·Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest: toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse mikroorganismidesse toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel toime ka teistele patsientidele ·profülaktikaks perioperatiivne ·lühiajaline parenteraalne antibiootikumide manustamine enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja selle järel seotud mõnede kliiniliste seisunditega ·kokkupuude virulentse patogeeniga ( Neisseria meningitidis) ·preparaat I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin ·annustamine täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini, tsefoksitiini 1g lastel 30-40 mg/kg kohta nii tsefasoliini kui tsefoksitiini ·ajastamine
Kontamineerunud ja nekrootilise materjali eemaldamine, Põhihaiguse ravi Paremad ajutised stoomid Haave mitte sulgeda primaarselt Planeeritud relaparotoomia Peritoneaalne lavaaz > 3l sooja isotoonilist lahust Mitte lisada lahusesse AB Eemaldada kogu vedelik Peritoneaalne drenaaz Ebaefektiivne, oht eksogeenseks kontaminatsiooniks Ei hoia ära abtsesside teket Suletud süsteemid Postoperatiivne ravi Saavutada stabiilne hemodünaamika Vajadusel absitav hingamine, dialüüs Parenteraalne toitmine AB 10-14 päeva Varajane abavajalike kateetrite eemaldamine Dreenide varajane eemaldamine
Pankreas (50%), rasvik, sapiteed, maks Lisanduvad vastava organipoolsed sümptomid Ravitakse nagu tüsistumata haavandit Paranemine aeglasem Pülorostenoos U. duodeni, U. pylori, U. praepyloricum Turse, pülorospasm, põletik, armistenoos Eelneb pikaajaline ja raske kuluga haavandtõbi Sümptomid: - täiskõhutunne pärast söömist - iiveldus, oksendamine - dehüdratatsioon, anoreksia, kaalulangus Diagnostika: gastroskoopia, mao kontrastuuring Ravi Primaarne: - infusioonravi - parenteraalne toitmine - maoloputus ja nasogastraalne aspiratsioon Kirurgiline ravi - püsiv äge obstruktsioon, krooniline armistumine - gastrojejunostoomia+vagotoomia - püloroplastika+vagotoomia - antrumektoomia+vagotoomia - maoresektsioon (BI, BII) Tänan tähelepanu eest !
Ennetamine: antiembooliasukkade kasutamine, jalgade (säärelihaste) aktiivsed ja passiivsed võimlemisharjutused. Immobilisatsioon. Immobilisatsiooni aeg võib olla lühema- või pikemaajaline sõltuvalt operatsiooni raskusest, opereeritavast piirkonnast, haige seisundist jm. Pikemaaegse immobilisatsiooni korral on tähtis asendiravi, lamatiste profülaktika, hea hügieen. Samuti aktiivne ja passiivne võimlemine. Parenteraalne toitmine. Kui operatsioonipatsient vajab mingi aja jooksul parenteraalset toitmist, võivad tekkida suuprobleemid, milliste puhul patsient vajab tõhustatud suuhügieeni (vt. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine). Kasutatud kirjandus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn:
Kas koos manustatavate raviainete vahel esineb ka kliiniliselt olulisi koostoimeid? Too välja olulisemad interakteeruvad ravimid. ASH toime tugevneb verehüübivust vähendavate ja tromboosivastaste ravimite (S. Clexane) toime. Suur veritsuse oht. Manustatav enteraalne Manustatav süsteemne raviaine (Cardiopyrin) parenteraalne raviaine (Clexane) Ravimi manustamisele Gastroresistentseid tablette Mitte segada teiste kehtivad erinõuded tuleb eelistatavalt ravimitega. Ei tohi kasutada (enne/pärast sööki, manustada vähemalt 30
Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus. Pead üles panema tilkinfusiooni. Kuidas arvutad tilkumiskiirust? Mida tähendavad järgmised mõisted? Inkontinentsus – pidamatus, peetamatus Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu Hematoom – ehk verevalum, tekib kui veresoone sein läbistatakse nõelaga ja veri voolab soone ümbrusesse kudedesse. Hüpotermia – alatemperatuur Inspiirium – sissehingamine Mida tähendavad järgmised lühendid? i/v intravenoosne – veeni sisene, s/c subkutaanne – nahaalune Nimeta kolm lihasesisese süste piirkonda
iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on tehtud. 3.Infuusor, perfuusor mis nendega tehakse perfuusor e. automaatsüstal . Tagab pideva täpse infusiooni, kui on vajalik väikeste koguste eriti täpne manustamine. Saab täpselt läbi viia näiteks i/v, intraarteriaalset analgeesiat, anesteesiat; i/v medikamentatsioon; parenteraalne toitmine; kemoteraapia; diagnostilisi protseduure. infuusor e. ravimit ülitäpselt annustav aparaat, mis võimaldab täpse infusiooni. Tilgaloendur annab võimaluse tegeliku voolukiiruse jälgimiseks. Tipptasemel juhtimis- ja jälgimissüsteem lisavad patsiendile julgeolekut. 4.Trahheostoomia tehakse ava patsiendi hingetorusse teises või kolmandas kõhrevahemikus s.o hingetorru avavuse tegemine hingamise kergendamiseks vajalikud vahendid süstal 2%-lise
Füsioloogiline ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja miks? Parenteraalne manustamine (i/v, i/m) – võib osutuda vajalikuks erakorralistes olukordades (nt äge astmahoog). Suukaudne ravi – kasutatakse kroonilise manustamisvajaduse korral. Lokaalne manustamine – võimalusel tuleks alati kasutada lokaalset manustamist süsteemsete kõrvaltoimete vältimiseks! - Astma ravi (inhaleeritavad glükokortikosteroidid). - Allergilise riniidi ravi (intranasaalsed glükokortikosteroidid).
Maksa roll Liigse glükoosi eemaldamine Glükoosi süntees piimhapetest, glütseroolist, aminohapetest (glükoneogenees) Glükoosi salvestamine (glükogenees) Glükogeeni lõhustamine glükoosiks (glükogenolüüs) GLUT GLUT1- erütrotsüüdid GLUT2- maks, neerud pankrease B rakud, peensool GLUT3- neuronid GLUT4- rasvkude, skeletilihas, südamelihas- insuliin-tundlik GLUT5- peensool, spermid fruktoosi-spetsiifiline Rasvhapete kasutamine kliinilises praktikas Parenteraalne toitmine (lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapete lõhustumise soodustamine) Mõõduka füüsilise pingutuse kasutamine ADP tase tõus teeb ATP kättesaadavaks sünteesiks ja kudede oksüdatsioon on kasulik kudede tervisele Glc-laktaat ringlus PyrDH Koostis: 3 ensüümi ja 5 koensüümi otsekontaktis ja vaheühendid ei vabane (südamelihases, neerudes, maksas) Funktsioon: püruvaadi pöördumatu dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PFT atsetüül-CoA põhitootja)
täpsem doseering, imendumine ühtlasem ja kiirem, ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn, ravim ei läbi maksa, toime algusaeg on kiirem 27. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. 28. Erinevus parenteraalsest manustamisest? Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 29. Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla? Suukadune, keelealune ja pärasoole kaudne manustamine 30. Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu? Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamisega) ja ravimid ei imendu kohe verre. 31. Mis on suukaudse manustamise puudused? haige võib unustada ravimit võtta, eksimise võimalus, oksendamise korral ravim läheb kaduma, ravim
“Ägeda faasi valk” - konsentratsioon väheneb ägeda põletiku korral. 5. Kuidas jagunevad rauapreparaadid? Rauapreparaatide kõrvaltoimed? Fe(II) sulfaat- profülaktika, rauavaegusaneemia ravi. p/o. KT: GI trakti ärritusnähud (täiskõhutunne, pingetunne ülakõhus, iiveldus), kõhukinnisus. Fe(II) asperaat-rauavaegusaneemia ravi, kogus sõltub raskusastmest. KT: GI trakti ärritusnähud, valud maos, iiveldus, pearinglus. Fe(III)preparaat-parenteraalne. KT: GI trakti ärritusnähud. Roe must. Ohutum? Peroraalsed (raudfumaraat, raudglükonaat) ja parenteraalsed (rauddekstraan) 6. Kirjuta välja retsept rasedale patsiendile rauavaeguaaneemia profülaktikaks? Retsepti kirjutamisel/soovitusel tuleb lähtuda järgmistest punktidest, mis tuleb ka kirja panna!!! Toime, mida soovitakse saavutada? Ravimrühmad koos toimeainega, mis on kasutatavad selle sümptomaatika korral. Põhjendus enda valiku kohta?
Iiveldus Düspepsia Laps on loid, rahutu, isutu Oksendamine või toidu tagasiheide Võib kaasneda ka palavik 18. Millised on võimalikud kõhulahtisuse põhjused? Lapse toitmise vead. Näiteks: ületoitmine, vale toitmisreziim. Infektsioosne- Patogeensete mikroobide sattumine lapse organismi. Näiteks: mustad käed, toidunõud, lutid, mänguasjad. Parenteraalne- Normaalne soolefloora muutub patogeenseks, sooleväliste haigusprotsesside korral.Näiteks: otiidi, pneumoonia, ägedate hingamisteede põletike korral. Lapse hooldusvigadest tingitud seedehäire- Näiteks: hügieenivead, ülekuumenemine 19. Nimeta kõhulahtisuse ravi- ja õendusabi põhimõtteid. Soovitatav on toitumist vältida 6-12h, et anda soolele puhkust (oluline on vedeliku tarbimine)
24. Milliseid ravimvorme ei valmistata tööstuslikult? Osad pulbrid,lahused, mikstuurid ja tinktuurid. Ravimteed, leotised ja keedised. 25. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Erinevus parenteraalsest manustamisest? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 26. Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 27. Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu? Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamist esile kutsudes) ja ravimid ei imendu kohe verre. 28. Millal saabub toime suukaudsel manustamisel? Umbes 20-30 minuti jooksul. 29
manustamisega? Täpsem doseering Imendumine ühtlasem ja kiirem Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn Ravim ei läbi maksa 45. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 46. Peroraalse manustamise eelised võrreldes parenteraalse manustamisega? 47. Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 48. Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu? Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamist esile kutsudes) ja ravimid ei imendu kohe verre. 49. Millised on suukaudse manustamise puudused? 50
tundlikkuse kadumisele. Kihelemine on üks võimalikest nähtudest paresteesia korral, mis ilmneb neuroloogisiste häirega kobalamiini defitsiidi foonil. Et oleks ennetatud müeliini sünteesi rikkumine, mis viib neuroloogiliste probleemidele, on vaja tagada selleks vajalikku tingimust kobalamiini ko-ensümatilise vormi olemasolu müeliin sünteesi protsessides. Pernitsioosse aneemia tõttu on olulisell arenenud B12 vitamiini malabsorptsioon ning selle varude säilitamiseks kasutusel on parenteraalne asendusravi. Jälle ei ole haiguseloos markeeritud süstitava tsüanokabalamiini doos. Arvatavasti see ei kata antud ühendi organismi vajadust. Mõnede andmete alusel rekomendeeritakse lisaks rakendada igapäevast per os 1000 µg annust (Vidal-Alaball 2016: 3). Uuringute järgi B12 vitamiini lisandite suurenenud tarbimine ei tekki intoksikatsiooni või olulist kõrvaltoimet (Higdon 2015). Ka patsientidel malabsorptsiooni korral ja illeoresektsiooniga 1.2% suurte
maoprojektsioonis. Endoskoopia: maos toidujäägid, dilateerunud magu, pylorus deformeeritud ja endoskoobile läbimatu. Ilmtingimata vajalik biopsia kasvaja välistamiseks. Ravi: Algul konservatiivne ravi: haavandi medikamentoosne ravi, mao dekomprimeerimine nasogastraalsondiga, sond jätta sisse 1 nädalaks kuni turse ja spasm mööduvad ja saab langetada otsuse invasiivse ravi vajaduse osas. Selle aja jooksul parenteraalne toitmine või vedel enteraalne toit. Kui 7 päevaga olukord ei parane, siis näidustatud invasiivne ravi. Endoskoopiline ravi: Stenoseeritud segmendi balloondilatatsioon. Võimalik retsidiivi teke, mille korral protseduur korratakse. Olulisem tüsistus on perforatsioon. Kirurgiline ravi: vagotoomia koos dreneeriva operatsiooniga antrumektoomia, püloroplastika või möödajuhtiv ühendus (gastroduodeno- või jejunostoom). 12
Hepatiidid HAV HBV HCV HDV HEV Viiruse struktuur Picornaviirus Hepadnaviirus Flaviviirus, Viroidilaadne, Noroviirus Kapsiid, RNA Ümbris, DNA Ümbris, RNA Ümbris, ringRNA Kapsiid, RNA Ülekanne Fekaaloraalne Parenteraalne, Parenteraalne, Parenteraalne, Fekaaloraalne suguline suguline suguline Onset Äkiline Hiiliv Hiiliv Äkiline Äkiline Inkubatsioon 15-50 päeva 45-160 päeva 14-180 päeva 15-64 päeva 15-50 päeva
Millest manustamisviis võiks sõltuda? Millega lahustatakse parenteraalselt manustatavaid antibiootikume (enamasti on ravimid enne manustamist pulbriliselt kujul)? Antibakteriaalseid raviaineid on võimalik manustada nii suukaudselt kui ka veenisiseselt. Manustamisviis sõltub sellest, kuhu on antibakteriaalsel ravimil vaja toimida ja kui kiiresti vajatakse toime saabumist. Lahustatakse steriilse süstevee, 5% glükoosi lahuse või 0,9% naatriumkloriidi lahusega. *Rasketel juhtudel parenteraalne ravi haiglas. *Kerge, mõõduka raskusega infektsiooni esinemisel, kui on hospitaliseeritud teistel põhjustel (dehüdratatsioon, arütmiad)- suukaudne ravi. *Parenteraalselt ravilt võib minna üle suukaudsele ravile niipea kui patsient on stabiilne. 7. Millised on peamised kaebused (kõrvaltoimed), mis tekivad antibakteriaalsete raviainete kasutamisel kodustes tingimustes? *kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine.
1.Cmax (maksimaalne kontsentratsioon veres) 2.Tmax (aeg, mil veres on Cmax) Nende 2 parameetri kõrval on tähtsamad veel: a.Imendumise kiiruse konstant Ka b.Eliminatsiooni kiiruse konstant Ke c.Kõveraalune pindala AUC (näitab aine hulka, mis ajahetkel on imendunud) d.T1/2 (poolväärtusaeg) e.MRT (näitab, kui kaua ravim organismis püsib) Dieedid reguleerivad neid kõiki, aga lihtsam on järgida Cmax ja Tmax. Imendumine parenteraalsel manustamisel. Teine imendumisviis on parenteraalne imendumine. Imendumiskiirus parenteraalsel manustamisel sõltub ka molekuli suurusest. 1.Intravaskulaarne manustamine (otse verre) 2.Ekstravaskulaarne manustamine (raviaine satub lahusena, suspensioonina või tahke ainena organismi mingisse ossa, tekib depoo, kust ta imendub pika aja jooksul verre) Parenteraalse manusamise korral sõltub inmendumine koevedelike omadustest (kuhu me ravimi viime) või verevarustusest. Suur osa kapillaarsel vereringel
need, mis on pidevalt haiglas olemas ja need, mis tuuakse sinna teiste inimestega sisse. Hospitaalinfektsioonid on haiglaspetsiifilised, selle tuvastamiseks kasutatakse Pulse-Field elektroforeesi. Nii saab suuri DNA fragmente paremini lahutada. 22. Milline on HI-viirusega nakatumise tõenäosus? Millest see sõltub? Suguline: naiselt mehele 1/700 - 1/3000 mehelt naisele 1/200 - 1/2000 mehelt mehele 1/10 - 1/1600 fellatsioon - 1/16 Parenteraalne: nakatund verega - 95/100 nakatund süstlaga - 1/150 Emalt lapsele AZT ravita - 1/4 AZT ravi foonil 1/10 Sõltub HIV tiitrist seksuaalsekreedis, HIV tiitrist veres, seksuaalkontaktist, HIV nakkuse faasist, ülekande viisist, teiste suguhaiguste põdemisest (näiteks sperma viirustiiter sõltub koinfektsioonist), immuunsüsteemist, retseptorist (CCR5 defektid), epiteeli olukorrast, soost.
.............................................. 797 51.8. Südame stimulatsioon ....................................................................................................... 800 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator ................................................................ 800 7 51.8.2. Vagusnärvi stimuleerimine........................................................................................ 802 51.9. Parenteraalne ja enteraalne ravimite manustamine ........................................................... 804 51.9.1. Perifeerne veenitee ..................................................................................................... 804 51.9.2. Alternatiivsed veeniteed ............................................................................................. 809 51.9.3. Perifeerse veenitee alternatiivid .....................................................................
annaabi.ee 
