Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis.....................................................
on olnud haljasalade rajamise praktiline õpe. (2) Istutustööd peab kohapeal juhendama ja selle eest vastutama: 1) isik, kes on sooritanud kas aedniku III, arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami; 2) kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe. (3) Istutustöö järelevalvet võib teha isik: 1) kes on sooritanud aedniku III, arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami; 2) kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe ja kes omab kolmeaastase haljastustöö kogemust. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn
maastikust, kasvades üle kujundatud krundiks, sulatades sinna maja ning minnes samas laadis siseruumidesse. Nii sündis täiesti omapärane, selget Eesti koloriiti omav orgaaniline ehituskunst, millele otseseid analoogiad ei leia me kusagilt. Suuta nõukogulikku süsteemi suruda midagi värsket ja ilusat oli juba iseenesest saavutus, mida ei pidanud häbenema. Ta istutas arhitektuurivorme sama armastuse ja harmooniatajuga nagu aednik, kes ta hariduselt õieti oligi, haljastaja. Suurem osa Pormeistri loomingust oli ja on jäänud sõjajärgse modernismi tippteosteks. Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga. 1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud
Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht. Tähk-toompihlakas ja enamik teisi liike annavad vähesel määral juurevõsusid (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Toompihlakad kannavad vilja möödunud aasta puidul, sellepärast tuleb nende lõikamisega olla ettevaatlik. Spetsiaallõikusi nad ei vaja. Viljuvatel põõsastel
Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus contorta Douglas ex Loudon keerdmänd Noored võrsed kollakaspruunid, paljad.
Aaspõllu, A. 2007. Mida istutada parki. Eesti parkide almanahh. Muinsuskaitseamet, keskkonnaministee- rium. Bäckström, P.-J. 1996. Puut, niiden biologia ja hoito. Viherympäristöliitto, Helsinki. Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat. Järve, S.; Eskla, V. 2009. Puude ja põõsaste lõikamine. Varrak, Tallinn. Kärkkäinen, M. 2007. Puun rakenne ja ominaisuudet. Metsäkustannus OY, Hämeenlinna. Laas, E. 1987. Dendroloogia. Valgus, Tallinn. Niine, A. 1976. Haljastaja käsiraamat. Valgus, Tallinn. Nutt, N. 2007. Ükski park ei saa kunagi valmis. Eesti parkide almanahh. Muinsuskaitseamet, keskkonnami- nisteerium. Puude hooldamine. Puude tõhusa ja aruka hooldamise käsiraamat. Husqvarna performance series. Puunhoidon ABC. 1999. Viherympäristöliitto RY julkaisu 8, Gummerus Kirjapaino, Jyväskylä. Shigo, A. L.; Vollbrech, K.; Hvass, N. 1987. Tree biology and tree care. A photoguide. SITAS, Ballerup, Denmark Tree bracing: new systems, new techniques
H – kontori- ja poetöö. V – verbaalsed ametid – keele kasutamine – tõlk, õpetaja jne. U – haridus – akadeemilised elukutsed, mis nõuavad pikaaegset kooliskäimist. S – sotsiaalsed elukutsed – hea kontakt – töö inimestega. K – teenindus, organiseerimine – rohked ja pealiskaudsed kontaktid – ettekandja, giid jne. T – transport merel, õhus, teedel – taksojuht, piloot, bussijuht jne. F – välitööd nõudvad elukutsed – aednik, teetööline, haljastaja jne. A – loomingulised elukutsed – kunst, leiutamine. Kui tabel on täidetud, tuleb numbrid kokku liita. Esmalt liida vertikaalselt (elukutse on märgitud numbriga 1). Siis liida horisontaalselt (elukutse märgitud numbriga 2). Näiteks: mul on 4 ringi numbri 1 ümber vertikaalselt ja 2 ringi numbri 2 ümber horisontaal- selt. See teeb kokku 6, summa kirjuta tähtede kõrvale tabeli paremale poole. Tulemus kanna diagrammile – huvide profiil (3). Joonista graafik.
Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd
php? GID=9602 (10.04.2016). 92.Miksike. Ploom. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ploom_annikapaavel.htm (14.04.2016) 93.Missouri botanical garden, Picea Abies http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx? kempercode=e620 94.Männi R. 2014. Värvirõõmsad jaapani enelad http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/varviroomsad-jaapani-enelad? id=69325981 (11.04.16) 95.Niine, A. (1976). Haljastaja käsiraamat. Tallinn: Valgus. 308 ja 324 lk. 96.Novacek, C. 2015. Syringa Josikaea.Chalersnovacekbooks.[WWW]: http://www.charlesnovacekbooks.com/tag/syringa-josikaea/,(13.04.2016) 97.Nurga Puukool. http://foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?t=977 (15.04.2016). 98.Palmisterna, I., Johnson, B K. 2006. Puud ja põõsad aias. 99.Patune-Mitt, L. 1971. Aiakujundus. 100.Perekonnakirjeldus, Toompihlakas 2016 Hansaplant. http://www.hansaplant.ee/
..15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane
..15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks praegu mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Sordid: 'Columnaris'; 'Gnom'; 'Mini Mops'; 'Mops'; 'Ophir'; 'Wintergold' ('Winter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
