1 ööpäev jahedas kohas. Marineerimisvedelik kasutatakse ära roogade kuumtöötlemis ja kastmete valmistamisel. Lihatükke võidakse enne kuumtöötlemist maitsestada. Selleks segatakse maitseainete segu, mis tavaliselt koosneb soolast, pipardest, paprikapulbrist, karrist, maitsesooladest jne, või kasutatakse tööstuslikke maitseainete segusid. Lihatükid hõõrutakse sellega kokku ja lastakse veidi seista. Liha pooltooted võidakse ka paneerida. Kasutatakse nii ühe-, kahe- kui ka mitmekordset paneeringut. Enne paneerimist liha maitsestatakse. Liha pooltooteid võidakse paneerida: 1. jahus 2. riivsaias 3. munasegus ja riivsaias 4. jahus, munasegus, seejärel riivsaias Paneeringukihina võidakse kasutada ka riivjuustu, hakitud pähkleid jne. Lihatükke paneeritakse vahetult enne kuumtöötlemist. Veise ja ulukite liha võidakse pikkida. Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks
Liha vasardamine. Miks? Et liha muutuks pehmemaks. Kuidas? Läbi kile taotakse vasaraga mõlemalt poolt. Liha vasardatakse selleks, et teha liharulle, snitsleid, kanafileed. Vasardatud liha võib paneerida. Kala ei vasardata. Kui kuum peab olema pann? 250-260 kraadi. Mis pidi lõigatakse lihakiud? Ristikiudu, 1cm laiused tükid. Kuidas asetatakse lihatükid pannile? Mitte eriti tihedalt. Kui kaua praetakse? Kuni pruunistumiseni. Kasuta liha, mis sisaldab vähe sidekudet. Liha hoia enne praadimist 1 tund toatemperatuuril. Peab olema võimalikult kuiv liha. Lihatükid ei tohi olla tihedalt. Maitseaineid võib panna ainult praetud pinnale.
.....................................................3 3. MAHLAKISSELL VAHUKOOREGA......................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................5 Aedviljakotletid 1. Köögiviljade puhastamine, riivimine, kuumutamine võis poolpehmeks, lisada piim ja hautada pehmeks 2. Lisada manna, maitseained ja kuumutada kuni manna on paisunud 3. Kotletimass jahutada ja lisada klopitud muna 4. Vormida mass, paneerida ja praadida. Valge põhikaste 1. Sulatada keedunõus rasvaine ja lisada nisujahu 2. Kuumutada 3. Jahutada 4. Lisada piima, segada 5. Kuumutada ja segada aeglaselt 6. Maitsestada. Mahlakissell vahukoorega 1. Mahl kuumutada 2. Lisada suhkur ja tärklise-veesegu 3. Kuumatada kuni keemiseni 4. Jahutada 1. Valada rõõskkoor sügavasse kaussi 2. Lisada suhkur/vanilliin 3. Miksriga/vispliga vahustada Kasutatud kirjandus Õpimapp
1. Liha lõigata paksudeks viiludeks, vasardada, peale sool, pipar ja praadida kiiresti kuumas rasvas. 2. Ratasteks lõigatud sibul praadida eraldi. Praetud lihalõigud asetada vaagnale, valada üle praekastmega, igale lõigule panna praetud sibularatas või praetud muna (härjasilm) või kaapida puhastatud mädarõigast. Juurde pakkuda praetud kartuleid, marineeritud puu- ja köögivilju. Romsteek Veisefilee, muna, riivsai, rasvaine, sool, pipar Valmistamine: 1. Paneerida fileed lahtiklopitud munas, siis riivsaias ja veel kord munas. 2. Praadida mõlemalt poolt, maitsestada ja panna praehju järelvalmima. 3. Peale panna võitükikesi või valada üle sulatatud võiga. Filee Veisefilee, või, petersell, musta pipar, sool Valmistamine: 1. Filee puhastada kelmetest, torgata tervelt vardasse, hõõruda soola ja pipraga. 2. Küpsetada hõõguvatel sütel või elektrigrillis, aeg-ajalt sulavõiga kastes. Lauale andmisel lõigatakse filee
Köögiviljakotletid 1. Porgand ribad-hautada peaaegu pehmeks manna kuumutatakse pehmeks Kapsas tükeldatud hautada poolpehmeks õun ja manna kuumutada pehmeks Peet koorega keedetud või küpsetatud püreerida kuumutada rasvainega püree läbi lisada manna; kuumutada, kuni paisunud 2. Mass jahutada 65º lahtiklopitud munad ja maitseained (sool, suhkur, muskaat, maitsetaimed; magusate puhul kaneel) 3. Vormida kotlett paneerida jahus või riivsaias väheses rasvas mõlemalt poolt kuldkollaseks järelvalmima praeahju 4. Iseseisvalt sulavõi, hapukoore, piima- või hapukoorekastmega ja maitserohelisega Sööjale 2 kotletti tavaliselt Kõrvits, kaalikas kabatsok Koorida keeta poolpehmeks viilutada paneerida jahus, munasegus, riivsaias väheses rasvas kuldpruuniks järelvalmima praeahju Iseseisvalt sulavõiga, hapukoorega või hapukoorekastmega Tomat
vähese veega kergelt lahtiklopitud munasse, seejärel aga soola ja pipra või ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse. Paneeritav toiduaine surutakse mõlemalt poolt riivsaiasse lühiajaliselt, aga tugevalt. Kolmekihilise paneerimise puhul kastetakse praetav toiduaine kõigepealt suurde taldrikusse sõelutud jahusse, seejärel veega lahtiklopitud munasse ning surutakse lõpuks riivsaiasse. Nõnda võib paneerida kartulikroketeid, räimi ja kalafileesid ning muidugi ka lihalõike. Riivsai, milleks võib olla ka värske saiapuru, on mõnikord segatud riivitud parmesani juustuga. 4 Eriti esinduslik paneering saadakse toiduaine kastmisel vee-munasegusse, millele järgneb imepisikeste saiakuubikute külgesurumine. Meil paneeritakse sellisel viisil kanahakklihast shnitsleid.
praetakse kuni kooriku tekkimiseni ja pööratakse siis ümber. Sobib tooreste kartulite, linnuliha praadimiseks. • Röstimine sarnaneb grillimisega, see toimub ilma rasvata, nt kuumal kuival pannil (pähkleid) või spetsiaalses röstris (sai). Röstida võib veel seemneid, leiba jm. KOMBINEERITUD VIISID • Keetmine järgneva praadimisega – keedetud aedvilja praetakse pannil või valmistatakse neist kotlette. Keeduaedvilja võib enne praadimist paneerida. • Üleküpsetamine on kuumtöödeldud toiduaine (köögivili) või toidu (vormiroad) küpsetamine ahjus toiduaine lõplikuks valmimiseks või uue roa valmistamiseks. • Hautamine on toidu küpsetamine madalal temperatuuril (80 - 90 ºC) kaane all. Hautatavad toiduained pruunistatakse eelnevalt rasvas ning seejärel keedetakse väheses vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk
Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimiseks, grillimiseks, kastmeteks ja pasteediks, kuid samuti keetmiseks, hautamiseks ning pirukate ja vormiroogade valmistamiseks. Maksa võib ka paneerida ja seejärel praadida. Maksasibulapaprikaroog Maksakõrvitsakaste Neerud Erinevate loomade neerud on maitsetugevuselt erinevad. Neerude kulinaarsel töötlemisel võib mõnda inimest häirida spetsiifiline lõhn ja maitse. Seda annab oluliselt vähendada pesemise ja leotamise abil. Kuna neerudes moodustub uriin, on korralik pesemine ja leotamine enne toiduvalmistamist ka muidu oluline. Kasuks tuleb mitmekordne läbikupatamine.
tsirkulaator, viilutusmasin, kiletaja ja saumiksrid. 6 Täidetud ülesannete kirjeldus Kell 10 algas välispraktika Aqva's. Tutvusime köögiga ning asusin tööle. Mind saadeti koheselt kuumtöötlemiskööki. Esimese asjana anti mulle lõikelaud, kuhu asetati mulle sea sisefilee ning paluti eemaldada lihalt kelmed. Seejärel alustasin liha grillimisega, siis maitsestasin pipra, soola ja pestoga ning panin liha ahju. Ühel päeval sain paneerida räime liblikfileed. Paneerimine toimus järgmiselt: jahust läbi ning seejärel alles munasegust läbi ja siis praadisin ära. Praktika perioodil tegin kanagrillvardaid. Tegevus toimus järgmiselt: Tegin magusa tsillikastme ja maitseainesegu (sool, pipar). Seejärel panin rinnafilee tüki varda otsa ja lisasin valmislõigatud paprikatüki vahele. Enamjaolt töötasin külmtöötlemisköögis. Lõikasin sampinjone, porgandit ja sibulat väikesteks kuubikuteks (3x3mm)
Kui köögivilju kasutada lisandina , siis arvestatakse igale sööjale 50-150g köögivilja.Köögivilja toitude puhul on väga tähtsad tükelduskujud.Sobivad näiteks ribad ja mirepoix kuubikud. Ühepajatoitudes kasutatakse koos köögiviljadega ka liha,kala,lihatooteid,seeni,tangaineid ja pastatooteid.Kõiki köögiviljatoite serveeritakse kohe peale valmimist 65 °C juures. On ka olemas friipraadimine, mis tähendab, et friteerimiseks tuleb köögiviljad enne kas paneerida või kasta taignasse.Neid serveeritakse iseseisva roana sulavõiga,hapukoorega või hapukoorekastmega. Köögivilju praetakse toorelt või keedetult väheses või rohkes rasvas.Praadimisel võib rasvainena kasutada ka selitatud võid või õli.Köögiviljad asetatakse ALATI kuumale pannile.Panni ei tohiks rohkem kui 2/3 ulatuses köögiviljadega katta. Köögivilja kotlette ja pannkooke võidakse valmistada nii toorestest, keedetud kui ka küpsetatud köögiviljadest
Lisaks võib saadud segule juurde panna vett, koort, mahla või muna ning sõtkuda sellest sitke massi, millest on hõlpus valmistada hakkpihve, kotlette, palle vms. Hakkkotlettide või paneeritud hakkpallide ja pihvide tegemiseks tuleks need enne küpsetamist ka jahu ja/või riivsaia sisse kasta. Klassikalise hakklihast kotleti koostisesse kuuluvad kodune hakkliha, peenestatud sibul, muna, piimas leotatud saiapuru, pipar ja sool. Kõik komponendid tuleb kokku segada ning seejärel kas paneerida jahus või riivsaias. Pannil praadides saabki mõnusad kodused ja lihtsad hakkkotletid. Serveerida võiks neid näiteks praetud sibulaga, marineeritud või hapukurgiga ja praetud munaga. Hakklihast (eriti lamba hakklihast, kuid ka veise hakklihast) võib valmistada suurepärase kebabi. Klassikaline hakklihast kebab vormitakse ümber varda, pruunistatakse pannil ja järelküpsetatakse ahjus. Võib grillida ka grillil. Kebabi saab valmistada ka hakkkotletina praadimiseks või grillimiseks.
Röstimisel võib kala üle puistata maisijahuga, siis ei jää ta resti külge. Et praadimisel rasv laiali ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalade lühiajaline säilitamine: Soojal ajal ei saa kala säilitada, kui ei ole külmutuskappi ega keldrit (jääkeldrit). Kalu saab väga lühikest aega säilitada külmkapis või puhtas jahedas ruumis.
Maitselt on kõik servikud siiski ühesugused ning enamik erksaid toone kahjuks tuhmub kuumutamisel. Austerserviku viljaliha on tugev, tugeva meeldiva seenemaitse ja -lõhnaga. Valge udujas katt seente pinnal kujutab endast täiesti maitsetuid ja kahjutuid seeneeoseid, mida austerservik teistest seentest erinevalt hakkab tootma juba korjamisküpseks saamisel. Söögiks pruugitakse austerservikut samal viisil kui shampinjone; suuri austerservikuid võib ka paneerida ja pannil praadida. Shiitake Shiitake on suurepärane tugevamaitseline seen, mille viljaliha on kreemikaskollane ja suhteliselt tihe, maitse on tugev, nõrga suitsumaitsega ja väga meeldiv. Niiskusesisalduse poolest on shiitake teistest seentest kuivem, mis pikendab säilivusaega temperatuurivahemikus 0 kuni +2° kuni kolme nädalani. Aasias on shiitaket kasvatatud vähemalt tuhat aastat, paarkümmend aastat tagasi kodunes seen ka USA-s ja Euroopas
Enne serv. 180 kraadi juures 2 min). *kartulilaastud(2mm paksused viilud, naq prantsuse kartulid, ainult 1X). *kartuliõled (riivitakse jäedad viilud, praetakse fritüüris). *kartulikroketid(kartulimassile jahu juurde, sulatatud või, lahtiklopitud munarebu, maitseained. Sellest vormitakse 50-70g massiga kroketeid,paneeritakse jahus, vahustatud munavalges ja riivsaias, praetakse). *kartulikotletid(keedetakse, surutakse katki. Massile lisatakse muna, maitseained. Paneerida riivsaias). 25.küpsetatud KVroad- *kastmega üleküpsetatud KV(pannile eeltöödeltud KV, valatakse üle kastmega ja puistakse üle riivjuustuga.piserdatakse rasvainega ja ahjus 260-270 kraadi juures pruuni kooriku tekkimiseni). *vormiroog(mass peenetatud KV, jahust, munadest, piim/koor, maitseained.rasvaine ja riivsaiaga määritud vormi, pealt määrida üle hapukoorega ja riivsaiaga, piserda võid). *täidetud KV. 26.seeneroad- KEEDETUD SEENETOIDUD: seenepuding. PRAETUD SEENETOIDUD:
7 Dana Makejenko Toidukaubagrupp marineerimise eesmärgiks ka liiga terava maitse kõrvaldamine. Marineerimine aitab pikendada liha säilivusaega. Lihatükke võidakse enne kuumtöötlemist maitsestada. Selleks valmistatakse maitseainete segu, lihatükid hõõrutakse sellega kokku ja lastakse veidi seista. Lihast pooltooteid võidakse ka paneerida. Kasutatakse nii ühe,- kahe- kui ka mitmekordset paneeringut. Enne paneerimist liha maitsestatakse, seejärel kastetakse paneerimissegusse. Veise ja uluki liha võidakse pikkida. Pikkimisel lükatakse lihaskiudude vahele teisi toiduaineid. Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks. Lihaliigid Veiseliha Igas korralikus restoranis on alati saadaval veiselihast road. Veiseliha, eriti sise- ja välisfilee, on
10. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Mida mõistetakse õppetunni all (kaks õppetunni defineerimise moodust, eelised ja puudused) Gagne õppetunni põhietapid (nimetada need ja kirjeldada iga etapi sisu) Tavaliselt mõistetakse õppetunni all ajaliselt piiratud õppetööühikut. Levinum on 45min, kuid võib vaieeruda. Selline õppetöö arvestuslik ühik on võimaldab hästi paneerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. See ei võimalda aga vaadelda aine õppimist loogilise tervikuna. Teema õpetamise ühik üks õppeühik võib koosneda mitmest tavalisestõppetunnist. . 7 etappi: tähelepanu köitmine (ootamatu tegevus, sõnaline osutamine, tähelepanu köitvate asjade lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge
Liha võidakse enne kuumtöötlemist marineerida. Happe mõjul muutub liha muredamaks, lisatavad maitseained annavad sellele maitset. Mõne lihaliigi (näiteks ulukiliha) puhul on marineerimise eesmärgiks ka liiga terava maitse kõrvaldamine. Marineerimine aitab pikendada liha säilivusaega. Lihatükke võidakse enne kuumtöötlemist maitsestada. Selleks valmistatakse maitseainete segu, lihatükid hõõrutakse sellega kokku ja lastakse veidi seista. Lihast pooltooteid võidakse ka paneerida. Kasutatakse nii ühe,- kahe- kui ka mitmekordset paneeringut. Enne paneerimist liha maitsestatakse, seejärel kastetakse paneerimissegusse. Veise ja uluki liha võidakse pikkida. Pikkimisel lükatakse lihaskiudude vahele teisi toiduaineid. Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks. (Rekkor 2008: 93, 94) 5 2 LIHA LIIGID 2.1Veiseliha Igas korralikus restoranis on alati saadaval veiselihast road
Röstimisel võib kala üle puistata maisijahuga, siis ei jää ta resti külge. Et praadimisel rasv laiali ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalalõhna Kõrvaldamine Paljudele on kalalõhn talumatu. Seda võib pehmendada, kui puhastatud kalale riputada suhkrut. Kui suhkur on sisse tõmbunud, hõõrutakse kala äädikaveega. Kala ei lõhna praadimisel, kui
pärast praadimist. Paneerimiseks kasutatakse riivsaia/jahu ja muna. Paneeritult praetakse vahetult peale paneerimist väheses rasvas 160 170 'C juures, 10 20 min mõlemalt poolt kuldpruuniks. · Kalapihvid kahe räime vahele asetatakse maitsevõid, maitserohelist, võidakse raputada ka riivitud juustu. Puistatakse soola, pipart. Praetakse mõlemalt poolt kuldpruuniks, võib ka enne küpsetamist paneerida. · Kalakotlet- ümara kujuga, 1cm paksune toode, mida valmistatakse 2-3 tk portsjonis, paneeritakse jahus või riivsaias ning praetakse. Hakkmass : kasutatakse kalu kellel on vähe luid, mitte hinnalisi kalu, tursk, luts haug jt. nahata filee ajatakse läbi hakkliha masina koos piimas, vees, koores leotatud piimaga. Hakkmassile võib lisada ka kala siserasva.
KORDAMISEKS 1. Mis toitaineid saame lihast? 2. Nimetage erinevaid lihasaadusi. 3. Millest juhindutakse lihade säilitamisel? ÜLESANNE 1. Koostage ideekaart „Lihade kasutamine toiduvalmistamisel“. 3.4.5. Kalad ja kalatooted Rasvasuse alusel võib jaotada kalad nelja rühma. 1. Lahjad kalad. Rasva on neis alla 2%. Lahjad kalad on tursk, luts, koha, haug jne. Sobivaks töötlemismeetodiks on aurutamine ja keetmine. Praadimise puhul on neid vaja eelnevalt paneerida. 2. Keskmise rasvasisaldusega kalad. Rasva on neis 2-5%. Keskmise rasvasisaldusega kalad on koger, karpkala, nurg, latikas, tint jne Keskmise rasvasisaldusega kalade töötlemiseks sobivad kõik 56 valmistusmeetodid. 3. Rasvased kalad. Rasva on neis 5-15%. Rasvased kalad on kilu, rääbis, latikas, siig jne. 4. Eriti rasvased kalad. Rasva on neis üle 15%. Eriti rasvased kalad on
annaabi.ee 
