pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö
Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune
Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema.
Agamemnon tulevad just Helenale järgi. Priamos otseselt ei sõdinud, kuid ta aksepteeris sõja tulekut ja toetas Hektorit ning Parist nii, kuidas vähegi oskas. Patroklesi sõdimise põhjuseks oli endale ja Archilleusele tõestamine, et ta saab hakkama. Ta oli Archilleusega juba kaua-kaua harjutanud ning see oli ideaalne võimalus võitluseks. 3. Jälgi Parise ja Menelaose duelli kirjelda seda; kelle poolt oled? Põhjenda oma arvamust. Miks Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus? Parise ja Menelaose duellis käib Menelaose jõud üle, kuna Paris on veel ,,poisike" ning ei oska vastu hakata. Tal puuduvad piisavad oskused. Selle tulemusena Menelaos justkui võidaks duelli, kuna Paris taganeb venna juurde.
Käisin galeriis Märtsi lõpus külastasin Tallinna Vaal galeriis kunstnik Miljard Kilgi isikunäitust ,,Areen". Muidu ma eriti suur kunstisõber ei ole aga see näitus üllatas mind positiivselt. Näitus koosnes kaheksast õlimaalist, mis olid maalitud viimase kümne aasta jooksul(2000-2009). Selle näitusega lõpetab Miljard Kilk ühtlasi ka nende aastate jooksul viljeletud stiili. Maalid: ,,Merekoletis" (2006a.) ,,Parise otsus" (2008a.) ,,Täringud" (2002a.) ,,Palve" (2000a.) ,,Areen" (2004a.) ,,Terass" (2002-2003a.) ,,Sinine kuu" (2007a.) ,,Saadikud" (2006a.) Kõigepealt maale vaadates torkab silma see kui värvilised nad on. Värve on kasutatud külluslikult ja veel rohkemgi. Samas on enamus kasutatud toonid hästi rõõmsad ja erksad. Läbiva värvina on Kilk kasutanud aga sinist, nii taevas kui merel ja ka erinevatel olenditel (,,Parise otsus", ,,Sinine kuu"jne.)
Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne
Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena
sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi · Vahepeal sõlmitakse vaherahu, mille rikub Pandaros kui haavab kogemata oma noolega Menelaost.
Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud. Kahjuks ei lähe asjad nii. Vastavalt plaanile nõustub Julia Parise abieluettepanekuga, kuid ta isa on nii rõõmus, et otsustab korraldada pulmad oodatust päeva varem ehk kolmapäeval. Julia joob siis seda "võlujooki" päeva varem ja on nagu surnud. Pulmi ei toimu. Samal ajal saab Romeo Julia kohta surmateate ja ta arvab, et Julia ongi surnud, sest Lorenzo kõike selgitav kiri ei jõua temani õigel ajal. Niisiis Julia viiakse hauakambrisse, Paris läheb sinna, et oma kallima hauale lilled viia. Romeo läheb
Juliale sellest teatama. V stseen: Romeo ja Julia lahkumine ( kuulus dialoog: Kas lähed juba? Päev on ju veel kaugel. See oli ööbik, aga mitte lõoke ...) Romeo lahkub ja lubab igal võimalusel Juliale tervisi saata. Tuleb Julia ema. Julia väidab, et pole terve. Ema arvab, et Julia on leinas Tybalti pärast ja lubab Romeole kättemaksu. Ta toob ka rõõmsaid sõnumeid , et neljapäeval laulatatakse Julia ja krahv paris. Julia keeldub ja ütleb, et enne saab ta Romeo naiseks kui krahv Parise omaks. Isa vihastab ja ähvardab Julia vägisi paari panna või hoopis minema kihutada. Julia palub emalt abiellumiseks pikendust, kuid ema ütleb tütrest lahti. Amm soovitab Julial krahv Parisega naituda, sest Romeo on ära ja teda nõudma tulla ju ei saa. Julia teatab, et läheb pihiisa kongi. Ta loodab Lorenzolt mõistlikku nõu. Neljas vaatus I stseen: Lorenzo kongis on Paris, kes laulatusest räägib. Lorenzo arvab, et see tuleb liiga rutakalt,
Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa
Helena ja Paris Kristi Vaino Mariliis Kolk 10.C 2012 Helena Dante Gabriel Rosetti ,,Ilus Helena" 1863 Paris Herman Wilhelm Bissen ,,Paris õunaga" Enrique Simonet ,,Parise otsus" 1904 Francesco Primaticcio ,,Helena röövimine" 1530-39 J. L. David ,,Paris ja Helena" 1788 õli, lõuend Kasutatud materjalid · http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0a/Rossetti_ · http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1a/Bissen% · http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/parishel.h tml · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e 2/Enrique_Simonet_-_El_Juicio_de_Paris_- _1904.jpg · http://upload.wikimedia
jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed kreeklasi, teised troojalasi aidates. Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise.
jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. · Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi talli ja kõik sõnnik voolas minema. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. · Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalanadest on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui Paris otsustab tema kasuks. Nii Paris tegigi, ja otsusest sai Trooja sõja tõeline põhjus.*omakasu silmas pidades tehtud otsus. · Penelope truudus: ootas oma meest kakskümmend aastat Trooja sõjast tagasi, teadmata, kas on elus või mitte. *täielik truudus · Oidipuse kompleks: sama lugu mida me lugesime
Kitoon- naiste riietus.Hemation-meeste õlakate.Sireenid- kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit,kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi,kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.Trooja-Ilion,Herakles- vägilane.Nemea lõvi tapmine,Lerna hüdra tapmine.Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja
Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4
Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4
TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja.
Vasegravüüs. Albrech Dürer rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer autoportree maastikuga. Albrech Dürer pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ninasarvik. Puulõige. Albrech Dürer Aadam ja Eeva. Albrech Dürer melangholia Lucas Cranach Venus ja Cupido Lucas Cranach hirvejaht Lucas Cranach parise kohus Hans Holbein Edward VI lapsena (Henry VIII poeg) Hans Holbein inglise kuninga Henry VIII portree Hans Holbein Cleve Anna (Henry VIII kuues naine) Die grobe kanone- eisanradierung Berlin Türnberg V-johannes peetrus P-markus paulus
Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. Romeo veedab öö Julia juures. Romeo lahkub Veronast. Capuletti plaan laulatada Julia ja Paris. Lorenzo kiri Romeole. Julia näiline surm. Romeo ei saa kirja. Romeo ja Parise kahevõitlus. Paris langeb. Kulminatsioon: Romeo võtab Julia surma pärast mürki. Peripeetia: Julia ärkab üles. Konklusioon: Julia tapab ennast Romeo pärast. Capulettide ja Montecchide leppimine.
Polyhymnia – jumalatele määratud laulude Euterpe – lüürika Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia on vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. 650 a. eKr. seeon järg "Iliasele” parise otsus-Eris oli tülijumalanna, keda ei kutustud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud
olnud siiski nende põhjusteks. Kreeka antiikmütoloogiast teadaoleva Trooja sõja põhjuseks osutus näiteks Ilus Helena. Kogu poleemika algas kolme jumalanna- Hera, Athena ja Aphrodite vahelisest tülist selle üle, et kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama kumb neist on kõige ilusam. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas teda kingitustega ära osta. Lõpuks pakkus Aphrodite talle maailma ilusamat naist- Helenat, kes oli juba abileus Sparta kuningaga. Aphrodite lasi oma Pojal Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale kuulutas Helena abikaasa sõja Trooja vastu. Võimuka naise üks ilmekamaid näiteid on vana Egiptuse valitseja Kleopatra,
ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass
puutumata ja need jäid Achilleuse ainukeseks haavatavaks kohaks Achilleus Trooja sõjas ● Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas Kalchas, et Trooja linna ei võideta ilma Achilleuse abita ● Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse Achilleuse surm ● Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud ● Ta sai surmava haava vibunoolest mis lasti talle kanda Parise poolt ● Achilleuse turvistik anti kõige vapramale kreeka sõdalasele
olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta magama. Romeo leiab Julia ja arvab, et ta on surnud. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. Lahendus Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Põhiidee Romeost ja Juliast on saanud armastuse müüt, sest nad olid kirglikud ja siirad.
Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4. Millised tuntumad eeposed valmisid Trooja sõja ainetel? -Kuulsamad kangelaseeposed olid” Ilias" ja ,”Odüsseia" 5. Keda pidasid kreeklased nende eeposte autoriks?
põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse. Odüsseia ● Odüseus vihastas trooja sõja jooksul poseidonit kes ta koduteelt kõrvale viis.
on erinev. 9 Olümplased ja Trooja sõda Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna Helenalugu mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju
vaatajatele enne esitust teada, ka teose autor pidas oma loomingu eesmärgiks mitte uue loo esitamist, vaid müüdi võimalikult sügavat ja huvitavat tõlgendamist. Trooja küklos algab Zeusi armumisest Ledasse (või Nemesisse), jätkub Helena sünni, tema abiellumisega Menelaosega, Odüsseuse sõlmitud pakt Ahhaia kuningate vahel. Tülijumalanna õel vemp Peleuse pulmas, kolme peajumalann tüli, Parise valik, Helena ja Parise põgenemine, Iphigeneia ohverdamine, Trooja sõda, Odüsseuse eksirännakud, Penelope ootus, Telemachose otsingud, Klütaimnestra kättemaks, Orestese ja Elektra hukkumine. Meie nägime kogu küklosest umbes 50 päeva Trooja sõja 10. aastal ,,Ilias" ja Telemachia-osa ning mõningaid osi Odüsseuse seiklustest. Kaasaegsele kirjandusele ongi oluline olnud ,,Iliasest" inimese võitlus iseenesega armastuse eest, pereliikmete pärast, võitlus viha, armastus
Minerva, kiivriga tarkusejumalanna, ajab ära Marsi ja tema kohutava kaaslase sõjafuuria. Minerva kaitsva selja taga annab Rahu lapsele rinda, faun silmitseb külluslikku puuviljakimpu. Bakchose kaaslased bakhandid tantsivad tamburiini saatel, hoides käes kuldpeekrite ja kalliskividega täidetud kaussi. Kolm äreva näoga last on põgenenud sõjakoleduste eest. Leopard vallatleb nagu suur kass. Rubensil on Parise otsusest kolm erinevat versiooni ,,Parise kohus" (1625/1636/1639). Kunstnik pööras tähelepanu maailma esimesele missivõistlusele, kus kõik kolm kaunist jumalannat ihaldavad võita Parise käes olevat õuna ja kõige kaunima jumalanna tiitlit. Minerva atribuudiks on Medusa peaga egiid, Herat sümboliserib paabulind. Venus vaatab Parisega tõtt ja on vastu võtmas kuldõuna. Puu taga seisab sündmuste
tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · Parise otsus Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. · Tüliõun
kättemaksu käigus tapab vennapoega Tybalti. Romeot süüdistatakse pagenduses, ta sõidab ära Mantovasse. Juliat ähvardatakse abiellu paari panna, kuna arvatakse et õige aeg tuli ja ei ole tal õigust vastu panna. Julial ja Lorenzol tekkib meeleheitlik plaan , ta läheb surma sarnasesse unne, et Romeo tuleks ja ta hauakabelist kaasa viiks. Kiri ei jõua kohale, ja teener otsustab et ta elu ei ole ilma Juliat mõeldav, anda talle mürki. Romeo nähes surnut Juliat, tapab Parise ja joob mürki ära. Kui Julia näeb , ärgates, mida Romeo tegi, tapab enda ka ära. Mõlemad surnud. Capulettid ja Montecchid kuuldes kogu lugu, on nad valmis teineteisega leppima.
Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agam...
Trooja sõda · kõik sai alguse Thetis'e(merenümf) ja kuningas Peleus'e pulmapeost · pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad ja jumalannad välja arvatud tülijumalanna Eris · Eris solvus ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna · kiri õunal: ,,Kõige ilusamale" · kõik jumalannad tahtsid õuna enesele · lõpuks jäid järele kolm võistlejannat(õuna pärast): Aphrodite, Hera ja Athena · läksid Zeusi juurde, et tema otsustaks; Zeus saatis nad Trooja printsi Parise juurde · Paris oli Trooja lähedal loomi karjatamas(saadeti kuningakojast kaugemale, sest kun. Priamosele oli ennustatud, et Parise pärast saab Trooja linn otsa) · Paris elas koos nümf Oinone'ga · 3 jumalat ilmusid Parise ette, Paris pidi otsustama õuna üle · algas võidupakkumine(?) Parisele, et õun enesele saada: o Hera pakkus võimu, Euroopa ja Aasia isanda kohta o Athena pakkus sõjasangari kuulsust, lubab panna Parise juhtima Troojalasi
1625. a jättis kunstnik Rubens õukonnast ja maalimise sinnapaika läks elama Steeni 53 aastaselt abiellus lossi, mis oli pigem uuesti 16. aastase tema enda tööde Helene Fourmeniga, muuseum Hukka mõistetute põrgusse tõukamine u 1620 Bacchus 16381640 Leukip pose tütarde vägista mine Maa ja vee liit u 1618 Venus ja Adonis 1635 Neitsi Maarja taevaminek Jeesuse ristilt mahavõtmine Parise kohus Helena Fourment Varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Autoportree Isabella
võimalikult kiiresti Parisega. Suguvõsade vaheline põlisvaen ei ammendu ja võitluses tapab Romeo Julia nõo Tybalti. Kahetsusväärsete sündmuste tagajärjel pagendatakse Romeo linnast välja ja Julia peab teesklema surnut, et pääseda abielust Parisega. Ta joob mürgijooki, mis muudab ta surnutaoliseks 24-tunniks, kuid võimaldab pärast uuesti ellu ärgata. Julia pere leiab tüdruku surnukeha ja uudis, et Julia on surnud jõuab Romeoni. Romeo tõttab Julia hauakambrisse, seal ta tapab Parise ja võtab Julia kõrval mürki, teadmata, et armastatu on iga hetk ärkamas. Kui Julia avastab enda kõrvalt surnud Romeo, võtab ta ka endalt elu. Tänu noorte surmale aga lepivad perekonnad ära ja mõistavad, kui palju õnnetust on neile vaen toonud. 4. „Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju” Julia ei taha, et ta armastatu käituks meelemuutlikult, sest kuul on erinevad faasid. 5. Teose probleemid on perekondadevaheline vaen, Romeo ja Julia armastust
Pilt tekitas inimestes vastuolu ka sellepärast, et kujutatud oli alasti naisi, mis andvat edasi tolleaegset prostitutsiooni Pariisis. Seda teemat ei tahetud mainidagi, rääkimata siis suurel maalil kujutamisest. Pariisi Salong lükkas maali samal aastal tagasi, kui teos valmis. Maal sattus seejärel Tagasilükatute salongi, kus põhjustas aga inimeste seas tohutut elevust. Kolme figuuri poos maalil "Eine murul" sarnaneb Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeli teosest "Parise otsus". Uuenduslik maalimislaad eristas Manet'd Gustave Courbet'st.
kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2. Agamemnon paneb proovile sõjaväe võitlusvaimu (Sparta kuningas) 3. Menelaose ja Parise kahevõitlus 4
Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalannast (Aphrodite, Hera ja Pallas Athena) on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui Paris otsustab tema kasuks. Nii Paris tegigi, ja sellest otsusest saigi Trooja sõja tõeline põhjus. *omakasu silmas pidades tehtud otsus. Penelope truudus: Odysseuse abikaasa, kes ootas oma meest kakskümmend aastat Trooja sõjast tagasi, teadmata, kas too on elus või mitte
selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people. 3. stseen Sinjoora Capuletti(Julia ema), Julia ja Amm(Julia lapsehoidja?) peavad maha vestluse, kus Sinjoora uurib Julialt Parise kohta, nimelt mis arvaks tema armastusest. Amm segab vahele rääkides enda tütrega seotud naljakas loost: ,,mis," lausus mees, ,,kas kukud silmili? Sa kukud selili, kui suuureks saad, eks Juuliake?" Laps lõpetab nutmise ja kostab ,,jah" 4. stseen Romeo, Benvolio(Montecchi vennapoeg, Romeo sõber) ja Mercutio(vürsti sugulane, Romeo sõber) arutavad, kuidas minna peole. Kas pidada maha kõne või minna luba küsimata.
Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus. Romeo tapab Parise. Nähes, et Julia ongi surnud, joob Romeo kaasavõetud mürki ja sureb. Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on : Romeo- Montecchi suguvõsa noor, osava ja julge pärija, kes armub Juliasse. Ta oli valmis ohverdama oma elu, et olla Juliaga koos. Julia- Capuletti suguvõsa noorim järeltulija(14 aastane), kes enamasti
kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt igakord uuesti alla veeres, tähendab ränga aga mõttetu töö tegemist. Ariadne lõng Näitas Ariadnele tagasiteed laburündis, tähendab juhtnööri. Prokrustese säng Väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami. Trooja hobune - Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi
Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja)
Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja)
Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb Parisega lahingusse tagasi. VII laul Nende tagasiminek lahingusse annb Troojalsetele indu ja paneb kreeklased taanduma. Athena ja Apollon otsustavad, et sõja raugemiseks on vaja, et Hektor võitleks kellegagi ja saadavad Helena talle seda ütlema. Sõda lõppeb. Agamemnon, Ideomenus, Meriones, Odysseus, Eurypylos ja Theos tõmbavad liisku. Aias võitleb Hektoriga
Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu panna. Deam..mul on kiire, pean jooksma aga te tulge ka sinna. Ciao! " SÕBRAD: (Kõik koos) "Tuleme jah. Tsau!" (Kui Romeo ja tema sõbrad sinna jõuavad, käib seal juba pidu. Poisid lähevad nö. lavale ja Parys teatab. ) PARIS: "Julia mu kallis, see pidu on sulle!" (Pärast Parise ütlust, teevad poisid introt. Järsku märkavad noored üksteist ja nende pilgud kohtuvad ning terve peo paik just kui kivistuks, tervemaailm seiskuks) (Romeo ja Julia lähenevad ning kõik laulavad "Romeo ja Julia" laulu, nemad on kui armunud) (Pidu läbi! , Julia läheb ja räägib Ammega) JULIA: "Amm, see poiss seal peol..." (Amm katkestab teda!) AMM: "Jah, ma nägin teda kui ka sind!" JULIA: " Ma tean, tema ongi see minu ÕIGE. Mina armastan teda ja mina ragastan teda
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu.
koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Agamemnon Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, kes anti naiseks Menelaosele. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine
Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid
annaabi.ee 
