* kontrolli puudumine alluvate tegevuse üle Probleemi tagajärjed: * firma finantstulemused halvenevad * eelarve segi, tuleb hakata korrastama paberimajandust 2) Miks Mary varjas vargust? Probleemi põhjused: * ta mõtles, et teise elu pole tema asi * töökohustuste osas töötajad ei sõltunud teineteisest * tema ei saanud vargusest kasu, oli ükskõikne * ei tahtnud olla pealekaebaja Probleemi tagajärg: * firma kahju Teooria valdkond: Suhted organisatsioonis. Inimese ja organisatsiooni vahelised suhted. · Vargus- rikuti ühiskonnanorme- seaduse rikkumine, on kohtulikult karistatav · Varjamine- ka kohtulikult karistatav, kuna Mary´t võib pidada varguse kaasosaliseks Organisatsiooninormid: · Suulised normid: seda näitab see, et omanik oli instrueerinud mõlemat naist rahaga ümberkäimises.
*Sagedusreegel(kojutulek, linnasõit, maaleminek, seenelkäik, vanniskäik) *Asesõnalised täiendid kirjutatakse põhisõnast lahku (sel ajal, sel kombel, tol ajal, omal ajal, meie ajal, minu meelest). *Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post) *E! Mõistereegel (pealkiri, pealekaebaja, pealtvaade allkiri, alltekst, allüürnik, allasutus, allhankija, ülesanne, ülerahvastatus, ülevaade, üleminek ettevaatus, ettekuulutus, eeskiri, eeskoda, eesasend, eesnääre eesistuja, eestkoste, eestvaade, eestseisus kõrvalepõige, kõrvalharrastus, kõrvalteenistus, kõrvalhoone tagahoov, tagaratas, tagatuli, tagantvaade ümbersõit, ümberistumine juurdevool, äravool, vastukaja, tänapäev, koostöö ) KOKKU (,,spetsiaal" LAHKU (lahus olev")
Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa
Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kuzmitz spetin Hoolekandeülem- Artemi Filippovi. Pealekaebaja, intriigitseja, omakasupüüdlik. Kooliülem- Luka Lukits Hlopov. Orjameelne isik. Tegi kõike, mida nõuti. Oma pea jäi nö ukse taha. Linnapea- Anton Automovits Skavoznik. Küllaltki tark, võttis altkäemakse, kuid käitus siiski soliidselt. Oli teadlik linna olukorrast- teadis, et kõik on omakasupüüdlikud jne. Linnapea tütar on samuti väga tühine inimene- vastab Hlestakovi armastuseavaldusele : Oi, mis lind seal lendab? F. Dostojevski ( 1821- 1881)
Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste
Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olemas ka ilma selleta. Loos on ka juttu vana naise õest, kellega neil on täiesti einevad elutõed ja kelle ellusuhtumised on põrkunud ühe mehe olemasolu tõttu. Lugu, tegelased: Romaani peategelane on Lääne-Eestis elav kuuekümnendates eesti naine, Aliide Truu, kes on ühteaegu pealekaebaja, äraandja, nuhk, kommunist, abielureetur ja mitmekordne mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde Aliide ehitavad mehele peidiku oma tallu
talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski
talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski
Tal oli lubatud häbematuste väljaütlemine tõe huvides; kõik see toimus naljatlevalt tõsiselt. Tõsidus tema naljade taga, see oli üks olulisemaid rolle Narr oli ainus, kes võis karistamatult seada kahtluse alla puutumatuid usutõdesid. Näib nõnda, et selle põhjatust paganlusest pärit mehe tõde tagas ühiskonna tasakaalu. Narr oli pigem teisitimõtleja kui 3 eksitaja ja pealekaebaja. Narr esindas kaduvat maailmas, kus valitses narritõde, mitteriiklik ja mittekiriklik. Narritõde pani naeruks tõsist ja dogmaatilist. Narritõde avaldus naeru kaudu, ent tema naljad olid õelad võllanaljad. Ametlik propaganda ei kasuta kunagi naeru keelt. Võib- olla tahab narr öelda, et ühest tarkust ei ole. Maailmausundid tunnevad ainult üht tarkust: tark on see, kes käib Tema teed. Nii oli narr selleks, kes meelitajate jõugu keskel sai tasu selle eest, et ta ütles välja tõe.
Baltisaksa ja külalisprofessuur sunniti lahkuma, Venemaalt asemele kutsutud teadlased ja õppejõud aga ei esindanud üldjuhul enam seda kõrgtaset, mis oli iselommustanud Trt ülikooli seni. Rahvulisku liikumise allakäik Hurda lahkumise, Jannseni halvatuse ja Jakobsoni surma järel nihkusid esile seni nende varju jäänud tegelased nagu Hugo Treffner, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Mihkel Veske, Johann Köler jt. Jakob Kõrv- auahne ajakirjanik ja pealekaebaja, kuangi tuline Jakobsoni pooldaja. Temast sai peagi venestust teenina intrigaani musternäide. Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venestusreformid lõid senised arengud ja lootused segamini. Aleksandrikooli saatus oli selle kõige kujukamaks näiteks, kuid ka tegutsema jäänud organisatsioonides , nagu Eesti Kirjameeste Selts, muutus õhkkond põhjalikult. Senisest veelgi enam koosolekute aega tuli pühendada oma igavese truuduse kinnitusele, ,,keisrilaulu" (st
nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa
Hakkajat ja osavat meest nimetatakse ilmjaaniks, mannetut pupujukuks. Tühine tegelane on luhvtikusti. Kiire ja hooletu inimene on purtsakadri, pikaldane ja aeglane on venivillem. Jonnija kohta öeldakse jonnjaagup. Kuri naine on nõiaella. Mitmeid nimetusi on saanud virisev laps: jõmmajüri, piripilliliisu möiramari, vääksvillem. Rohkesti nimetusi on lobiseja kohta, näiteks turukadri, ladrakai, lorileenu, pläraläraleenu, pudruandres, jutujaak. Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan. Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats
3. Expectation- ootus, lootus, väljavaade 4. Appeal- edasi kaebama, apellatsioon, pöördumine 5. Pheromone- fermoon 6. Aim- sihtima, püüdlema, suunama, taotlema 7. Average- keskmine 8. Fund- rasising- heategevuslik 9. Contradict- vastuolu, vastu rääkima, eitama, ümber lükkama 10. Subdivision- alljaotus, alajaotus 11. Deceit- petmine, tüssamine, pettus Lk 11 1. Plight- kimbastus, täbar olukord 2. Glance- põrkama, libastama 3. Dishonesty- ebaaus, ebaõiglus 4. Telltale- pealekaebaja, saladuste reetja 5. Bustle- müra 6. Script- käekiri, kiri, kirjasüsteem 7. Particular- eriline, omapärane, iseäralik 8. Unsophisticated- võltsimatu, kavaluseta, lihtsameelne Lk 12 1. Straw- õlg, õled, õlekõrs, kõrs 2. Patent- silmnähtav, ilmne, avalik 3. Transparent- läbipaistev, ilmne, selgesti nähtav 4. Belevolent- hea, helde 5. Obscure- hämar, segane 6. Eager- innukas, agar, himuline 7. Curious- uudishimulik, teadmishimuline, haruldane 8
Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud
Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele
tegurid, mis vanglas uimastitarbimisega alustamist mõjutavad. Grupi mõju, pinge, stress, sotsiaalne tunnustus ja identiteet ning soov põgeneda reaalsusest mõjutavad nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist. Kinnipeetavad väidavad, et grupi mõju on tegur, mis mõjutab nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist: ,,Kui oled ainuke kambris, kes ei kasuta uimasteid, hakatakse kahtlustama, et sa oled pealekaebaja ja sind süüakse välja kui sa ei ühine." Teine kinnipeetav väidab, et "igaüks tahab kuhugi kuuluda ja kui keegi satub narkomaanide seltskonda, siis arvatavasti hakkab ka ise tarvitama." Paaril korral mainiti ka juhtumeid, mil kinnipeetav muudeti jõuga narkosõltlaseks. Põhjus selleks peitub arvatavasti asjaolus, et uimastisõltlased vajavad enese ümber üha rohkem inimesi, kellel oleks raha ja kes aitaksid neil keelatud aineid osta või muul moel muretseda. Kokkuvõte
Teatud sarnasusi võib välja tuua ka Goethe Gretcheniga. Timofei Kondratjevit Kvastsov, üüriline korterist 11 302-b Sadaovaja. Tema isikus on hästi toodud välja tüüpiline tolle ajal pealekaebajalik inimene, kes püüab võimude ees lipitseda, sekkudes asjadesse, mis ei puuduta teda. Kuigi antud juhul toimus pealekaebamine välise abiga, mõistab autor tema tegevust siiski hukka "Ja pani, lurjus, toru hargile." (M&M lk 97) Tema tegevuse iroonia seiseb aga selles, et tema ise, pealekaebaja, arreteeritakse samuti. Vassili Stepanovit Lastokin, Varieteeteatri raamatupidaja. Tema tegelaskuju on heaks näiteks, sellele, kuidas tihti on teostes sees erinevaid motiive, mida paljud ei märka. Nimelt tema nimi on tuletatud venekeelsest sõnast lastotka - pääsuke, mis seob teda mitte ainult Meistri romaanis oleva linnumotiiviga "Sel samal hetkel lendas sammaskäiku noolkiire pääsuke, tegi ringi kullatud lae all, laskus madalamale, kitsa tiivaga peaaegu riivates niis
iseeneses teadlik, on ta võimeline vaatlema oma olemasolu ajalistele tingimustele mitteallutatuna, kausaalsusseadusele mitteallutatuna. See tähendab, et eetilises sfääris seisame me kõrgemal asjade kui ilmingute sfäärist, me seisame ülemeelelises maailmas, oleme vabad ja eetilise seaduse nõue on õiglane. Seda näitab ka südametunnistuse kui imelise võime tööviis meis. Kui tegutseja põhjendaks ka kümme korda, miks ta just nii toimis, ütleb pealekaebaja temas, et ta oleks võinud ikkagi teisiti toimida. Kahetsus ammu toimunud teo pärast ei sõltu ajast, mis vahepeal on möödunud, vaid üksnes sellest, kas see tegu kuulus mulle või mitte - seda just eetilise isiksuse ajaülese iseloomu tõttu. Hea ja kuri. Kuidas tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis "hea" on. Vaid eetilisest seadusest, mis ütleb, kuidas tegutsema peaks järeldub see, mis on "hea". Hea on eetiline tahe.
Semperit ühendas ka varasem kuulumine kaadri komplekteerimisel. esseeride parteisse, mis 1949. aasta veebruaris arutati Brandti ti üksmeelsele seisukohale, et liiduvabariigi järjekordset kaebust ka ÜK(b)P Keskkomitee juhtkond eesotsas Nikolai Karotammega on sekretariaadi koosolekul. Selgus, et läbi viinud mitteparteilist kaadripoliitikat, pealekaebaja oli isiklikult kannatanud: ta oli edutades juhtivatele kohtadele kodanlikke vabastatud kohalikust riigikontrolli mi natsionaliste. Kokkuvõttes leiti, et vaevalt nisteeriumist, ning ka tema vend oli partei Karotamm saab edaspidi jääda keskkomitee töölt kõrvaldatud. Seega polnud Moskvasse juhtkonda. Lõpliku otsuse formuleerimiseks
sümboliseerivad mimoosid taassündi ja igavest elu.Selles kohtumises on tugev autobiograafiline moment. Nagu kohtusid Meister ja Margarita, kohtusid ka Bulgakov ja tema naine. Meistrile ei meeldinud mimoosid, talle meeldivad roosid, mis on maismaa armastuse sümbol, vabamüürlaste sümbol, kristuses on see märterlikkuse sümbol. Parun Mayggel. Prototüübiks oli Boris Steiger, kes oli välissuhete volinik. Suur nuhk ja pealekaebaja. 1937ndal aastal, kui oli suur puhastus, lasti ka Steiger maha. Saatana suur ball. Balli eeskujuks on üks vastuvõtt, mille korraldas USA saatkond Moskvas, kuhu olid kutsutud ka Bulgakovid. See vastuvõtt oli väga uhke ja pompoosne, tohutus sammastega saalis oli üles lakke tõmmatu võrk, mille taha oli püütud ja kogutud terve hunnik laululinde. Maas istusid karupojad, kes lõbustasid külalisi. Loomulikult oli seal ka väga palju muusikat
tõde ja vabadus said hoopis uue, ümberkeeratud värvingu, teise tähenduse ja plakatliku sisu. Tegu oli ju ühe, ainuvõimaliku partei võimuga, mis dikteeris kogu ühiskonda. Kokkupuuted repressioonide, küüditamiste ja KGB vägivallaga hirmutas inimesed pikaks ajaks ära. Sõja pöördelistel aegadel põgeneti Rootsi ja Saksamaale lootuses, et aegade rahunedes pääseb tagasi. Teised hakkasid metsatööle või muud mitteloomingulist ametit pidama, kuid ikkagi leidus mõni pealekaebaja, kelle abiga ta nö kahjutuks tehti. Verd valati täiesti mõtlemata, teiste hirmuks. Märksõnu juunipöörde ümber Mis sai EAL-ist? Mis sai Eesti Ajakirjanike Liidust? EAL viimane korraline koosolek toimus 1940. a aprillis. Miski ei ennustanud seda, mis kaks kuud hiljem juhtus. Ja juhtus see, et järgnesid erakorralised juhatuse ja üldkoosolekud, kus kõik käis enneolematu üksmeelega. Ühel häälel kinnitati EALi väljaastumine Rahvusvahelisest Ajakirjanike Föderatsioonist
,,Ma mõtlesin kohe," lausus direktor, kui Indrek oli lõpetanud, ,,et kuis siis hullamisega, sest Tigapuu ei hulla ju, tema läheb kohe kaklema. Aga ma ei saa ikkagi veel aru, miks te siis kohe nõnda vihastasite, teil on ju nii hääd silmad." ,,Ta sõimas mind," ütles Indrek, kes oli tahtnud sõimusõnad maha vaikida. ,,Seda ma usun," rääkis direktor. ,,Tema on kange sõimama. Kohe -- keelekandja, pealekaebaja, nuuskur, äraandja! Mis ta teile ütles?" ,,Kõike seda ütles ta mulle," lausus Indrek vastu tahtmist. ,,Ah juba kõike seda!" imestas direktor nagu üllatatult ja uudishimulikult. ,,Ega te ometi temale öelnud, mis meie isekeskis rääkisime? Olete teie küll rumal! Pidage meeles: vaikida, vaikida, vaikida! Vaikige üks kord, vaikige kaks korda, vaikige kolm korda, vaikige kui hull, nõnda peate teie vaikima härra Mauruse majas, sest muidu kõik hakkavad teid sõimama, nagu sõimas teid
annaabi.ee 
