Kaalumaatriksi peadiagonaalil on mõõdetud nurkade ja joonte dispersioonide pöördväärtused. Tabel 6. Kaalumaatriks W 0.04 0 0 0 0 0.0277 0 78 0 0 0 0.062 0 0 5 0 0 0 0 0 15625 0 20408. 0 0 0 0 16 Tundmatute parandite dx ja dy leidmiseks kasutame programmi Matrix. Sisendfaili tuleb kirjutada kaalumaatriks W, parandite kordajate maatriks J ning maatriks K. Kasutame arvutamiseks kaalutud vähimruutude meetodit ning saame tulemuseks maatriksi X (Tabel 7), mis sisaldab parandeid dx ja dy. Parandid liites esialgsetele punkti B koordinaatidele, siis saame uuteks koorinaatideks B: X=1132,10 ja Y= 1281,32. Tabel 7. Parandite maatriks X -0.0439 - 0.0203 3 Teeme uue lähenduse
funktsiooni, mille tarbeks tuleb esmalt ära märkida tulemusmaatriksi suurus. See kujuneb algmaatriksite kaudu- ridade arv on võrdne esimese maatriksi ridade arvuga ning veergude arv teise maatriksi veergude arvuga. Tulemuseks saame maatriksi X (Tabel 3) otsitavate muutujatega X ja Y. Tabel 3. Maatriks X muutujate X ja Y väärtustega 6.1 2.2 2) Leidke hälbed vi ehk parandid mõõtmistulemustele, et mõõtmistulemused rahuldaksid geomeetrilisi tingimusi. Parandite leidmiseks on meil vajalikud maatriksid A, X ja L. Vastavalt valemile V= AX- L leiame hälvete maatriksi V (Tabel 4). Näeme, et parandid on suhteliselt väikesed. Tabel 4. Hälvete maatriks V 0.02 0.03 -0.04 3) Kontrollige võrrandite kehtivust leitud parameetrite ja hälvete asetamisega võrranditesse 1, 2, 3. Asetades suurused maatriksitest X ja V esialgsetesse võrranditesse, siis näeme, et võrrandite mõlemad pooled annavad sama tulemuse. Järelikult rahuldavad leitud
M-80 182,214 34,7 +43,658 -43,633 +34,792 1207 257,1 8,80750 Kõrguskasvude fh = -8,80750 Parandite kontroll: 8,8075= -fh sulgemisviga: Äärmine lubatav sidumatus: fh-äärmine = ± 58,9067059001 Keskmine ruutviga: mkm = ± 3,030
Tabel 4. Mõõtmistulemuste maatriks L. 36.465 3.243 -3.797 -35.914 Eelpool leitud maatrikseid kasutades leiame tundmatute parameetrite maatriksi X. T −1 T T Maatriks X (Tabel 5) leitakse valemi X =( A WA ) A WL abil, kus A on maatriksi A transponeeritud (read ja veerud vahetatud) maatriks ja ( AT WA )−1 on maatriksi ( AT WA ) pöördmaatriks. Samuti saame leida mõõtmistulemuste parandite (hälvete) maatriksi V= AX-L (Tabel 6). Tabel 5. Tundmatute parameetrite maatriks X. 36.466 39.710 35.913 Tabel 6. Mõõtmistulemuste parandite maatriks V. 0.00084 0.00071 0.00092 0.00053 Järgnevalt leiame tasandusjärgse kaaluühiku standardhälbe S0 ning kasutame selleks valemit S 0= √ V T WV T m−n , kus V on mõõtmistulemuste parandite maatriksi V
kinnise käigu puhul on sisenurgad päripäeva võetud suuna puhul parempoolsed ning vastupäeva võetud suuna puhul vasakpoolsed. Mõõdetud nurkade tasandamine käigud jagunevad 4 liiki: 1) kinnine polügoon, 2) käik, mis on kahe tuntud koordinaatidega punkti ja kahe tuntud direktsiooninurgaga lähtesuuna vahel 3) käik, mis on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti vahele, kuid puuduvad lähtesuunad ja 4) rippuv polügoon. Tasandamise eesmärgiks on sulgemisvigade kõrvaldamine. Parandite andmine: 1) isetäpsete mõõtmiste puhul antakse suuremad parandid väiksema kaaluga mõõtmistulemustele. 2) võrdtäpsete mõõtmistulemuste puhul antakse kõikidele mõõtmistulemustele võrdsed parandid. 3) parandid peavad olema võimalikult väikesed, nende ruutude ja kaalude korrutiste summa peab olema minimaalne. 4) parandite andmisel tuleb eelistada nurki, mis olid mõõdetud
Välistingimuste mõju Verikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertokaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaal nihked. 3. Andmetöötlus - ptk. 11.2 Eelarvutused koosnevad järgmistest etappidest. · Nivelleerimis võrgu mõõtkavalise skeemi koostamine, · Nevelliiride ja lattide uurimise andmetöötlus kontroll. · Parandite arvutamine lattide paari keskmise meetri erinevustest normaalsest ning lattide temperatuuriparandite arvutused ja nende viimine mõõdetud kõrguskasvudesse · Normaal kõrguste süsteemi ülemineku parandite arvutus · Reeperite vaheliste lõplike kõrguskasvude andmike koostamine · Lubatud hälvete järgmise kontroll · Nivelleerimistäpsuse hindamine koos 1 km juhuslike ja süstemaatiliste vigade arvutamisega.
täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks
ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks.
Suhteline sulgemisviga: < s 2000 Lahtises käigus kontroll Teoreetiline summa: Xteor = Xviimane Xesimene ja Yteor = Yviimane - Yesimene Praktiline summa: Xpr ja Ypr (arvutatud juurdekasvude summa) Sulgemisvead: fx = Xpr - Xteor ja fy = Ypr - Yteor Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr = f x 2 + f y 2 f pr 1 Suhteline sulgemisviga: < s 1000 d)Parandite arvutamine ja juurdekasvude tasandamine fx f Nii lahtises kui kinnises käigus: pX i = - * si (s joone pikkus) ja pY i = - y * s s si Kontroll: pXi = - fx ja pYi = - fy Parandid liidetakse või lahutatakse juurdekasvudest. e)Koordinaatide arvutamine Xjärgm = Xeelm + pXi ja Yjärgm = Yeelm + pYi 4
mõõtmistega määratud geoidi teatud lähend, mis ühtib geoidiga ookeanide ja merede kohal ning erineb mandritasandikel 2...4cm ja mägedes 2 m.Normaalkõrgusi võib määrata kõrge täpsusega geomeetrilise nivelleerimise ja gravimeetriliste mõõtmistega saadud kõrgusanomaaliate abil.Kõrgusanomaaliate väärtused olenevad kasutatava ellipsoidi orientatsioonist ja geoidi lähtekõrgusest.Geodeetiliste võrkude tasandamine-tasandamise põhiülesandeks on mõõtmistulemustele selliste parandite leidmine, mis võimaldaksid kõrvaldada sulgemisvead ehk võrrandite süsteemis leitud vabaliikmed.Tasandamisarvutuste teiseks ülesandeks on parandatud tulemuste täpsuse hindamine vigade teooria valemite abil.Mõõtmistulemuste tasandamiseks nimetatakse seda kui liita kokku polügooni mõõdetud nurkade keskmised väärtused, saame tavaliselt sellest teoreetilisest summast veidi erineva suuruse, mõõdetud nurkade praktilise summa.Järelikult, selleks, et vigade teooria reeglite
geoidi teatud lähend, mis ühtib geoidiga ookeanide ja merede kohal ning erineb mandritasandikel 2...4cm ja mägedes 2 m.Normaalkõrgusi võib määrata kõrge täpsusega geomeetrilise nivelleerimise ja gravimeetriliste mõõtmistega saadud kõrgusanomaaliate abil.Kõrgusanomaaliate väärtused olenevad kasutatava ellipsoidi orientatsioonist ja geoidi lähtekõrgusest.Geodeetiliste võrkude tasandamine-tasandamise põhiülesandeks on mõõtmistulemustele selliste parandite leidmine, mis võimaldaksid kõrvaldada sulgemisvead ehk võrrandite süsteemis leitud vabaliikmed.Tasandamisarvutuste teiseks ülesandeks on parandatud tulemuste täpsuse hindamine vigade teooria valemite abil.Mõõtmistulemuste tasandamiseks nimetatakse seda kui liita kokku polügooni mõõdetud nurkade keskmised väärtused, saame tavaliselt sellest teoreetilisest summast veidi erineva suuruse, mõõdetud nurkade praktilise summa
ctrl+shift+enter klahvikombinatsiooniga. Samuti tuleb arvestada, et tulemusmaatriksi suurus tuleneb esialgsetest maatriksitest. Uue maatriksi ridade arv ühtib esimese maatriksi ridade arvuga ja veergude arv teise maatriksi omaga. Maatriksit X vaadates näeme, et x= 2,21 ja y= 0,48. Tabel 4. Maatriks X 2.21 0.48 2) Järgnevalt tuleb leida mõõtmistulemustele parandid vi, et mõõtmistulemused rahuldaksid geomeetrilisi tingimusi. Otsitavate parandite leidmiseks kasutame maatrikseid A, X ja L. Vastavalt valemile V= AX-L leiame hälvete maatriksi V (Tabel 5). Tabel 5.Hälvete maatriks V -0.21 -2.59 1.36 3) Leitud parameetrid x ja y ning hälbed vi tuleb asetada algvõrranditesse ning kontrollida nende kehtivust. Asetades vajalikud suurused võrranditesse, siis näeme, et leitud parameetrite ja hälvete puhul on kõigi võrrandite vasakud pooled võrdsed paremate pooltega. Järelikult on
Metroloogiline jälgitavusahel, jälgitavusahel, traceability chain Etalonide ja kalibreerimiste jada, mida kasutatakse mõõtetulemuse seostamiseks suuruse tugiväärtusega. Metroloogiline jälgitavuseahel on määratud kalibreerimisastendiku kaudu. Metroloogilist jälgitavusahelat kasutatakse mõõtetulemuse metroloogilise jälgitavuse saavutamiseks. 11. KALIBREERIMISMUDEL Kalibreerimismudel - Esitab mõõtevahendi kalibreerimistulemuse LTÕELINE arvestades mõjurkomponente parandite Ki kujul. 12. PIKKUSMÕÕTEVAHENDITE (KRUVIK, NIHIK, KELLINDIKAATOR, PIKKUSMÕÕDUD) KALIBREERIMISMEETOD 1. Objekt tuvastada kasutatav mõõteriist 2. Kasutamisulatus - Kalibreerimismetoodika on kasutatav kellindikaatorite, mille jaotuseväärtus on alates 0,01 mm või suurem, kalibreerimisel. Pikkusühikuid ülekandvate etalonide liitstandardmääramatus peab olema mitte üle 1/3 kalibreeritava kellindikaatori vastavast
6) Tsentreeri kinnituskruvidega. Nihutada treeger punktile. Kui ei õnnestunud, siis korrata punke 5 ja 6. Mõõdistuskäigu tasandamise põhimõte Iga mõõtmine sisaldab vigu! Teha kordusmõõtmisi. Mõõtmistulemuste tasandamine- keskmiste väärtuste parandamine Käigu tasandamine: Nurgaline sulgemisviga f beeta f= see mis on, miinus see, mis peab olema. Parandite summa= -(sulgemisviga) Parandatud nurkade summa = teoreetiline nurkade summa 3. loeng Mõõtmise vead -Juhuslikud -Süstemaatilised( instrument või mõõtja) -Jämedad(juhuslikult, mõõtjast) Mõõtmise viga: f= juhuslik viga-tegelik tulemus Juhuslikud vead - Ei ületa etteantud piiri( äärmine viga) - -esinevad võrdse väärtuse korral ühusuguse seadusega nii + kui - märgiga - Väiksed juh. Vead esinevad mõõtmistulemuses sagedamini
Selleks kontrollitakse niitkaugusmõõtrit horisontaalsele siledale pinnale märgitud 20m vahedega punktide kauguseid mõõtes niitmõõturiga 4 korda ja mõõdulindiga kahel korral kontrollides. Viimane punkt peaks asuma paarkümmend meetrit kaugemal kui mõõdistamise pikim kaugus. Lindiga mõõtmised loetakse õigeteks ja võrreldakse niitkaugusmõõturiga saadud tulemustega, saadud vahede järgi koostatakse niitkaugusmõõturi parandite graafik ja tabel. Välitööde lõppedes peavad olemas olema järgmised andmed: niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaugus instrumendist kuni latini; lugem vertikaalringilt; lugem horisontaalringilt; viseerimiskiire kõrgus latil kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele. Väliraamatu andmete arvutus toimub järgmiselt: 1. arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused instrumendist latini, arvestades niitkaugusmõõturi paranditega; 2
reeperi vahelises ja kinnises käigus? Teoreetiline summa kahe reeperi vahelises käigus võrdub edasivaatesuunalise reeperi kõrgus miinus tagasivaatesuunalise reeperi kõrgus. Teoreetiline summa kinnises käigus võrdub nulliga. Kuidas leida kõrguskasvudele parandid? Parandi leidmiseks ühele kõrguskasvule tuleb käigu sidumatus jagada jaamade arvuga. Parandid on sidumatusele vastupidise märgiga, parand antakse mm täpsusega ja parandite summa peab absoluutväärtuselt võrduma sidumatusega. Parandatud kõrguskasv arvutatakse keskmise kõrguskasvu ja sellele parandi liitmisega. Parandatud kõrguskasvude summa peab võrduma kõrguskasvude teoreetilise summaga. Kuidas arvutada latipunktide kõrgused? Järgmise sidepunkti ehk edasivaatepunkti kõrgus võrdub tagasivaatepunkti kõrgus pluss (tehte märk oleneb parandatud kõrguskasvu märgist) selle jaama parandatud kõrguskasv). Kuidas arvutada vahepealsete punktide kõrgused?
1. Efektid, mille põhjused on teada ja millede suurusi on võimalik piisavalt täpselt hinnata. Näiteks testri 0 võib olla paigast ära, elektromotoorjõu mõõtmisel voltmeetri sisetakistuse arvestamata jätmine, keha massi hindamisel üleslükkejõu arvestamata jätmine, termomeetri skaala võib olla nihkes. Võimaluse korral tuleb seda liiki efektid kindlasti kõrvaldada või äärmisel juhul kompenseerida parandite abil. Teadaoleva (aditiivse) süstemaatilise vea arvestamisel saame mõõtetulemuse parandatud väärtuseks ~ x x q , kus q on aditiivset süstemaatilist viga arvestav parand. Seejuures on parand ainult süstemaatilise vea hinnanguks, vea täpne väärtus pole teada. Aditiivne parand ei sõltu mõõtetulemuse väärtusest. Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga, s.t. veaga mis kasvab võrdeliselt mõõtetulemuse kasvuga
mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate vigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ja tulemusi võrrelda. Nende suurel erinevusel tehakse kolmas mõõtmine. Süstemaatilised vead on väiksed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või ka perioodiliselt muutuvas suunas. Võivad olla põhjustatud mõõtmisvahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud parandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupärasest erinevusest (inimesed hindavad erinevalt kümnendikke) ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade parandamisteks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõrvaldamiseks ja mõju parandamiseks selgitada tekkimise põhjused ja seaduspärasused. Seejärel arvutatakse vastav parand. Juhuslikud vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi antud tingimustest lubatava vea piires. Neid
hinnang ja seda nimetatakse aritm.keskmise ekperimentaalseks starndardhälbeks 35. Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele omistamiseks mõeldavate väärtuste jaotust. Mõõtemääramatuse hinnangu parameetriks võib olla näiteks eksperimentaalne standardhälve või kindla staatilise usaldatavusega vahemiku poollaius. Seejuures eeldatakse, et kõik teadaolevad süstemaatilised mõõtehälbed on eelnevalt parandite abil kõrvaldatud. Mõõtemääramatus peegeldab seda, et meil puuduvad täpsed teadmised mõõtesuuruse väärtuse kohta. Ka pärast teadaolevate süst. Mõõtehälvete kõrvaldamist on mõõtetulemus ikkagi mõõtesuuruse väärtuse hinnang ja seda määramatuse tõttu, mis on tingitud juhuslikest mõõtehälvetest ja süst. mõõtehälvete kõrvaldamisest. Mõõtepraktikas on määramatusel palju võimalikke
1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. · Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmistulemuste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutada kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid, tõsta mõõtja kvalifikatsiooni, teha mõõtmed metoodiliselt õigesti ja ainult soodsates ilmastiku tingimustes.
Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmistulemuste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutada kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid, tõsta mõõtja kvalifikatsiooni, teha mõõtmed metoodiliselt õigesti ja ainult soodsates ilmastiku tingimustes.
saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeval (Raukas 1995: 213). Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Sademete iseloomustamiseks on nii meil kui mujal kasutada palju halvema kvaliteediga andmestik kui temperatuuri kohta. Mõõtmismetoodika pideva täiustamise tõttu ei kujuta sademete andmed homogeenset vaatlusrida isegi viimase saja aasta jooksul. Sadememõõtja täiustamine ning mõnede parandite lisamine tähendab seda, et hilisematel aegadel on mõõtjasse kinni püütud sademete hulk suurem kui oli varem. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30
.. + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm
.. + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm
Navigation Limited) failiformaadis. Igas jaamapunktis määrati õhurõhu ja temperatuuri väärtused ning salvestati need tahhümeetri mõõtmisandmete faili. Temperatuuri, õhurõhu, Maa kumeruse ja ref- raktsiooni parandeid mõõtmiste käigus ei arvestatud vastavad reziimid lülitati elektrontahhümeetri programmis välja. Nimetatud parandid võeti kasutusele andmetöötluse käigus programmis X·Local Net+ (INPHO Technology OY). Nii välditi parandite arvestamist topelt või üldse mitte. Kohaliku põhivõrgu punktidele määrati trigonomeetrilise nivelleerimise meetodil kõrgused Balti 1977. a süsteemis. Trigonomeetriline nivelleerimine viidi läbi 19 polügonomeetria mõõtmiste käigus vertikaalringi lugemite salvestamisega ja kõrguskasvude arvutamisega käigujoone mõlemast otsast. Trigonomeetrilise nivelleerimise käigu sulgemisviga ei ületanud:
..0,9199 0,000633 0,7800...0,7899 0,000792 0,9100...0,9299 0,000620 0,7900...0,7999 0,000778 0,9200...0,9399 0,000607 0,8000...0,8099 0,000765 0,9300...0,9499 0,000594 0,8100...0,8199 0,000752 0,9400...0,9599 0,000581 0,8200...0,8299 0,000738 0.9500...0,9599 0,000567 13 Lahendame eelmise ülesande tiheduse parandite tabeli abil: t = 0 0,7779 + (15 5,8 t) 0,000805 0 0,785306, m =3650 × 0,7853 = 2866,345 t. Sihtsadamasse saabunud tankeri last lossitakse kaldaterminali mahutitesse või ujuvmahutitesse. Tagamaks tühjakslossitud tankerile vastuvõetavaid meresõiduomadusi ja püstuvust, tuleb reeglina tankidesse võtta teatud hulk merevett, mida nimetatakse ballastiks. Lastitankide täitmist mereveega aga nimetatakse ballastimiseks. Ballasti kogus sõltub eeldatavatest
annaabi.ee 
