a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin" Betti Alver -Sündis jõgeval. Oli abielus Heiti talvikuga. Oli ka tõlkija. -viiendas klassis kirjutas romaani " Tuulearmuke" -viletsuse komöödia
KAKUKE ELASID KORD... TAAT JA EIT TAAT ÜTLES EIDELE: "EIDEKE KULLAKE, KALLIKE, KÜPSETA MULLE, PALUN, KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA!
jäljendavad)"kevadrööm" ,,aasal õitseb mahlakann" ,,manni laul" ,,kured tulevad" ,,kevadel" Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk.kõrv; tibukese unenägu; Õhtulaul. Heinaaeg on ikka nii; Sõit; Marjule; juss oli väike peremees..; Miilu ja Kiisu; Patsu, patsu, kooki; Emakene; Kiire sõit; Mängust väsinule; Aha ai, aha pai; Pimesikk; tipa-tapa hällilaul; Paia-paia. Oi suvi, õnnis laste maa; Väike rohutirts, Väikese jänese tarkus, Üks linnuke ütles; Sääsesaks, Üks rohutirts..; Metsamesilaste pidu; Puder; laps ja mardik. Sügisel; varblaste pidu; tuul käib tühjal rannal ringi, sügisel; kus mu väike linnukene..; hiiresõit; kus on põrnik`?. Väljas; tikk, takk; sula; kaks jänest; vastlasõidul; uisutajad; hällilaul. J
Mõnel puhul juhtub see ka juba varasemas eas. Laps mõistab juba rohkem, kui ta räägib ja hakkab jäljendama loomahääli. Esimesed sõnad ei ole kohe kindlasti täpsed – nt „aitäh“ asendub sõnaga „täh“ ja „koer“ sõnaga „aua“. Selleks, et sõnavara rikastada, ei ole vaja pikkade lausega ja järjepidevalt rääkida. Lastele meeldivad pigem kordused, kus ühte ja sama tegevust ja lauset korratakse. Kodus on väga hea kasutada ka liisu-salme (patsu-patsu kooki) ning lapse tegevuste kommenteerimine (see on sokk, paneme sokid jalga, sokid on nüüd jalas). 2 aastase lapse sõnavaras on tavaliselt juba 50 või rohkem sõna. Ta hakkab juba moodustama kahe sõnalisi lauseid. Selles vanuses hakkab lapse sõnavara juba kiiresti kasvama. Lapsevanemana saab last toetada talle palju raamatuid lugedes. Kasutada tuleks ka palju emotsionaalset miimikat ja liigutusi, et laps ka sõnade tähendust mõistaks. Kaasa aitab ka laulmine ja luuletuste lugemine.
detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal Mälestise ajalugu · Ungru mõis asutati 1523
tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest. Isa Jaan Rekkor ja tütar Kersti Heinloo olid päris vahva ansambel, eriti stseenides jockey Pääru Ojaga, kus tulevast maaomanikku hingepõhjani solvata püüti ja õnnestunud kildude peale teineteisele patsu löödi. Pääru Oja T.Stedman Harder oli selle lavastuse parim esitus, need näoilmed ja silmade pööritamine, tuhmilt mõnitajatele otsa vaatamine olid nii naljakad, et ajasid pisarateni naerma. Muidugi ei saa mainimata jätta Jaan Rekkori lavale ilmumise kostüümi- lühikesi kottis aluspükse, mis tõid nii mõnelgi naljaka nutuhoo esile. Esimene vaatus oli lõbus, kuid tekkis juba ootus, et mis edasi juhtub, sest probleem on sügavamal kui naabrimehe veinikeldri jääs.
aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht.
o Killa, kõlla o Mää... o Notsu laul o Varblaste laul kevadel o Tilluke kukk o Iitsu-kass ja kiitsi-kass o Jänes pikk-kõrv o Tibukese unenägu o Õhtulaul laps läheb koos päikesega magama · Juss oli väike peremees o Heinaaeg on ikka nii! lapsed käisid heina tegemas o Sõit o Marjule o Juss oli väike peremees o Miilu ja kiisu o Patsu, patsu, kooki o Emakene o Kiire sõit o Mängust väsinule o Aha ai, aha pai o Pimesikk o Tipa-tapa hällilaul o Paia-paia · Üks rohutirts läks kõndima o Oi, suvi, õnnis laste maa! o Väike rohutirts o Väikese jänese tarkus o Üks linnuke ütles o Sääsesaks o Üks rohutirts läks kõndima o Metsmesilaste pidu o Puder
luuletusi, avanevad halli argielu kaunid ja üllatavad küljed. · Spontaanne tundeluule, elamusväljendusega, milles selgem mõttelõng tuleb ainult aeg-ajalt ja katkendlikult nähtavale. · Tuntud lasteluuletaja. · Lasteluule on konkreetsem, lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga varjundatud. ,,Üks rohutirts läks kõndima" · ,,Juss oli väike peremees"; ,,Heinaaeg on ikka nii"; ,, Patsu, patsu kooki" ,,Hilissuvi" · Vormiliselt lihtsam kui Suitsul ja Ridalal. · Neljarealine stroof- katrään · Enno luuletusi on palju viisistatud Villem Ridala · On omapärane looduslüürik, kes oma isikut tagaplaanil hoides on siiski tähelepanelik vaatleja. · Impressionismile omased jooned. · Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming.
avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 19231925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht.
3. Vaata söötja käsi, samal ajal perifeerselt jälgi ründajaid, pea otse, ei jälgi palli 4. Liigu ründaja peale ja blokeeri Harjutused: 39. Bloki liikumised kolmikus. Treener näitab palliga suunda kuhu blokk liigub. Üks käsi palliga liigub kahene blokk, kaks kätt liigub kolmene blokk. Kaks kätt peakohal kolmene blokk keskele. 40. Kahe käega patsu. Pooled mängijad ühel pool, pooled teisel pool võrku. Koos liigud võrgu all vastakuti hüppad üles ja üle võrgu lööd vastasmängijale kahe käega patsu. Hüpepats, kaks sammu, hüpepats, kaks sammu kuni väljaku teise serva. Kaitsemäng 41. Diagonaalis kaitsemäng (saab teha nii 4. tsoonis kui ka 2. tsoonist rünnakuga).
käeulatusest väljas; lapsel areneb täielik värvide nägemine; liikuvate esemete silmadega jälgimine paraneb. Intellektuaalne ja keeleline areng: hakkab vastama ,,ei"; saab aru ümbritsevate inimeste emotsioonidest hääletooni järgi (Child development. 22.09.2011) Tuleb silmas pidada, et osadel lastel jääb roomamise etapp vahele (Väikelapse areng. 25.09.2011). LISAINFO: Lapsele meeldivad laulumängud (,,Patsu-patsu-kooki" jt), nende laulmise saatel on hea õpetada lapsele toksimist, plaksutamist jne. Laps hakkab mõistma, et asjad on olemas ka siis, kui neid parajasti näha pole. Selle arendamiseks on hea mängida peitust- peita mõned asjad lapse nähes teki alla või kuhugi karpi ja lasta lapsel siis neid otsida. Lapsel võiks olla mängimiseks võimalikult erinevast suurusest ja materjalist mänguasju: pallid, klotsid jne. Hea on ka vees mängimine, see meeldib lastele alati
Veere- ringikujulised liigutused peopesadega Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest Viska viska kakuke kahe käega ahju Võta võta kujuteldav kakuke ahjust välja Söö ära pista suhu ja patsuta kõhtu Teeme,teeme Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese. Saame,saame,mis me saame?Saame saiapullikese. Rosinad ssin ja rosinad seal,pähklid siin ja pähklid seal. Teeme võõba ka peale pzz.....Oi,kui magus!Näm-näm-näm1 Istume ringis,lööme käega patsu,rullime kujuteldava tainarulliga,paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale.Sööme saia supsti!suhu ja silume kõhtu. 1.MARDILAUL Eesti rahvaviisi järgi R.Päts 1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene! 2.Mardid tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta! 3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad! 4
30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks
2) Lisaks võivad lapsed saada ülesandeks, et peaksid oma pildist loo jutustama. 3) Lapsed võiksid võrrelda oma valmis pilte ja leida, kelle pildil on näiteks kõige rohkem käbisid. Matemaatika aeroobika (näide 26). 1) Õpetaja ütleb tehte (4+1 näiteks) või arvu (6 näiteks) ja kõik rühma liikmed peavad nii mitu plaksu tegema. 2) Lapsed on jaotatud paaridesse. Õpetaja ütleb tehte (6 näiteks) ja lapsed peavad nii mitu korda teineteisele patsu lööma (käsi kokku lööma) 5 võimalust tööks teatmekirjandusega eelkoolieas 1. Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79 Raamat pakub korralikult ainet lastega arutamiseks, sest sisaldab suurel hulgal küsimusi. Asja saaks huvitavamaks teha, kui näidata juurde loomadest pilte või kasvõi youtubest videosid. 2. Lastele saab rääkida ookeanist. Selle kohta saab infot raamatust ,,Minu esimene entsüklopeedia: loodus
- epiteet „hall“ – maise elu piiratus- ja ahistustundega seotud („ma kõnnin hallil lõpmata teel...“) - leiab, et isegi seda halli teed on võimalik armastada Enno kui tuntuim lasteluuletaja - lasteluule muu loominguga võrreldes konkreetsem, lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga - kirjutab laste tegevustest ja mängudest, mis on seotud kodu ja tööga - „Juss oli väike peremees“, „Patsu, patsu kooki“ - Vanematele lastele mõeldud luuletustes esineb sümbolkujundeid („Hilissuvi“) Futurism - kujunes välja 20.saj alguses Itaalias - I futurismi manifest 1909 - kõlapinda leidis eelkõige Prantsusmaal ja Venemaal Vene futuristide manifest - „Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele“ (1912) - Väljavõte: Me käsime pidada pühaks luuletaja õigusi, rikastada sõnavara, vihata endist keelt Vene futurism
ühe rea silmakese jälle kinni. ‘’Egiptusel pole vaenlasi, selleks on Egiptus liiga rikas ja vägev.’’ lk 176 Kohe tuli meelde Vladimir Putin, kelle motoks on selline lause. Muidugi Egiptus oleks asendatud Venemaaga. “Kõige selle tulemus oli, et sõda ei meeldinud mulle enam, vaid mu süda muutus raskeks kõige selle viletsuse pärast, mida inimesed üksteisele põhjustavad.” lk 173 Tahtsin talle patsu lüüa ning öelda: “Lõpuks oled ka mõistusele tulnud!” 6.raamat “Vanamees! Su jutt on mu kõrvus nagu kärbse sumin ja ometi küsin, kes sa oled, et võid mind nõnda kõnetada.”lk 194 Lause, mis ajas mind niivõrd naerma, et ei saanud pea minut aega raamatuga edasi minna. “Ta ajas end põrandal istukile ja tõstis tõrjuvalt käed ning ka lõvi ajas end istukile ja
Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll! Marc: Sul jah hea öelda ise samahästi kui Tiiduga kihlatud! Aga minul pole isegi...ma ei teagi! Mul pole naissõpragi! Alexa: No kuule! Vaata ennast! Kas sellise mossis näoga saabki üldse õnnelik olla? Marc: Õnn? Mis on üldse õnn, Alexa? Ma ei usu, et see seisneb vaid täispugitud kõhust
Mida paremini on arenenud peenmotoorika, seda paremini areneb kõne, sest selle kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust. Seega on oluline liikumine, võimlemine, ronimine, peenmotoorikat arendavad tegevused (voolimine, kivikeste pudelisse toppimine, nööpide nöörile lükkimine, rõngaste pulga otsa asetamine, klotsidest torni ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed- mängitused, kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms. Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine. Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara.
153 kohta ja ütleb samal ajal järgmisele enda taga olevale mineerijale ”2 miini”. Järgmine mineerija jätab maha 2 miini. Nõnda jaotatakse miine üle MV. Miinide lahinguasendisse viimine. Viimase mõttelise rea juures hakkab JÜ julgestama, mineerijad paigutavad kõik miinid ja sütikud JÜ selja taha. JÜ hakkab jagama käske mineerimiseks. Näiteks käsk: JÜ lööb patsu käega vastu mineerijat ja käsib ”Esimene miin (käega näidatud kohta), kaks miini paremale”. Mineerija paigutab kästud kohta esimese miini, ülejäänud kaks miini paigutab ta esimesest miinist paremale. Mineeerija viib miinid la- hinguasendisse ja tuleb tagasi jaoülema juurde. JÜ juures lööb patsu vastu jaoülemat ja liigub tuldud teed pidi tagasi järgmiste miinide juurde. Järgmiste miinide juures hakkab julgestama ohtlikumat suunda, kuni JÜ järgmise korralduseni.
Toitmine: 3 12 sõnalised laused, Kontrollib käsi ja Viha Eristab oma nime, toidukorda, imiteerib helisid, saab aru jalgu, , seisab, erutus Lehvitab lahkumisel 2 oodet lihtsamatest korraldustest roomab, ühendab kardab võõraid, (dadaa), mängib patsu Magab pöialt uudishimu, uurimine patsu mängu, saab aru kokku 12 nimetissõrmega keelamisest (ei tohi). Võtab tundi kaks ja annab asju. korda ööpäevas
annaabi.ee 
