16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik
Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine
"Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada.
"Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada.
peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7 neiust, kes katku eest põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj 2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj 3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton Renessansi (itaallaste) mõjud tänapäeval: Dante „Jumalikku komöödiat” peetakse tänini itaalia kirjanduse kõige suuremaks saavutuseks
Erinevad suunad 1990. ja 2000. aastatel. Endiselt jätkuvad traditsiooniline ja eksperimenteeriv liin.1990ndatel kerkis uue nimena esile inglane Thomas Adès (s. 1971) oma kammerooperiga „Puuder ta näol“, mille tegevus on inspireeritud inglise kõrgseltskonna skandaalidest – Argylli hertsoginnast ja tema lahustusprotsessist 1963. Ooper tragikoomiline, tugevate camp-elementidega ning sealjuures ka tüüpilisi ooperisüžeesid parodeeriv. (Ooper algab teenijatüdruku ja elektriku stseeniga, kus elektrik rõivastab end hertsoginnaks ning lõpeb sellega, kuidas Hotellidirektor viskab Hertsoginna hotellist välja, sest too ei suuda juba ammu maksta oma arveid.) (Camp – kavatsuslik vastuolu sisu ja vormi vahel; liialdatud, afekteeritud, (enese) irooniline massikultuuri ja/või popkultuuri elementide kasutamine.) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel
F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. postmodernismile Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest(Cervantes “Don Quijote” (1605, 1615), parodeerib rüütliromaanide konventsioone.) ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist) . Linda Hutcheon“Postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust” Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris
22 Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). 23 24 Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose
L'homme armé sexti toni" (4-h, 6-h osas Agnus III)-samal ajal parafraseeriv meloodia. "parafraseeriv missa": olemasolev meloodia ilmub kõikides häältes vabalt ja variatsioonidega- "Missa Ave maris stella" (Rooma, 14861495) (4-häälne); "Missa de Beata Virgine" (u 1510) (4-h osades III, 5-h osades IIIV); "Missa Pange lingua" (Condé, u 1514) (4-h). "parodeeriv missa" (paroodiamissa): kasutatakse olemasoleva mitmehäälse laulu (tervikuna või ainult osa) kõiki hääli- "Missa Fortuna desperata" (4-h); "Missa Mater patris" (4-h, autorsus küsimärgi all). "soggetto cavato missa": meloodia saadakse nime või fraasi silpide helikõrguse tähisteks teisendamisel, nt Lascia fare mi ('jäta mind rahule') la sol fa re mi A, G, F, D, E- "Missa Hercules Dux Ferrariae" (Ferrara, 1503/04) (4-h, 6-h osas Agnus
Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu Kontseptsioonid: Teadlik matkimine Kõigis teostes esinevad korduvad elemendid Mõju on paratamatu, pole võimalik originaali luua Ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Paroodia – eesmärk naeruvääristada teise autori teost, traditsiooni, voolu või žanrit Pastišš – mänguline jäljendamine, F. Jamesoni järgi kui tühi paroodia L.Hutcheon – postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt
Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama kippunud põrsast, koerakutsika seiklustest hanedega, linnupoegi noolivast kassist jm Paljude lasteraamatute ja koolilugemike vahendusel tuntakse Koidula luuletusi „Kodu“, „Emasüda“, „Sügismõtted“ jt Ado Grenzsin-Piirikivi (1849-1916) Tuntuim luuletus on humoorikas kaasaegsed parodeeriv „Viisk, Põis ja Õlekõrd“ (1888) Antoloogia „Lõbusad laulud lastele“ (1879), Grenzsteinilt 20 luuletust Põhilised teemad: loodus, hällilaulud, isamaa ja usulised tundeavaldused Mõjus uudse ja kontrastsena, jämekoomiline, veider, isikustatud, allegooriline Tunnuslik on ilukõlaline sõnamäng, retooriliste deklaratsioonide esitamine, riimidega ilutsemine Friedrich Kuhlbars (1841 – 1924)
Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte Mihhail Bahtin (1895-1975) romaaniteooria, kirjeldas varast ja renessansi romaani "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Eepose ja romaani võrdlus: Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt
(süzee, tegelased, Jung- arhetüüp). M. Bahtin – dialogism. Paroodia eesmärk on naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni. Pastišš eesmärk mänguline jäljendamine, jäljendadakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“. Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Don Quijote parodeerib rüütliromaanide konventsioone; Väike maailm armastusromaane. Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses: Hutcheon: postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris
lõpus pöördub ta üldiste identiteediküsimuste ning kultuuri kriisi probleemide juurde (Sügisball). Kõrvutades teda maailmakirjanduse suurkujudega, leiame ühisjooni Remarque'i kirjutamisviisiga - meeltemuljed ning alateadvuslikud tungid on segatud labaste ning igapäevaste stseenidega. Just meeleline maailm on see, mis viib tema teoseid edasi, väline sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb
eristab kaanon kõrge kunstilise ja intellektuaalse tasemega teosed. Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Intertekstuaalsus tähendab eelnenud teoste kordamist, problematiseerimist ja muutmist; teos on eksisteerib teise tekstide seas ja suhestub nendega; teose tähendus on seotud kirjandustraditsiooniga ja suhestub sellega
aitab kokku koguda väärtuslikku, üle aegade kestvat. Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? Paroodia ja pastiss. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge'i romaanist ,,Väike maailm" (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastissil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastissist) . Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse
Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad luuletajad olid Kallimachos(meisterlik eelkõige epigrammides ja eleegiates). Apollonios(kirjutas lühieepose "Argonautika" argonautide sõidust kuldvillaku järele), Theokritos(tõi lisaks idüllile luulesse ka bukoolilise ehk pastoraalse teema; viljeles karjuseluulet; tema mõju hilisemale luulele oli suur). Hellenismi ajal sai populaarseks parodeeriv eepos, näiteks "Batrachomyomachia" ehk "Konnade ja hiirte sõda". Hellenismi ajal sündis ka nn kreeka romaan, jutustav proosa, milles keskseks teemaks oli armastajate sunnitud lahkuminek, seiklused ja teineteise taasleidmine. Kõige enam loetumaks sai neist Longose "Daphnis ja Chloe", liigutav pastoraalne armastusromaan kauni looduse taustal. Tuntuks said veel autorid Plutarchos, kelle kogumikus "Paralleelsed elulood", kirjeldas ta kreeka,
Endiselt jätkuvad traditsiooniline ja eksperimenteeriv liin.1990ndatel kerkis uue nimena esile inglane Thomas Adès (s. 1971) oma kammerooperiga „Puuder ta näol“, mille tegevus on inspireeritud inglise kõrgseltskonna skandaalidest – Argylli hertsoginnast ja tema lahustusprotsessist 1963. Ooper tragikoomiline, tugevate camp-elementidega ning sealjuures 22 ka tüüpilisi ooperisüžeesid parodeeriv. (Ooper algab teenijatüdruku ja elektriku stseeniga, kus elektrik rõivastab end hertsoginnaks ning lõpeb sellega, kuidas Hotellidirektor viskab Hertsoginna hotellist välja, sest too ei suuda juba ammu maksta oma arveid.) (Camp – kavatsuslik vastuolu sisu ja vormi vahel; liialdatud, afekteeritud, (enese) irooniline massikultuuri ja/või popkultuuri elementide kasutamine.) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel
(nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal. Naljad tavatsevad kududa ainetest, milles pole sisuliselt mingit korrapära, ka mitmesuguseid üldistav-aforistlikke mustreid, mis samuti ei kuulu tegelikult enam jutustavasse anri. Nagu paljud muudki folkloorsed kompositsioonid, on needki tihti üles ehitatud kolmarvule. Paar näidet sotsialismiaegsest repertuaarist:
mõju. Ei tekkinud oluliselt uusi kirjandusstiile. Lisaks uusatika komöödiale (põhirõhk isikutel, armastusteemad, leidlapse motiiv) tekkis ka nn Aleksandria luule, millest sai alguse looduse ja tundeelu kirjeldamine. Eelistati väikevorme nt idülli ja jutustavat eleegiat. Keskenduti indiviidiele ja isiklikele elamustele ja isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad kirjanikud olid nt KALLIMACHOS, THEKRITOS jt. Sai populaarseks parodeeriv eepos, samuti sündis nn kreeka romaan (armastajate lahkuminek, taasleidmine), pikem proosateos ja kujunes bukoolika (Theokritoselt) ehk karjaselaulud. Idüllis antakse pilti karjaste eluolust. Kreeka kirjanduse Rooma periood – 30 aastat e.m.a. Roomlased võtsid kreeka kultuuri üle, jätkus kreeka allakäik, kirjanduses jäljendati eelnevat. Plutarchos – eklektik (ühendas eelmiste autorite
annaabi.ee 
