tugevamaks. Antud väide ei kehti ainult juhul kui lapsel on siiski allergia loomakarvade vastu. Mõned uuringud on näidanud, et loomaomanikud kipuvad haigestuma harvemini. Toetudes 2012 aasta uuringule, tehti selgeks, et lapsed kes elasid koos koertega olid üldisemalt tervemad esimesel eluaastal, lastel esines vähem hingamisprobleeme ja kõrvapõletikke, kui lastel kes elasid majapidamises kus polnud lemmikloomi. Teine lemmiklooma omamist toetav näide on see, et lemmikloomade patsutamine ja harjamine vähendab stressi nii lastevanematel kui lastel (The benefits of pets for kids). Lemmikloomad mängivad laste arengus väga tähtsat rolli ning nende panus laste arengusse on nii psühholoogiline kui füüsiline. Lemmikud maandavad stressi ja on niisama toredad kaaslased tervele perekonnale. Kasutatud materjalid http://www.sheknows.com/pets-and-animals/articles/2212/kids-and-pets http://www.whattoexpect.com/kids-and-pets/benefits-of-pets.aspx
Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse puhul võib märgata ühetaolisi liigutusi, näiteks pea noogutused, käega patsutamine jms. Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog. Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat kajakõne
inimese nime. NINA -kasutage tagasihoidlikku parfüümi, hästi mõjub puhtuse ja värskuse lõhn, hoiduge higi ravimite alkoholi ja tubaka lõhnadest. KÄED - ainus lubatud puudutus tööl on kätlemine. *Esmamuljet õõnestavad: - lodev keel, kasutame sõnu ja väljendeid mida oleme kuulnud kodus tuttavataelt sõpradelt jne. See ei pruugi olla korrektne kõne ega kirjakeel. Kontrolliga oma keelt sõnastike ja võõrsõnade leksikonidega. *Sobimatud puudutused - patsutamine, nügimine, nööbist kinnivõtmine on liiga familiaarsed ametisuhtes kasutamiseks. *Käte peitmine - laua alla või taskusse peidetud käed tekitavad mulje et varjatakse midagi. Kui teil on harjumus käsi peita tehke endaga tööd ja harjutage mõõdukat Zsetikuleerimist. *Köhatamine - kui köhatamisest hakkab saama harjumus, proovige selle asemel neelata. *Väline visiitkaart - pakend pole kunagi tähtsam kui sisu. Ometi on tõsi et koleda paki seest ei viitsita sageli ilusat hinge otsida
erilisi huvisid; õpiraskusi. (Autismist, 2014) Esimesed autismimärgid võivad esineda juba imikueas, näiteks ei talu laps pilkkontakti, tekivad omapärased näoilmed, ei soovi, et teda sülle võetakse jne. Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida stereotüüpilised liigutused, näiteks käega patsutamine või pea noogutused. (Autism, 2014) 4 Joonis 1 (Probleemid ..., 2014) Rutiinilembus Tavainimestele igapäevased asjad võivad autistile tunduda väga ettearvamatud ja segadust tekitavad ning seetõttu eelistavad nad tihtipeale järgida kindlat rutiini, et ennast ette valmistada selleks, millega neil kokku puutuda tuleb. (Autismist, 2014) Stabiilsus on autistliku
TERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust
· Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge tutvustuseks oma nimi (kas ees- ja perekonnanimi või ainult eesnimi, sõltuvalt olukorrast), ulatage oma parem käsi. Tänapäeval on kätlemine muutunud üheks kõige levinumaks tervitusviisiks üle maailmaEri kultuuride puhul tuleb end eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida
korrastatud järgnevus. Rütmi eeltingimuseks on aktsentide olemasolu), on nad valmis grupitööks, mis on esmaseks eelduseks ühisele musitseerimisele. 2 Meetrumi õpetamise võimalusi: meetrumit käia; meetrumit plaksutada; meetrumit vaheldumisi plaksutada, patsutada; pallimängud käest kätte andmine meetrumis jmt. Rütmi õpetamise võimalusi: rütmiline liikumine; kehapillil mängimine (plaksutamine, patsutamine, nipsutamine, trampimine); rütmipillidel mängimine; plaatpillidel mängimine jmt. Hea rütmitunde oluliseks eelduseks on oskus esmalt tunda rütmipikkusi oma kehas ja seejärel noodipildis. Vajalikku tundlikkust erinevate rütmifiguuride, taktimõõtude, tempode ja dünaamika suhtes saab tekitada ja arendada erinevate kehatunnetus- ja liikumismängude kaudu. Inimese kehast ja hingamisest tulenev rütmitunne ei arene lihtsalt mehaanilise rütmisilpide kaasalugemise tulemusena
külgedelt või ülevalt ja alt. Seda võtet kasutatakse peamiselt reiel ja õlavarrel. Survet võib avaldada ka ainult ühepoolselt, näiteks seljapiirkonnas. Iseloomult on muljumise mõju tugevam, kui pigistamisel, kuid seda on tihti raskem doseerida. Sarnaselt pigistamisele, pole ka muljumise osakaal protsessis kindlalt piiritletud. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) 4.4. Löökvõtted Löökvõtteid sooritatakse suurtele, lõdvestunud lihasgruppidele. Löökvõteteks on kloppimine, patsutamine ja hakkimine. Neid pole vajalik kasutada alati, kuid osakaal ei tohiks ületada 10% teraapia kestvusest. Kloppimisel on sõrmed kergelt kõverdatud ning löök sooritatakse labakäe ja väikese sõrme servaga. Mida lõdvestunum on labakäsi, seda nõrgem on löök, sellise võtte kasutamisel peavad löögid järgnema teineteisele võimalikult kiires tempos. Samuti ei tohi õigesti sooritatud kloppimine põhjustada valu. (Cassar, 2004)
See on kasulik kõigi laste vaimsele tervisele. Tegevusi planeerides mõtlen ma alati sellele, kuidas on võimalik lastele läbi muusika edasi anda teadmisi: koduloomadest, aastaaegadest, kultuuri- ja muusikasündmustest ning kasutada rahvakalendri tähtpäevi, mille tähistamine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, Muusika ja laps neid kahte saab rühmaõpetaja kogu päeva jooksul omavahel oskuslikult siduda. Laulmine, tantsimine, patsutamine, mõnel laste pillil mängimine – kõike seda on võimalik tegevustes rakendada. Lavastusmängud ja muusika ühendavad kujutlusvõimega seotud tegevusi ja arendab laste loomingulisust. See annab võimaluse muuta laulu lavastusmänguks või muinasjutu muusikaks. Näiteks: muusika tunnis õpitava laulu lavastamine pakub lastele palju mängulisust. Kasutades liigutusi ja liikumist, illustreerivaid hääli, helisid (kehapillid,
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega.
kõnelda. 4. Lapse kõne areng ja selle toetamine. 1-3aastased Vanuses 1-3 aastat arenevad lastel kõnelise uhtlemise vahendid köige kiiremini: üksikute sönade kasutamisest jõuab laps algelise jutustamisoskuseni. Kõnearendus söimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega. Laps peab alateadlikult tunnetama täiskasvanu positiivset suhtumist temasse ja ühistesse tegevustesse. Füüsiline kontakst (patsutamine, kallistamine) aitab kaasa suhtlemiseks vajaliku eelduse loomisele. Samuti soodustab suhtlemist reageerimine lapse igale suhtlusalgatusele. Nimetatu loob lapse jaoks tunde, et temast on aru saadud. Kõnearendus sõimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega. Kõnearenduses esmased ülesanded: 1) arendada kõne mõistmist suhtlussituatsioonis: lihtsate korralduste mõistmine koostegevuses tuttava täiskasvanuga tutttavas situatsioonis;
· Naermine- heatujuline · Ei vaata otsa pole endas kindel · Kõvasti kokkupigistatud huuled väga ärritatud või vihane · Õlad längus, pea maas kurvastus, ettetaedmatus · Käed risti rinnal või puusas valmis oma õiguste eest võitlema · Kätega vehkima agressiivne ja mitte mõistev teiste suhtes · Üksisilmi vahtimine kahtlustav, usutlev mõndadel juhtudel ka valelik · Pidulik soeng ja riietus - emotsionaalselt häälestatud, viisakas · Õlale patsutamine sõprust, lohutsus Varje Taavet TÖ13 MK 7. Kuidas võib halb kuulaja põhjustada pinget ja stressi? Ei kuula juttu lõpuni, segatakse teise jutule vahele. Kuidas võib stress tekkida nii rääkijal kui kuulajal? Ei täpsustata küsimuse sisu, puudub silm side(kogua eg ei peagi otsa jõllitama), ei olda ausad oma soovides, tunnetes. Keha keel räägib muud kui tegelik jutt. Üks räägib ,teine vaikib. 8. Lugenud läbi lk
märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele. Mitteverbaalse signaali lahtimõtestamisel mängivad kaasa kaks tegurit: märgilise käitumise eristamisel tuntakse ära sõnumi tähendust kandev mitteverbaalne väljendusühik, käitumismustri kui terviku üle otsustamisel ühendatakse aga üksikud eristatud elemendid tähenduslikuks tervikuks.
Jäägu poiste ja tüdrukute osaks pidada sõpra enda omandiks ja ahmida üllaima hüve asemel kiiret ning kõikerikkuvat naudingut.9 Ostkem endale sissepääs sellesse gildi pika prooviajaga. Miks peaksime teotama üllaid ja kauneid hingi, ennast neile peale surudes? Milleks nõuda tormakalt isiklikku suhet oma sõbraga? Milleks minna tema koju või tutvuda ta ema ja venna ja õdedega? Milleks võtta teda vastu enda kodus? On's need asjad meie lepingu jaoks olulised? Jätke see patsutamine ja klammerdumine. Olgu ta minu jaoks hing. Üks sõnum, mõte, siiruseavaldus, üks pilk temalt neid soovin ma, mitte uudiseid ega suppi. Poliitikat ja keelepeksu ja naabriteeneid võin ma saada odavamatelt kaaslastelt. Kas ei peaks sõbra seltskond olema mulle poeetiline, puhas, universaalne ja suur nagu loodus ise? Kas ma peaksin tundma, et meie side on labane võrreldes tolle pilvetriibuga, mis tukub silmapiiril, või selle õõtsuva rohupuhmaga, mis ojakese kaheks jagab? Ärgem
ärevussituatsioonide hierarhia. Kui lõdvestus selge, hakkab ta lõdvestunud olekut seostama varem foobiat esile kutsunud stiimuliga, alustades selle kõige nõrgemast, ärevushierarhias kõige madalamal astmel olevast variandist. Operantsel tingimisel põhineb näiteks sotsiaalsete ja koolivilumuste õpetamine vaimse mahajäämusega või autistlikele lastele. Lapse vaatlemise ja tema lähedaste küsitlemise teel selgitatakse välja temale hüvitustena toimivad tegurid (küpsis, kisell, patsutamine, kallistamine, kiitus vms.). Siis hakatakse igat soovitavat käitumist (istub oma kohal, tõmbab joone punktist A punkti B, eristab suure väikesest vms.) hüvitama. Lisades ka teisi käitumise modifitseerimise võtteid (kujundamine, etteütlemine, ülesande lihtsustamine ja struktureerimine) saab üht-teist selgeks õpetada isegi raske vaimse mahajäämusega lastele. Sageli kombineeritakse operantset õppimist mudelõppe võtetega. Mida arenenuma
omavaks (Napp & Hall 2002). See ei sõltu inimeste soost, vanusest, reaalsest staatusest ega ka sellest, kuidas osalejad ise antud situatsiooni mõtestavad. Kõrvaltvaatajatele jääb sagedamini just selline arusaam. Kahjuks on Eestis kätlemise osas arusaamad väga erinevad, segaduse tõttu võidakse tihtipeale hoopis kätlemisest loobuda. Inimestel on teatavad ootused ka selles osas, kes keda võib mingis suhtes puudutada. Näiteks õlale patsutamine ei meeldi paljudele inimestele ega sobi ka igasse olukorda. Üldiselt kaldutakse staatuselt allpool asetsevaid puudutama enam kui ülalpool olevaid, mida peetakse üldjuhul ka normaalseks. Samas võivad inimesed, kes üldse puudutamist ei talu, pidada selliseid puudutusi liialt familiaarseteks. Sõbralikud (tundeid peegeldavad) puudutused Puudutustega saab edasi anda ka tugevat sümpaatiatunnet teise suhtes. Sõprade vahel võivad olla nt
Mina naeratan, mina naeratan, mina naeratan just nii. (Tõsta laps oma näo lähedale ja naerata.) Mina peidan end, mina peidan end, mina peidan ennast nii. (Pane käed silmadele.) Mina leidsin sind, mina leidsin sind, mina leidsin üles sind." (Võta käed silmade eest ära ja kallista last.) · Võid lisada ka uusi tegevusi - patsutamine, plaksutamine, lehvitamine, kõristamine jne. UURINGUTE ANDMETEL õpib laps hõlpsamini rääkima, kui temaga varakult kõnelema hakata. See laul sisaldab elemente kõigist senimängitud mängudest. 27 9. KUNI 12.ELUKUU: HIIR HÜPPAS · Tõsta laps sülle, näoga enda poole ning hüpita teda põlvedel eesti rahvalaulu saatel: "Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi, kirp aknast välja,
lapsevanema otsustada. Meeles tuleb pidada vaid seda, et olla nii järjekindel kui võimalik. Argo Moor (2000) õpetab: Harjumused aitavad meie igapäevaelu viia rütmi, nii nagu on kindel rütm päevade ja kuude ja aastate järgnevuses. Rütmitu elu tekitab stressi ja pingeid. Kui aga tahame lastele turvalist keskkonda, siis peame rituaale ja rütme oluliseks pidama. Seda on kerge mõista, jälgides laste puhul näiteks seda, kui oluline on neile rituaalne hüvastijätt, põgus suudlus, patsutamine, lehvitamine või käepigistus. See annab talle kindluse tuleva suhtes. Olulise inimese lahkumisele antakse kindel kuju. Kui minna niisama, võib väike laps isegi paanikasse sattuda, kui ta pole sellega harjunud, sest ta pannakse silm silma vastu mingi toimumisega, millegagi, mis on tundmatu või ebamäärane. Rituaal ulatub üle situatsiooni. Söögiajad, magamaminek, kojutulek ja -minek, nädalalõpud, puhkuse algus ja lõpp on
annaabi.ee 
