariik Presidentaalne Vabariik Presidentaalne Vabariik Pilet 21 Majandus Eesti Vabariigis Maareform 1919.a Asutav Kogu sisu: mõisnike maavaldused riigistati jagati soovijatele, eelistati vabadussõjas osalejaid; koolidele; rahvamajadele; Tekkis palju uusi asundustalusid.
Riik maksis hävinud saagi hüvitist, korraldati hädaabitöid, töötu abirahade maksmine Nn must neljapäev - Börsi kokkukukkumine, ülemaailmne majanduslik kriis. NSVL - Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liit? NSVL okupatsioonid Eestis - Pealesurumine Eestile. Nürnbergi protsess - Sõjaroimadega seotud isikute kohtuprotsess Oktoobrimanifest - 1905: rahvarahutuste tulem dem vabad isikupuutumatuse, laiendati valimisõigust Riigiduumale seaduslikud õigused.valitsus eesotsas peamin Sergei Wittega. Oktoobripööre - "1917: Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri;Lenin,Kerenski;AjutiseVal liikmed arreteeriti, 8nov esimene nõukogude valitsus-Nõukogu Rahvakomissaaride ... ;Vägivald ja terror, teisitimõtlemise eiramine, maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides" 4 Pariisi konverents - 1945-46: Ita,Rum,Bulg,Unga,Soome(saksa poolel) Pariisi rahukonverents - 1919-1920;SBR-George,FR-Clemanceau,US-
ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi, kes on ametisse nimetatud (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VV seadus. Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peamin; 2) haridus- ja teadusmin; 3) justiitsmin; 4) kaitsemin; 5)keskkonnamin; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsioonim; 8)põllumajandusmin; 9)rahandusmin; 91) regionaalmin; 10) sisemin; 11) sotsiaalmin; 13)välismin; 14) portfellita minister. Peaministri esindusfunktsioon seisneb eelkõige valitsuse nimel esinemises suhetes teiste institutsioonidega ja välisriikide valitsustega, aga ka valitsuse õigusaktide ja muude dokumentide allkirjastamises.
diagramme vms. 18. Rühmatöö. Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust; arendada mõtte paindlikkust; muuta rühma liikmed info suhtes vastuvõtlikumaks; saavutada üksteisemõistmist; rahuldada suhtlemisvajadus; toetada käitumuslike muudatuste kujunemist; arendada emotsionaalset intelligentsust; tunnetada ühisvastutust õppeprotsessi ja selle tulemuse eest. Rühmatöö peamin nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö otstarve (miks rühmatöö korraldatatkse just selle teema osas ja praegu), eesmärgid (mida on vaja ära teha), oodatav tulem- mida on vaja saavutada, protseduur ja sisemised kokkulepped (mägureeglid). Rühmatöö etapid: 1) eelnevalt põhjalik ettevalmistus (eesmärgid, materjalid, ruumid, vahendid, piisav ajavaru), 2) rühmade moodustamine (optimaalselt 3- 7 inimest),
Pärast Hitleri võimuletulekut asutati Sudeedisaksa Partei, mis joondus NSDAP järgi. Kohe pärast Austria liitmist Saksamaaga teatati, et ei lepi oma olukorraga, mis tekkis peale 1. Maailmasõda. Nende nõudmised tähendasid Tsehhoslovakkia suveräänsuse likvideerimist. Algas nn Tsehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Ts.-t kallaletungiga, kuid Ts. oli tugevaima sõjaväega väikeriik Eur-s ning oli valmis vastu hakkama. Sekkus Suurbritannia peamin N. Chamberlain, kes külastas Hitlerit (lendas elus 1. Korda lennukiga). 29. sept. 1938 toimus Münchenis Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia ja Prantsusmaa juhti- de kohtumine. Kokkulepe kohustas Ts-t oktoobri esimese 10 päeva jooksul loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Ts-t läbirääkimistele ei kutsutud, talle esitati vaid nelja riigi ühisnõue, millega nõustuti. 30. sept.
Teine oluline institutsioon , mis presidendile allub on peaministri institutsioon. Peaministri roll peab olema esindada presidenti parlamendi ees. Presidendil oli õigus peaministri ametisse nim ja vabastada. Toimis hästi kuni peaminister ja president olid samast parteid, et oli selgelt näha, kes kellele allub. De Gaulle reserveerib ka presidendile õiguse parlamenti laiali saata. Probleemid V pr vab pol skeemis tekivad siis , kui pres ja peamin esindavad erinevaid pol suundi nt .. termin cohabitation ( abielu , pr mõistes pm konflikti sisaldav nähtus.) . Reeglina esines nii , et esindas vasakut , teine paremat tiiba. Tek kui pres ja peam valimised toimusid erinevatel aegadel ( president valiti 7 a , parl 5 a ) . Semi-cohabitation- pres sisepartei on jagunenud sisefraktsioonideks . 60ndatel pinged kollistliku partei sees, de Gaullel õnnestub see pol jõud teha tugevaks ja see
- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas bolševike (kommunistliku) partei, rajas kommunistliku diktatuuri. Ametlikult moodustati NL 1922. a. Maailmarevolutsiooni idee. Saab selleks raha Saksamaalt. Rahvakomissaride Nõukogu esimees(peamin). Rajab komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, ühendas kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985
Tema armastatu oli Dorotea. Pastoraalseid romaane, pastoraalid. Ajastu suurimaid luuletajaid, on kirjutanud üle 3000 soneti. Sai kuulsaks peamiselt siiski näitekirjanikuna, Cervantes jäi ka varju. Lope oli ajastu parim. 1615 pühitseti ta preestrik ja tegutses vaimulikuna, kuid ka see ei takistanud teda edasi kirjutamast. On kirjutanud kõikides näidendiliikides, kõikidel võimalikel teemadel mütoloogia, pastoraalid, rüütlid, terve hulk mõõga- ja mantlikomöödiaid. Kui peamin siiski Hispaania rahvuslik ajalugu, mis tekitasid omal ajal kõige rohkem vastukaja. Ajalugu on värvikaks taustaks, pole selge, missugust keskaegset ajastut käsitletakse. Hispaania keskaeg 12.-15. sajandil. Kuningate roll ja tema probleemid ei huvita teda, pigem rahva igapäevaküsimused, eriti au küsimus on kesksel kohal. Au samastub inimeste mainega ja au haavamine on ka maine rüvetamine. Au on see mis kõib erandlikult koos noorte naistega, nende neitsilikkus
miitinguid, suurenes plahvatuslikult desertööride arv, algasid vennastumised sakslaste ja austerlastega. Algas Vene armee täielik laostumine, 1917 II pooleks Vene armee polnud enam sisuliselt lahinguvõimeline. Sellistes tingimustes, nähes, mida armees tehakse, mis revolutsioon on teinud, deklareeris sõjamin Gutškov 1.mail, et tema ei saa enam vastutada sõjapidamise eest ning astub tagasi. Tekkis vajadus valitsusremondi järgi. 6.mail astus ametisse AV II koosseis. Peamin oli jätkuvalt Lvov, koha säilitasid veel 8 ministrit, kaasa tõmmati ka 6 uut ministrit. Toimus jõudude ümber jagamine valitsuse sees, juhtivaks jõuks uues valitsuse koosseisus kujunesid kadetid, kelle käes oli 5 ministrikohta. 2 min kohta oktobristidele, 2 Progressiivsele parteile, ülejäänud 6 kohta läksid vasakparteidele. 2 esseeri, 2 sotsdem ja 2 rahvasotsialisti. Kerenski, esseer, võttis üle Kutškovist vabaks jäänud sõja- ja mereväemin ametikoha
· üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad
(parl=tähtsaim organ, sest seadus=tähtsaim õiguse allikas).Parl liikmed valitakse õigusriigis ühetaolise, üldise valimisõiguse alusel, otsestel, vabadel valimistel salajase hääletamise teel. Seadusi võetakse vastu lihtsa häälteenamusega. o Täidesaatev võim (valitsus ja haldus) – teostavad riigipea (monarh/ president) ja valitsus (peamin + ministrid). Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Nt president peab parlamendi poolt vastu võetud seaduse välja kuulutama. Peamin valitakse parl või pres poolt. Olul: seaduste elluviimine val poolt. o Õigusemõistmine (kohtud) – teostavad kohtud. Kohtunikud on objektiivselt ja isiklikult sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. EV-s mõistab õigust ainult kohus
8. 12.1935 pidi Estonias kogunema Isamaaliidu kongress. Plaaniti nende seal arreteerimist, teine vapsidest pidi enda alla võtma sidekeskused, kolmas osa pidi haarama endakätte Tlna autotanki rügemendi (tankid ja soomusautod). Tuleviku kavatsuseks oli võimu kõigepealt enda kätte võtmine, rahvuskongressi loomine (15 liiget, neist 12 vapsid + 3 tuntud ühiskonnainimest: Jaan Tõnisson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots, kes tegelikult ise asjast midagi ei teadnud). Samuti AV (Artur Sirk peamin) (7 liiget). Lõplik otsustamine väljaastumise üle pidi aset leidma 7. dets õhtul, mil juhtivad vapsid kogunesid Kadaka teele ühte elamusse, ootasid Sirki (kes kohale ei jõudnud). Kogunenud otsustasid väljaastumise ära jätta. Verevalamist ja relvastatud kokkupõrkeid ei tahetud. Juhid jäid aga sinna korterisse istuma. Pol politsei tuli kohale ja arreteeris kõik vabadussõjalaste liidrid, plaanid, juhtivtegelaste nimekirjad, operatiivkäsu, mis igaks juhuks järgmiseks päevaks
8. 12.1935 pidi Estonias kogunema Isamaaliidu kongress. Plaaniti nende seal arreteerimist, teine vapsidest pidi enda alla võtma sidekeskused, kolmas osa pidi haarama endakätte Tlna autotanki rügemendi (tankid ja soomusautod). Tuleviku kavatsuseks oli võimu kõigepealt enda kätte võtmine, rahvuskongressi loomine (15 liiget, neist 12 vapsid + 3 tuntud ühiskonnainimest: Jaan Tõnisson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots, kes tegelikult ise asjast midagi ei teadnud). Samuti AV (Artur Sirk peamin) (7 liiget). Lõplik otsustamine väljaastumise üle pidi aset leidma 7. dets õhtul, mil juhtivad vapsid kogunesid Kadaka teele ühte elamusse, ootasid Sirki (kes kohale ei jõudnud). Kogunenud otsustasid väljaastumise ära jätta. Verevalamist ja relvastatud kokkupõrkeid ei tahetud. Juhid jäid aga sinna korterisse istuma. Politsei politsei tuli kohale ja arreteeris kõik vabadussõjalaste liidrid, plaanid, juhtivtegelaste nimekirjad, operatiivkäsu, mis igaks juhuks
annaabi.ee 
