• kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks. Lampvõimendi • Lampvõimendi võimendavad komponendid on elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale, on lampvõimendid tavaliselt on suuremad ning energia- aplamad. Magnetvõimendi • elektrivoolu tugevuse, pinge või võimsuse võimendi, mille talitlus põhineb ferromagnetsüdamike magneetumisomaduste mittelineaarsusel, eriti magnetilise küllastumise nähtusel. • Tüüpiline magnetvõimendi, mis patenteeriti 20. sajandi alguses[1], koosneb kahest drosselist. Kummagi drosseli ferromegnetsüdamikul on üks mähis (1 ‒ 2) tüürahelas ja teine (3 ‒ 4) koormusahelas. Jadaühenduses mähistega magnetvõimendi Pillivõimendi • Pillivõimendi ehk kombo on elektriliste pillide võimendamiseks kasutatav aparatuur, mis koosneb tavaliselt võimendist ja kõlarist. • Valmistatakse spetsiaalseid võimendeid kitarri,
Telegraaf Mis see telegraaf on? Telegraaf on masin millega edastatakse ja võetakse vastu sõnumeid pikkade vahemaade tagant. Sõna telegraaf ise aga tähendab tavaliselt elektrilist telegraafi. Telegraafiga saadetud sõnumeid nimetatakse telegrammideks. Ajalugu Kõige esimese telegraafi leiutas Samuel Thomas von Soemmering ja aasta siis oli 1809. Ja siis leiutati telegraaf veel umbes 10 korda. Aga esimene telegraaf patenteeriti Ameerikas ja selle leiutaja oli Samuel F. B. Morse. Tema abiline Alfred Vail aitas kaasa ja arendas välja morse koodi tähestiku. Ameerika esimene telegramm saadeti 1838 aastal 6.jaanuaril. Morse ja Vaili telegraaf hakkas kiiresti levime järgnevate aastatega. Sealt edasi kavatseti rajada mandritevaheline telegraafiühendus. See saadi valmis 18-ndal juulil 1866 aastal ja see kaabel ühendas Inglismaad Põhja Ameerikaga. Pärast seda ühendati India Inglismaaga ja 1872 aastal ühendati muu
Näts pakub tervist, rahuldust ja lõdvestust Tänapäevase närimiskummi ajalugu algab 19. sajandi keskpaigast ja selle sünnikoduks on Ameerika. Sisuliselt taasavastasid loodusliku kummi närimise kombe 19. sajandi teisel poolel ameeriklased , kusjuures lateksnäts patenteeriti 1869. aastal. Ürgne närimiskumm on tegelikult rohkem kui tuhat aastat vana. Nätsu iidse analoogina kasutati kõige sagedamini mitmesuguseid puuvaike, mida kestvalt mäluti. Miks nätsutati? Ikka selleks, et vältida suu ja hammaste haigusi ning varjutada halba suulehka. Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini
kaasaskantav lamp. Küünal tekkis umbes 150 aastat e.Kr. Petrooleumlambid Algelistele lampidele järgnesid petrooleumlambid. Petrooleumi arendas Dr. Abraham Gresner. Petrooleumlambi leiutajaks oli Francois Pierre Argand, see leiutati Prantsusmaal 1783ndal aastal. Kütusena kasutati igasuguseid erinevaid õlisid. Gaasipõleti Vaba leegiga gaasipõleti leiutati Sotimaal 1782. aastal ja gaasilamp patenteeriti 1799ndal aastal. Gaasi puhtuse puudumine ja vähene valguse hulk lükkasid gaasivalgustuse populaarsuse edasi, kuni Carl Auer von Welsbachi leiutis tõstis valguse hulka 510 korda. Hõõglambid Esimene katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1880ndal aastal sai Edison patendi uuele kõrge vastupidavusega, süsinik hõõgniidiga vaakumlambile. Kõik hõõglambid töötavad ühel põhimõttel
meeldivat lõhna. Merevaik on ka tooraineks merevaikhappe, merevaiguõli, kampoli jms. valmistamisel. Merevaik täitematerjalina Bio-stimulaatorina tuntud lenduval sutsiniidhappel, mida merevaigu oksüdeeritud pind sisaldab, on positiivne stimuleeriv mõju kõigile organitele: närvisüsteemile, südame ning neerude tööle ja uuendusprotsessidele. Mida kauem merevaigust ornamente, amulette või teisi väikeseid esemeid kanda, seda tugevam on efekt. Sellest tulenevalt loodi ja patenteeriti Leedus pärast kindlaid uuringuid merevaiguga täidetud madrats. Puhates sellisel madratsil, tunneb inimene termiliselt töötlemata merevaigu tugevat positiivset efekti mõne tunni möödudes: tekib sügav lõõgastumistunne, samuti on uni sellel magades kosutavam. Protsessid, mis magades toimuvad, aitavad täiendada jõuvarusid ja vabaneda kurnatusest. Ärgates tunneb inimene end täis energiat ja elujõudu, tema töövõimekus kasvab
Kasutamist leitakse ka mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks,mis on küll aeglane,ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Infrapunakiirgus on leidnud laia rakendust ka arstlikus praktikas Kiirguse toime inimorganismile on tingitud soojusefektist. Temperatuuri tõus infrapunakiirte neeldumise tulemusena põhjustab kohaliku (hüpereemia, veresoonte laienemine) ja üldise iseloomuga reaktsioone (ainevahetuse intensiivistumine, termoregulatsioon). 1965.aastal patenteeriti infrapunakiirguse kasutamine Fuji Medicali poolt 1981. aastal hakkasid USA haiglad kasutama seda beebide soojendamiseks Kliinilises meditsiinis on näidanud infrapunakiirguse raviotstarbeline kasutamine haiguste kompleksravis positiivset mõju. Vereringehaiguste ravis on väga häid ravitulemusi saadud infrapunakiirguse toimel perifeersete arterite stenooside korral, kus ilmnes verevarustuse paranemine ja jalalihaste funktsionaalse reservi suurenemine.
Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas. Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid jõudsid läbi Ingerimaa ja Karjala Venemaalt 19. Saj teise poole alguses kotikaupmeeste ja sõdurite kaudu Soome. Vanimad lõõtspillid olid üherealised, millel sai mängida vaid mažoorseid lugusid. Uuemad pillid olid kaherealised, sai mängida ka minoorseid lugusid. Sai kiiresti populaarseks ning kujunes kergesti mängitavaks tantsu- ja ajaviitepilliks. Akordion (harmoonika)- levis Itaaliast ja Saksamaalt Soome 1910 paiku. Tänapäeval tuntakse
Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi.
koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, mis võivad kuuluda nii tava- kui ohtlike jäätmete hulka. Paberit tuntakse ligikaudu 2000 aastat, kuid tänapäevase, puidumassist tehtud paberi tootmine sai alguse 1867. aastal. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil. Paberkottidele hakati tegema kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Esimest korda kasutati kartongkarpi 1817. a. Inglismaal. Lainepapp võeti kasutusele 1850-ndail. 1890 võeti kasutusele volditavad pappkarbid. 20. sajandi algusel hakkasid pappkastid välja tõrjuma kaubaveol ja reisimisel senini kasutusel olnud isetehtud puitkaste. Vahatatud kartong vedelate toiduainete säilitamiseks ja pakkimiseks võeti kasutusele 1910. aastal. Tänapäeval toodetakse paberit puidust saadavast tselluloosikiust ja sageli on
RFID on automaatse tuvastamise tehnoloogia, mille puhul kasutatakse esemete tuvastamiseks raadiosageduslikke laineid. RFID tehnoloogia leiutati ja võeti esmakordselt kasutusele 1945. a. Tänapäevased tehnoloogiad loodi 1970-ndatel aastatel. Lühend ,,RFID" võeti kasutusele 1983. a. Peamiseks põhjuseks, miks ei rakendatud tehnoloogiat laiaulatuslikult kohe pärast selle leiutamist, oli selle liialt kõrge hind. Nüüdisaegsel kujul töötati see välja 1969 a. ja patenteeriti 1973 a. RFID süsteemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997 a., mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma toodangu külge raadiosageduslikud märgid, et jälgida kaupade liikumist logistilises ahelas kuni tarbijani. Sooviti saada teavet materjalivoogude sujuvuse ja kaubavarude suuruse kohta logistilise ahela erinevates punktides. Ideest haarasid kinni ka paljud teised kontsernid, nagu Coca Cola, Unilever, Pepsico jt.
Teise maailmasõjaga tuli Coca-Cola rahvusvaheline läbimurre. Kindral Eisenhoweri sõbrana, andis Woodruff korralduse, et iga vormiriietuses mees saab oma pudeli Coca-Colat viie sendi eest-- ja seda ükskõik kus. Ameerika rahvusjoogist sai moraalne tugi Ameerika väeosadele rindel ja "American way of life" sümbol. Peale sõda võeti villimispaigad kohalike ettevõtete poolt üle. Leidus vaevalt mõni maa, kus Coca-Cola polnud kättesaadav. Kuna ikka enam ja enam kasutati lühendit "Coke", patenteeriti see sõna aastal 1945 registreeritud firmamärgina. Sellest ajast on "Coke" ametlik sünonüüm sõnale "Coca-Cola". Aja jooksul muutuvate tarbimisharjumustega on Coca-Cola alati arvestanud. Sortimenti on pidevalt laiendatud. 60-ndatel tulid müügile Fanta ja Sprite ning 1984.aastal lasti käiku Coca-Cola Light. Ka pakendusvaldkonnas on tehtud muudatusi vastavalt tarbija soovidele. 3dl suurusele klaaspudelile järgnesid liitrine pudel, purgid jm.
Kasutatakse ka segatuna triatsetaadiga, polüestriga ja polüakrüülnitriiliga. Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi mööbliriides. Kuna polüamiid on elastne, hea värvitavusega, kerge ja hõlpsasti hooldatav, sobib see sisustustekstiili valmistamiseks. Polüester (PL; PES; PE; PET) Kaubanduslikud nimed: Acelan, Dacron, Micrell, Polycron, Pontella, Terylene jne. Tekstiilkiuks sobiv polüester töötati välja J.R Whinfieldi ja J.T.Dicksoni poolt. Menetlus patenteeriti 1946. a. Tänapäeval toodetakse polüestrit kõige enam Hiinas ja Taiwanis. Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega. Tooraineks on mineraalõli. Tootmisprotessis saab mõjutada polüestri molekuli suurust, mis omakorda mõjutab otseselt kiutugevust. Kiu kristallilisust saab muuta järeltöötlusega: venitamise ja termilise töötlusega. Polüesterkiu tootmisel kasutatavad lisaained on matistavad ained, värvipigmendid, optilised pleegitid, antistaatikud, tulekindlad ained
filmilevitajaks omapärasel kombel Ford Motor Company, mille uudisklippe näidati iganädalates tuhandetes kinodes üle terve USA. Fordi edu toetus teatavasti mudelile T, mis moodustas 1918. a. kogu maailma autotoodangust enam kui poole. Milline on aurumasina tööpõhimõte? Mille leiutas James Watt? Kes leiutas esimese bensiinimootori ja millal? Milline on diiselmootori ja ottomootori suurim erinevus? Millal patenteeriti esimene auto ja kelle poolt? Millal leiutati diiselmootor ja kelle poolt? Millise tehnoloogia tõi autotööstusesse H. Ford ja miks oli see nii suur muutus? Nimeta 5 autondusega seotud tähtsat aastaarvu?
on ka tänapäeval meditsiinis kasutusel) Teaduse areng aitas tugevasti kaasa ka tehnika arengule. Suuri edusamme tehti elektrotehnika, side ja transpordi vallas. Elektrit hakati väga laialdaselt tarbima ja tootma. Elekter muutus inimeste igapäevaelus ja ka tööstuses tähtsaks. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta endale koju üha uusi elektri jõul töötavaid tarbekaupu: raadioid, külmkappe, pesumasinaid jm. Lõpuks patenteeriti ka 1945. aastal esimene mikrolaineahi. Riigijuhid märkasid ajapikku, et raadio on väga hea võimalus inimeste meelsuste mõjutamisel. 1920. aastail alustatigi seepärast paljudes riikides regulaarsete ringhäälingusaadetega. 1924. aastal õnnestus John Logie Bairdil teha esimene teleülekanne. 1930. aastate teisel poolel alustati aga televisioonisaadete regulaarset edastamist. Elektri kasutamisel sai suure osatähtsuse sisepõlemismootor, mis võimaldas välja
Meskaliin on looduses esinev hallutsinogeen, millel on väga pikk kasutamise ajalugu. Kõige rohkem esineb meskaliini uimakaktuses, mis kasvab enamjaolt Mehhikos. Vähemal määral leidub seda ka San Pedro kaktuses. Siiani on liigitatud meskaliini kui (A klassi) narkootikumi, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Meskaliin, nagu LSD-gi, põhjustab mitte füüsilise sõltuvuse, vaid psüühilise sõltuvuse teket. · Sünteesiti esmakordselt 1912.aastal, 1914.aastal patenteeriti firma E. Merck poolt kui ravimiteprekursor · 1950.-ndatel aastatel uuriti USA-s sõjandustoksikoloogiat keemilise sarnasuse tõttu meskaliiniga · 1971 - Misuse of Drugs Act (UK) illegaliseeris kõik amfetamiini derivaadid (klass A) · 1970.-ndatel aastatel muutus Ecstasy USA-s kättesaadavaks reaktsiooniravimiks · Esimene teade MDMA psühhoaktiivsusest inimesel ilmus 1978 (Shulgin & Nichols, in Stillman & Willette, The Psychopharmacology of Hallucinogens, Pergamon Press, Oxford),
Kasutatakse kergesti purunevate esemete pakkimiseks või puuviljade üksikult pakkimiseks (17-18 g/m2). 24. Tuua näiteid paberi ja papi kasutamise kohta toiduainetetööstuses. Paberkott - esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil. Paberkottidele hakati tegema kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Kartongkarp - esimest korda kasutati kartongkarpi 1817. a. Inglismaal. Lainepapp võeti kasutusele 1850-ndail. 1890 võeti kasutusele volditavad pappkarbid. 20. sajandi algusel hakkasid pappkastid välja tõrjuma kaubaveol ja reisimisel senini kasutusel olnud isetehtud puitkaste. Vahatatud kartong vedelate toiduainete säilitamiseks ja pakkimiseks võeti kasutusele 1910. aastal. 25
aastal Jacob Perkins. Külmutusainena kasutas ta etüüleetrit. Esimene tehisjäärada valmistati 1876 (kasutati vääveldioksiidi), aasta hiljem transporditi 80 tonni --30 °C-ni külmutatud lambaliha Argentiinast Prantsusmaale (kasutati ammoniaaki). Esimesed külmkapid ehitati Ameerika Ühendriikides 1910. aastal. Esimese õhukonditsioneeri, mis lisaks õhu temperatuurile muutis ka õhuniiskust, ehitas aastal 1902 Willis Carrier. Õhukonditsioneer patenteeriti aastal 1906. Nimi Carrier on tuntud näiteks veoautode ja nende haagiste külmutusseadmete valmistajana. Lisaks on hiljem külmutusseadmete valmistajatena lisandunud Thermo King ning soomlaste Lumikko. 5 Niisuguste seadistega saab autode kaubaruumi jahutada juba --25 °C-ni . Käesolevas õppeprogrammis käsitletakse ainult autode kliimaseadmetes kasutatavaid külmutusseadiseid.
aastal Jacob Perkins. Külmutusainena kasutas ta etüüleetrit. Esimene tehisjäärada valmistati 1876 (kasutati vääveldioksiidi), aasta hiljem transporditi 80 tonni --30 °C-ni külmutatud lambaliha Argentiinast Prantsusmaale (kasutati ammoniaaki). Esimesed külmkapid ehitati Ameerika Ühendriikides 1910. aastal. Esimese õhukonditsioneeri, mis lisaks õhu temperatuurile muutis ka õhuniiskust, ehitas aastal 1902 Willis Carrier. Õhukonditsioneer patenteeriti aastal 1906. Nimi Carrier on tuntud näiteks veoautode ja nende haagiste külmutusseadmete valmistajana. Lisaks on hiljem külmutusseadmete valmistajatena lisandunud Thermo King ning soomlaste Lumikko. Niisuguste seadistega saab autode kaubaruumi jahutada juba --25 °C-ni . Käesolevas õppeprogrammis käsitletakse ainult autode kliimaseadmetes kasutatavaid külmutusseadiseid. Kuigi sügavkülmutusseadmete tööpõhimõte on sama mis autode kliimaseadme
· Temperatuuri tõstes muutuvad vedelaks erinevatel aegadel, lühemad ahelad varem Polütetrafluoroetüleen (PTFE, Teflon) · JOONIS 4 · avastas R. J. Plunkett 1938, (Du Pont) kasutati Manhattani projektis. U235 ja U238 eraldamiseks gaaside diffusioon UF6 · sama reaktsioonivõimega, mis fluoor · avastati, et teflon peab vastu tugevatele oksüdeerijatele 1946 patenteeriti teflon · Polümeriseerimine toimub range temperatuuri kontrolli all (vesilahuses) võib plahvatuslikult laguneda (>C ja CF4) · väga kõrge molekulaarmass (10*(6)10*(7)) · praktiliselt ühegi kõrvalharuta/hargnemiseta · heeliksstruktuur · kristallilisus vähemalt 90% · Keemiliselt väga stabiilne CF side PTFEs on 481 kJ/mol (teadaolevalt üks kõrgemaid) CC side mis on nõrgem, ei saa ligi, sest molekuli ümbritesvad kõrge
1 Paberkotid Esimesena võtame luubi alla paberkotid. Paberkotte on tänapäeval kõikvõimalikke kiletatud piltidega kotte, värvilisi kriitpaberist kotte, pruune kotte jne. Esimest korda võeti paberkotid kasutusele sajandeid tagasi. Teadaolevalt kasutati poekauba pakendamiseks paberkotti juba 1630. aastal. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa paberkottide laialdasema leviku. Paberkottidele hakati valmistama kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Kus kohast tulevad pruunid paberkotid? Paberit tehakse puidust saadavast tselluloosikiust, seega on tegemist taastuva toorainega. Tooraine on küll taastuv, aga seda kulub uskumatult palju. Paberkoti valmimise teekond on pikk. Tööstused, mis paberit ja hiljem ka kotte toodavad on suured ja keskkonnale koormavad. Õnneks pole tehased enam nii koormavad kui vanasti. 1980-ndate alguses loobuti suuresti
43). Nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse, kus kütus põleb esialgu isohoorselt ning seejärel põlemine jätkub mootori silindris isobaarselt. Kütusena kasutatakse kiirekäigulises diiselmootoris samu kütuseid, mis aeglasekäigulistes kompressor-diiselmootoriski. Segaringprotsessil töötava kolbmootori ehitas vene insener G. Trinkler 1902.a ja selle töö printsiip patenteeriti 1904. Joonis 5.42 Ideaalse Diesel'i ringprotsessi pv ja Ts diagrammid Segaringprotsessi diagrammidel (vt Joonis 5 .43) kujutab joon 1 2 õhu isoentroopset komprimeerimist rõhult p1 rõhuni p2. Isohooril 2 2` juhitakse protsessi soojushulk q1`, mis Ts diagrammil avaldub pindalana 22`3CA. Teine osa soojust q1" avaldub Ts diagrammil pindalana B2`3CB ja see juhitakse ringprotsessi isobaarselt (joon 2` 3). Kogu protsessi juhitav soojushulk q1=q1`+q1`` avaldub pindalana A22`3CA
· Kõhulahtisus · Meeleolu kõikumine · Depressioon · Näopunetus · Sage urineerimine · Seedekulgla vaevused · Lihastõmblused · Mõttemaru, tormakas kõne · Võimetus paigal püsida 12. loeng MDMA ehk ectasy 3,4-Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, ecstasy, E) lugu · Sünteesiti esmakordselt 1912.aastal, 1914.aastal patenteeriti firma E. Merck poolt kui ravimiteprekursor · 1950.-ndatel aastatel uuriti USA-s sõjandustoksikoloogiat keemilise sarnasuse tõttu meskaliiniga · 1971 - Misuse of Drugs Act (UK) illegaliseeris kõik amfetamiini derivaadid (klass A) · 1970.-ndatel aastatel muutus Ecstasy USA-s kättesaadavaks reaktsiooniravimiks · Esimene teade MDMA psühhoaktiivsusest inimesel ilmus 1978, kuid ei kirjeldanud efekte · Mõned psühhoterapeudid hakkasid 1980
Elastne värvel ja kumminiit on samuti elastaantooted. Enamasti on elastaani osakaal 2% ja 10% vahel. Tuntud elastaani kaubamärgid on: Dorlastan, Elastan. Elastaankiud ei ole deodorantide, päikeseõlide ja pesuvahendite suhtes tundlik, kuid ei kannata kloori sisaldavaid pleegitusvahendeid ega kõrget temperatuuri. Päikesevalgus, kloori ja merevesi muudavad kiu rabedaks. Polüeteenkiud(PE) kasutatakse peamiselt plasttoodetes ning seda kasutatakse enim pakkekile valmistamiseks. Menetlus patenteeriti Inglismaal 1937.aasta. Tootmisviis ketrusmenetlustest odavaim. Tugev, venimatu, keemiliselt püsiv, halvasti värvitav. Värvitakse peamiselt kiumassina ja saadakse suurepärase värvi ja suure püsivusega värvilised tooted. Niiskusesisaldus olematu. Läikiv. Polüuretaankiud- toodi turule Saksamaal 1937. aasta. USAs arendati sellest välja elastne kiud mis tuli turule 1960. aastal nimetusega Fiber K. Praegu tuntakse seda nimetusega Lycra.
eestistamise kampaania. Üldine hoiak kujunes saksapärasuste vastu. 1934–36 muudeti nime 75 000 korral 210 000 inimesel. Kust võeti eesti nimesid? Abstraktnimedest ja loodusapellatiividest. Põhinimed on olnud liitsõnad või tuletised. Seaduse omapära oli see, et kui nimi eestistati, siis sai suure raha eest kanda kaitseregistrisse, nii et peale selle pere sugulaste polnud õigus kellelgi nime võtta, st patenteeriti oma nimi. Nimesid muudeti Emakeele Seltsi väljaannete soovitustel. Suur osa nimesid oli originaalnime tõlked, originaalkõla matkimine ning mugandused. Tänapäeval on 147 000 nime, neist 1/3 unikaalsed. 19–20.saj oli ligi 50 000. Kõige sagedasemad (mõisates pandud) nimed 1835: 1. Saar 6. Karu 2. Tamm 7. Mägi 3
· Miks talvel aknaklaasid jäätuvad kuid raamid ei jäätu? Vihje: klaas on ca 5 korda parem soojusjuht kui puit (puuduvad poorid); klaasi erisoojus on ca 3 korda väiksem kui puidul. · Miks tuleb aknaid talveks tihendada? Kui suurele augule seinas vastab aknapragu laiusega 2 mm? Olgu akna mõõtmed 1,5 m x 1,5 m. · Nüüdisaegsed plastaknad koondavad neilt peegeldunud valgust. Miks? Kuigi vaakum-klaaspakettakna kontseptsioon patenteeriti juba 1913. aastal, on tänapäevasest tehnikast hoolimata selliste akende projekteerimine ja valmistamine õige keeruline. Vaakumpaketi U-väärtus võib olla 3 W/m²K (soojuskiirgusele reageeriv sisemine kate puudub), aga ka 0,8 W/m²K (sisepindadel on kaks soojuskiirgust vähe läbilaskvat katet). Vaakumvahe ei tarvitse olla suur, tavaliselt on see ainult kahe aknaklaasi paksune. Kui töö on korralikult tehtud, püsib sisemine vaakum stabiilsena aastaid
Aasta 1886 sai muudetava kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem (generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky (1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine. Seejärel leiutati aastal 1928 türatron ja võrega juhitav elevhõbekaaralaldi. Esimene vaheldi valmistati aastal 1930. Pooljuhtimise nähtus avastati mõni aasta enne aastat 1882 ning seda nähtust pakuti vahelduvvoolu alaldamiseks mehaaniliste lülitite asemel. Reaalne pooljuhtseadiste ajastu algas
tehnoloogiatest, mille puhul kasutatakse esemete tuvastamiseks raadiosageduslikke laineid. Reeg- lina on tegemist mikrokiibiga, millele salvestatakse ja hiljem loetakse vähemalt üks identiitseeri- misnumber. RFID tehnoloogia on suhteliselt noor, see leiutati 1969. a ja patenteeriti 1973. a. RFID süs- teemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997. a, mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma toodangu külge raadiosageduslikud märgid, et jälgida kaupade liikumist tarneahelas kuni tarbijani. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
