ettevõtjad peavad järgmima; kaasnes avatud turg ning rahareform ja kehtestati uus rahaühik Saksa mark, majandus hakkas kiiresti arenema. Idablokk- maailmasüsteem, ulatus Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja- jäämerest Lõuna-Hiina mereni; sellel alal asus 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Markatism- USA senaator J. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 2.Kaart: NSV Liidule liidetud alad- Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Taga-Karpaatia ja Põhja- Bukoviina. Poolale liidetud- Danzig 3.Küsimused: 1)Miks puhkes külm sõda? Stalin üritas kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, aga lääneliitlastele see ei meeldinud. Stalin tugevdas kommunistliku kihutustööd ja likvideeris viimased dem
Markatism senaator McCarthy 1950.aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasak...
4) baasid NATO maades, kust võidi ohustada NSVL'i 3) madal elatustase 5) elavnes vasakpoolselt meelestatud massiline rahuliikumine, 4) 1949 loodi aatomipomm; 1950 II pooleni puudusid mida toetas ka NSVL tuumarelvakandjad 6) siseolukord pingestus: eriti USA's; levisid kommunismivastased 5) Sõjahüsteeria tekitamine meeleolud markatism. 6) jätkus võitlus lääne ees lömitamise vastu 7) väikese sõja taktika kasutamine Korea sõda 19501953 1953 vahetus nii NSVL'i (suri Stalin) kui ka USA (presidendiks valiti D. D Eisenhower) Stabiliseerumine ja pingelõdvendus 1950
ei tekkinud tööpuudust. 1947ndast aastast toimus USA välispoliitikas pööre loobuti isolatsionalismist, algas see Trumani doktriiniga. Nõukogude liidu pidurdamise nimel hakkas USA sõlmima liite teiste riikidega. 1947 sõlmisid USA ja Ladina-Ameerika riigid vastastikkuse abistamise lepingu. Pakti osalised kohustusid ühiselt võitlema agressiooniga. See pakt oli USA esimene sõjalispoliitiline liit rahu ajal. 1949 aprillis loodi NATO. 50ndatel aastatel tekkis USAs nii nimetatud markatism. Nimetus tulenes vabariiklasest senaatori Mac Carthy nimest, kes 1950ndal aastal väitis, et USA valitsusasutustesse olevat imbunud kommunistid. Tema meetodiks olid pooltõed, alusetud väited, ja otsene laim. Kongress ja massiteabe vahendid läksid temaga kaasa. Kujunes nõiajaht, mille käigus süüdistati paljusid liberaalselt mõtlevaid inimesi. 1954ndal aastal lakkas senat Mac Carthyt toetamast ja mõistis tema tegevuse hukka.