ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata avalikkusele konkreetset põhjust; inimesed streigivad võideldes salatsemisega; rahvas, sealhulgas ka näiteks haritlased, ei ole rahul valitsuse tööga. Tundub, et poliitilised piirid on ületatud parteide poolt ning rahvas peab sekkuma, et n-ö kord majja lüüa. Üritades uskuda parteisid, peaks parteide tööd olema läbipaistvamad. Parteiliikmed peaksid tahtma ja teadma, kes mida teeb, et saaks vigade tekkimise korral neid õigest kohast parandada
ajakirjanikul, Elizabeth Beckeril ja Richard Dudmanil, keda saatis briti akadeemik Malcolm Caldwell, pääseda Kambodžasse. Intervjueeriti Pol Poti, kes oli Beckeri sõnul “hurmav isiksus”. Räägiti enamjaolt soovist kaitsele Vietnami vägede vastu. Hiljem viidi ajakirjanikud hotelli ja Caldwell tapeti öösel oma hotellitoas. Hukkamised Hiljem viidi ajakirjanikud hotelli ja Caldwell tapeti öösel oma hotellitoas. Hukkamistest ei pääsenud ka parteiliikmed 1975. aastal 22 liiget, 1978. aastal neli Tappa võidi igaüht, kogu riik oli pööranud iseenda vastu. Tapeti üksteist kõige ebainimlikumatel ja jõhkramatel viisidel. Pol Poti lõpp 1978. aasta vahetusel vallutasid Vietnami sõdurid Phnom Penhi ja sundisid Pol Poti põgenema. Kadus aegamisi poliitiliselt areenilt 1997. aasta juunikuus teatas Kambodža valitsus tema vahistamisest Khmer Rouge’i pettunud liikmete poolt.
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati.
valduses. Suuremaid poliitilisi muutusi siiski ei tulnud, Shikail õnnestus riigiööre maha suruda. Riigipööre oht muutis Shikai juhtimisstiili totaalselt. Tal olid kõik autoritaarse juhtimise tunnused. Vähemalt ta veel käitus adekvaatselt. Peale katset muutus ta diktaatoriks, ei usaldanud enam kedagi, hakkas avalikult, varjamatult ainuvalitsejaks. Selle peale kehtestati riigis sõjaseisukord. Opositsioonis olevad ametnikud vahistati. Guomindang kui poliitiline partei keelati ära. Parteiliikmed kes demokraatlikult valitud, kaotasid oma parlamendikohad. Toimusid paljud haarangud, paljud inimesed said surma. Provintsiassembleede laiali ajamine. Tema presidendi olemise ajal juhtus veel ebasoodsaid asju 1915 Jaapan Hiinale noodi – 21 nõudmist, 1) Jaapanile kõik Saksamaa valdused, eriõigused Shandongi provintsis 2) pikendada ..poolsaare lepingut Jaapanile 3) Mandzuurias suurendada valdusi 4) tööstuse üle kontroll? 5) rahandusadministratsioon
riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast: sotsialismi ehitamisel kohaliku eripära mingisugusegi arvestamise soov kuulutati kodanlikuks natsionalismiks ning pleenumil vahetati välja ka Eesti NSV senine juhtkond 26. Mida mõisteti Nõukogude Liidus kodanliku natsionalismi all? 26. Mõiste kodanlik natsionalism tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust kommunistliku partei sotsialistlikust ideoloogiast, klassikuuluvusest, sotsiaalset
Winston on idealist, vaevab südant inimkonna tuleviku pärast. Julia on õppinud elu nautima reeglitest kõrvale hiilides, selle asemel et nende vastu välja astuda. Targem on reegleid rikkuda ja ellu jääda. Avalikkuses hüüab ta koos rahvaga Paretile kiitust, salaja naudib oma üürikesi rõõme. On Winstonist kavalam. Seksuaaltund ühendab Julia proletariaadiga, suure kihava alamklassiga, kes elavad, et töötada, juua, mängida hasartmänge ja paljuneda. Parteiliikmed vaatavad nende peale, nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O’Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist
Winston on idealist, vaevab südant inimkonna tuleviku pärast. Julia on õppinud elu nautima reeglitest kõrvale hiilides, selle asemel et nende vastu välja astuda. Targem on reegleid rikkuda ja ellu jääda. Avalikkuses hüüab ta koos rahvaga Paretile kiitust, salaja naudib oma üürikesi rõõme. On Winstonist kavalam. Seksuaaltund ühendab Julia proletariaadiga, suure kihava alamklassiga, kes elavad, et töötada, juua, mängida hasartmänge ja paljuneda. Parteiliikmed vaatavad nende peale, nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O'Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist
5 INDIVIDUAALSED POLIITILISED TEGEVUSED Poliitikas osalemine - kõik poliitilised tegevused, millega inimene tegeleda võib (alataes valimas käimisest revolutsioni korraldamiseni) Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras) : Revolutsionäärid - kasutavad vägivalda riigikorra vastu Protestijad korrladavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi Parteiaktivistid parteiliikmed, Kogukonnaaktivistid aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel "Suhtlejad" (communicators) Kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides lepingulised spetsialistid aitavad kohalikke või riiklike ametnikke teatud kindlate probleemide lahendamisel Hääletajad Toetajad ja patrioodid maksavad makse, armastavad isamaad Mitteaktiivsed Poliitilise osaluse määr Selle osa mõte on kokkuvõtvalt järgmine:
· üksiksaadikutel vähe võimalusi protsesse mõjutada. Tänapäeva kontekst: Parlamentide positsioon on nõrgenenud, sest: valitsemine ja probleemid on liiga leeruliseks muutunud; valitsusi toetavad ametnikud, eksperdid, spetsialistid ja neil on rohkem infot; meedia mõju-valitsus on pidevalt pildis. Kas parteidistsipliin on tugevam Euroopas või USA-s, selgita Euroopas, sest Euroopas hääletatakse partei poolt ja seetõttu peavad parteiliikmed olema ustavad, kuna nende edu sõltub partei edust, USA-s aga on kõik isiklikus edus kinni. Eur-s on suhtlemine valijatega väga aktiivne (Belgia, Prantsusmaa), kuna partei toetusbaasist sõltub ka poliitiku enda edu. Mis on unitaarriigi ja föderatsiooni erinevus, näited · Föderatsioon-riigi suveräänsus on jagatud eri valitsustasandite vahel (osariigid, liidumaad jne) Maailmas on 22
organisatsioonilisest ülesehitusest: 1) väikeparteid on nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumente, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ning nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest; 2) bürokraatliku partei liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on oma keskus ja allorganisatsioonide. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale; lubatud on teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud; 3) diktatuuriline partei on rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Liikmed peavad olema ustavad partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles partei on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Säärased parteid on iseloomulikult totalitaarsetele riikidele.
Stalin kasutas ühtesid poliitikuid teiste vastu ning seeläbi sai ta jagu kõigist potentsiaalsetest vastastest. Suur terror Nõukogude Liidus sai alguse 1934. aastal. Nimelt tapeti sellel aastal Leningradi parteijuht Kirov. Hiljem selgus, et see oli Stalini käsul tehtud, sest Stalin nägi temas konkurenti. Kirov oli Leningradis väga armastatud. Kirovi surma kasutas Stalin ettekäändena viia läbi puhastus Kommunistlikus Parteis. Selle ohvrid olid põhiliselt vanemad parteiliikmed, kes olid olnud osalised Oktoobripöördes. 1938. aastal toimus puhastus Nõukogude armees. Paljud ohvitserid tagandati ja saadeti minema, osad ka hukati. See maksis kätte 1941, kui Saksamaa tungis kallale, sest selleaegsed ohvitserid olid noored ja kogenematud. 1930.-aastatel tabas repressioon ka vähemusrahvusi. Kui seni said nad arendada oma kooliharidust, oma ajalehti, oma raamatuid, siis nüüd läks kõik venekeelseks
Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest: o Väikeparteid - nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. o Bürokraatlik partei - selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20
Sõjaeel NSV Liidus oli kommunistlikus parteis 4 mln ja sõja lõppedes 6 mln. Sisulises mõttes oli partei liikmeskond väga palju muutunud - sõja ajal astus parteisse 9 mln inimest, suur osa partei liikmetest sai surma, liikmete vahetus oli väga suur, tulemus see, et sõja lõppedes oli pea 75% liikmetest neid, kes olid sõja ajal parteisse astunud - 1/3 oli ainult neid, kes olid vanad parteiliikmed, selline muutus oli Stalini jaoks nõrkuse ilminguks, sest need liikmed, kes olid sõjaajal parteisse astunud oli oma hoiakutelt teistsugune võrreldes varem terroriga hirmutatud endistest parteikaaslastest. Tegelikult kõneletakse just sõja lõpu ja vahetult sõjajärgsest ajast kui uusdekabrismist - oli tekkinud uus dekabristide põlvkond. Dekabristid need vene aadli esindajad, kes pärast vene sõjakäiku Euroopast tagasi tulles leidsid, et ka kodumaal peab
1990. aastaks oli see näitaja kasvanud kahe töös aga tuli ka julgeolekuministeeriumil nii või viiendikuni. Parteilaste vanuselist koosseisu teisiti kokku puutuda metsavendadega, mida jälgides ilmneb vananemise tendents. Kui 1945. siseministeerium võis käsitleda kui sekkumist aastal moodustasid alla 40aastased tema kompetentsis olevasse. Olukorra lahendas parteiliikmed kolmveerandi liikmeskonnast, Moskvas vastu võetud otsus, millega Balti siis 1988. aastal ainult neli kümnendikku. liiduvabariikide siseministeeriumide koosseisus tegutsevad banditismi vastu võitlemise Julgeolekuorganid ja okupatsiooniarmee osakonnad anti 1947. aastal uue osakonna
tahe taastada Eesti Vabariik; alaliselt tegutsevaks organiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee (esimees T. Kelam). ENSV ÜN-i XII koosseisu valimistel said võidu iseseisvust pooldavad 18. märts demokraatlikud jõud. EKP XX kongress, partei lõhenemine, otsus luua iseseisev EKP, oma programmi 23.–25. märts vastuvõtmine (liider Enn-Arno Sillari). 26. märts NLKP platvormile jäänud parteiliikmed moodustasid oma juhtorganid. 29. märts Arnold Rüütel valiti ENSV ÜN-i esimeheks. ENSV ÜN tunnistas otsuses „Eesti riiklikust staatusest” NSV Liidu riigivõimu okupeeritud Eestis ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ja kuulutas, et 30. märts algab Eesti Vabariigi taastamine (üleminekuaeg lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega); Indrek Toome valitsus astus täies koosseisus
Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest: Väikeparteid nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuripartei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20
Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest: Väikeparteid nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumentatiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20
Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest: Väikeparteid nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumentatiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20
jne. Sellised meeleolud polnud vaid tavainimese hinges, vaid nii mõtlesid ka paljud madalama astme parteilased. Kui 1946-47 parteiliinis kuulutati välja, et hakatakse ette valmistama partei uut põhikirja ja programmi (midagi tegelikult välja ei tulnud), siis tõi see kaasa, et hakati tegema ettepanekuid, mida muuta põhikirjas, mida programmi panna jne. See protsess näitas, et paljud parteiliikmed mõtlesid ja ootasid, et sõja järel peaks vabam õhkkond maksvusele pääsema. Pakuti välja mõte alternatiivsete valimiste kohta. Kremlis vaadati ootustele ja lootustele selgelt eitavalt. Stalini jaoks oli sellise olukorra kujunemine sobimatu, hakkas kohe juba enne sõja lõppu rakendama meetmeid tasalülitamaks sõja demokraatlikku impulssi. Meetmed radikaliseeruvad veelgi pärast seda, kui sõda oli lõppenud. Seda