,,Faust" J.W.Goethe ,,Kes otsib, ikka eksib teel." Teoses on see mõeldud sellena, kuidas Faust üritab Issandat teenida. Mefistofeles naerab aga Fausti välja, et ta on ju narr ja Issand kaotab ta nii või naa. Issand ütles, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. See tähendab, et lõpuks Faust leiab ikka õige tee, olenemata palju ta eksib. Tänapäeva puhul võib seda võrrelda näiteks armastatu otsinguga. Kui otsid seda õiget, sa ikka ju satud valede inimeste otsa. Mis sul muud üle ikka jääb, kui see maha jätta ja uus otsida. Või siis näiteks turgatas pähe selline mõte, et füüsiliselt on ka võimalik teelt eksida. Otsid näiteks mõnda kindlat, kohta, kuid keerad varem ära või lähed teist teed pidi. Siis sa ikak ju lähed tagasi, ja otsid edasi, kuni leiad koha. Seda saab nii paljuga seostada tänapäeval. ...
Remarque ,,Triumfikaar" · ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." - Ravic (lk 19) · Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes suri, oli see kõik ja tähtsam kui kogu maailm, mis edasi elas. (lk 25) · ,,Tahtsin teid ainult topaa. See õnnestub kõige paremini täiesti mõttetu küsimusega. ..." - Ravic (31) · ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis  kui elad, ei hooli sust keegi
autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega")  Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema seisukohast" (Harper Lee "Tappa laulurästast") 21. 9) Parem vaikus kui tühjad sõnad - Pythagoras 22. 6. ,,Kui sa ei tea mida sa tahad," ütles uksehoidja, "siis lõpetad sa paljuga mida sa ei taha." (Chuck Palahniuk ,,Kaklusklubi" 1996) 23. Oscar Wilde : ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust" (,,Dorian Gray portree") 24. Oscar Wilde : ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada" 25. India vanasõna : ,,Kus on küllus sõnadest, seal on põud mõtetest". 26. ,,Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema." - Napoleon I 27
Selle järgi kuidas oli nende ajal ja kuidas on nüüd. Vanurid ei pane tähele, et ühiskond on edasi arenenud ja keerukamaks muutunud. Vanasti olid noored väga piiritletud ja neil oli enda väljendamise viise ja vahendeid vähe. Seega ei antudki võimalust noortele ennast ja enda eripära välja näidata. Kuid see vabadus on tänapäeva noortel olemas ja seda nad ka usinasti kasutavad. Vanamemmed võiksid mõelda vähekenegi selle peale kui paljuga peab nüüdisaja noor hakkama saama ja mille kõigega silmitsi seisma. Lastel tuleb otsustamist alustada juba maast madalast. Alguse saab see kõige lihtsamatest asjadest nt. mida seljas kanda. Tänapäeva noored on enamus väga pealiskaudsed ja esmamulje kujundatakse välimusest. Selle järgi lahterdatakse inimene ära kas temaga sobib ja kõlbab suhelda või mitte. Üks tähtsamaid väljakutseid on minu arust leida endale õige sõpruskond, sest tavaliselt
· Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame. · Isegi Kristus vireleks tänapäeval vanglas, kui tal passi poleks. Pealegi oleks ta juba tükk aega enne oma kolmekümne kolmandat sünnipäeva maha löödud. · Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud. · Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud. · Iialgi ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda. · Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. E.M. Remarque "Taeval ei ole soosikuid" · Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.
muu kauba vastu. Ühes külas elavad inimesed peavad rohkem kokku hoidma kuna eraldi on neil raskem hakkama saada. Linna Elanikel on jällegi elu sellesuhtes kergem, sest nad saavad osta poest peaaegu kõik mis neil vaja läheb ja neil on ka väga suur valikuvõimalus, mida maainimestel pole. Ka teenused on tihti ainult telefonikõne kaugusel, maainimesed püüavad aga see eest võimalikult paljuga ise hakkama saada. Näiteks võib tuua masinate remondi, kus linnainimesed viivad tavaliselt oma masina kohe remonti kuid maainimesed püüavad tavaliselt ise masina jälle tööle saada. Linnas ostetakse kaupu ja teenuseid rohkem seepärast on sinna mõttekam ettevõtteid juurde ehitada. Aga enne ettevõtte asutamist tuleb ikka hoolikalt läbi mõelda kuhu ettevõtte asutada ja kas see ettevõtte on ikka
Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale tegelikult palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel nad arvatavasti ei suutnud just eriti adekvaatselt mõelda. Tegelikult ei pidanud Saksamaa rahulepingust kinni- juba 1921. aastal sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu (hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas), Dawesi plaani alusel määrati Saksamaale reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka. Selle plaani alusel sai Saksa majanduse arendamiseks 800 miljonit
Henry Higgins(märkmetegija)- foneetika professor, kes võib inimese päritolu ära tunda isegi tänava täpsusega. Ta on väga tark ja jõukas, jätab küll tähtsa aga see- eest labase ja väga ebaviisaka mulje, sest tema ühiskonda suhtumine on teistsugune. Ta leiab, et kõiki inimesi peaks kohtlema mitte hästi ega halvasti vaid samamoodi. Kolonel Pickering- India murrete uurija, kes tuleb Londonisse, et kohtuda Higginsiga, kellest on tal väga hea arvamus ja kellega ta sarnaneb paljuga. Kuid ta on märkamatul viisil palju viisakam, mõistlikum, leplikum ja rahulikuma iseloomuga kui professor. Lisaks sellele, et ta on tark on ta ka tõeline härrasmees. Alfred Doolittle- Eliza isa. Vanemas eas, kartmatu ja sõnaosav prügivedaja, kes on leppinud oma statuusega ja isegi ei taha nimekust ega jõukust. Võib jätta mulje, et tahab oma tütrele parimat, kuid on siiski nõus väikese raha eest tütre maha müüma.
õpib terve oma elu. Uuendused poliitikavallas on pidev protsess  kas praegune majandus saaks hakkama süsteemidega, mida kasutati iseseivumiste algul? Kindlasti mitte, maailm muutub ning ka inimesed ning paraku peab ajaga kaasas käima ka kogu funktsioon. Karm reaalsus mis tabab inimesi, kui hetkega jääb väheks rahast, tööst ning võimalustest paneb mõistuse tööle ning nägema asju teises valguses. Õppida elama vähesega aitab tulevikus toime tulemisega paljuga. Rohkem pole kindlasti kõige parem, kui sellega ei osata toime tulla ning enda kasuks tööle panna. Majanduslangus eristab tugevad nõrkadest, aga paraku on nii, et lõpuks peavad tugevad nõrku mil moel ikkagi toetama ja elus hoidma.
Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud, üksi, vägistatud  need võivad ka olla ettekääned, mida tuuakse, kui otsitakse põhjust, miks teha aborti. Igal pool maailmas ei ole abort lubatud. Tean seda, et Eestis on naitsel abordiõigus olemas, aga ei tea mis aastast. Noored naised riskivad väga paljuga, kui teevad aborti. Peale aborti järgneb tihti depressioon, psüühiline häire, luupainajad. Abort jääb siiski inimese südametunnistusele eluks ajaks. On väga palju naisi, kes oma aborte kahetsevad ja kahetsevad kaua, isegi aastakümneid. Õnneks on ka naisi, kes ei poolda aborte. Nad arvavad, et aborti teha raseduse ajal on sama hea, kui vastsündinu kohe peale sündimist tappa. Nende arust vahet ei ole, lihtsalt abort on seaduslik. Abort võib tekitada noorele naisele ka
järgimist. Kuna Ülimina kontrollib libiidot suunab inimene tavaliselt selle energia mõnesse teise objekti. Selleks võib olla kas siis muusika, kirjandus, sport või mõnda muusse tegevusse, mis inimesele meeldib. See aitab sisemisi pingeid vähendada, kuid mitte siiski täielikult rahuldada. Inimesel sündides Ülimina ei ole. See hakkab kujunema umbes 6. aastaselt. Samas on Miski juba sündides lapsel olemas ning Mina kujuneb umbes 7. elukuul. Tihti peale tuleb Minal paljuga toime tulla, nii väliskeskkonna, Ülimina ja ka Miskiga. Selleks, et kõik oleks kontrolli all kasutab Mina kaitsemehhenismide abi. Nii muudab Mina impulsse ja emotsioone inimesele meeldivamaks muutma või blokeerima. Neid mehhanisme on päris mitu: 1)allasurumine 2) askeetlus 3) eraldatus 4) asendamine 5) enda vastu hakkamine 6) eitamine 7)välja viskamine 8) omakasupüüdmatu eneseohverdamine 9) tagasi lükkamine 10) tühistamine
Mõttesüntaksi(mõtteprogrammis opereeritakse sisemiste sõnadega(keeleüksus iseenda jaoks),skeemide ja kujutlustega. ¤Semantiline süntaks: semantiline kirje, süvakäänded. Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur, ütluse sisuline täpsustamine:semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine. Süvakäänete puhul pole tegemist grammatiliste käänetega, vaid tegemist on tähenduslike suhetega.Seosed maailma nähtuste ja keele vahel(puudutab teadmisi ja tähendusi-kui paljuga on laps oma keskkonnas kokku puutunud. Pindstruktuuri süntaks: lausemalli valik ja täitmine sõnavormidega, sõnakasutus, muuteoperatsioonid. ¤ Ütluse motoorne plaan: intonatsiooniprogramm ja silbiprogramm. Ütluse realiseerimine. Kõneliigutusprogramm ehk ütluse monotoorne plaan. Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil:Lause intonatsiooniprogramm(lauselõpu intonatsioon/rõhuline sõna/ütluse toon) ja Silbiprogramm süntagmade kaupa:silbijärg/silpide koostis/rõhulised-
temagi. Nende vastu töötas liiga palju liiga võimsaid jõude: avalikkuse arvamus, mis tollal oli hulga tähtsam kui praegu; mõlema ohverdused selle suhte nimel ja sellest tulenevad probleemid. Juba alguses seisis nende suhe valedel alustel: leian et mõlema, aga eriti Anna poolt mängis pearolli edevus. Loomulikult meelitab üht korralikku abielunaist noore nägusa mehe andunud tähelepanu, milleks muidu riskis ta nii paljuga. Vronski-poolset võimalust armastuseks esimesest silmapilgust ma ei eita (sellele räägib kaasa ülijärsk huvikaotus Kitty vastu) kuid pigem näib see olevat enese proovilepanek: Anna oli nii vaga ja salapärane, nii kõigutamatu oma õiges elus. Samahästi võis mehe eesmärk olla näha, kas ja kui kaugele ta Annaga jõuda võib. Puhta tõena võib kuulutada, et intiimsuhete põhjuseks on alati see, et kumbki tahab teiselt midagi (olgugi see vaid soov end erilisena
Algselt pani suvepäevadele kirja end rohkem inimesi, kui lõpuks kohale tuli ning see tähendas vaid üht – ürituste pileteid jäi üle. Kuna me ei soovinud seda raha lihtsalt kaotsi lasta, siis oli meil mõte, et müüme need suurel häälel värava ees maha. Algul Bonnie Tyleri väravatele lähenedes me juba kahtlesime, et võib- olla on see siiski liiga tobe ettevõtmine ning las need piletid ikka olla. Ühel hetkel tuli üks meie töötajatest minu juurde ning küsis paljuga ma oleksin nõus pileti ära andma. Ütlesin siis summa ning järsku läks lahti korralik komöödia. Kuna ots oli juba lahti tehtud ja esimene kõvema häälega piletimüügi hind välja öeldud, tegid ka teised häälepaelad valla ning siis tundus see juba väga lõbus tegevus. Pileteid oli meil ülearu 8 tk ning pileti hinda kuuldes, olid inimesed valmis tagumistest kõndivatest ridadest ettepoole lausa jooksma, et oma pilet odavamalt saada. Mõni
Kuningaks olemine ei tähenda, et ollakse õnnelik. 411/633 Ka kõige viletsamates oludes on miski, mis annab meile lootust elus edasi minna. 412/621 Tuleb leida viise, kuidas ja millal kasutada nii mõistust kui ka tundeid. Kui mõelmaid kasutada samal ajal võib see viia isiksuse lõhenemiseni. 413/410 Tunded on midagi, mis on meis kõigis ja mõistus on see, mis ei saa ilma tunneteta. Tuleb leida kompromiss nende kasutamisel. 414/412 Inimesed riskivad paljuga. Nad ületavad oma mõistuse piirid. 415/127 Inimese loomuse üle vaieldakse palju. Talle heidetakse ette, mis on õige ja mis vale. Aga ükskõik, mida ya ka ei teeks, on ta tähtsusetu. 416/122 Inimese iseloomu üle saab palju vaielda. Kui inimene ise teab, et tal on halbu pahesid, siis ta ei hakka neid peitma. Tehku inimesed teda maha nii palju kui tahavad. Ta on uhke selle üle, et ta tunnistab, et tal on halbu pahesid. 417/629 Inimese meeleolu muutub väga kiirelt
vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase erinevuse eeldusest. Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma: suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas hingejagu ja vikseimal osal mistuslik hingejagu. Oleks loomuprane kui inimene teostaks hiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on snniprased eeldused, nii et igaks tegeleks talle loomuomase valdkonnaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi hega, mille kaudu ka linn (hiskond) saaks htseks. Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hivatud sellega, et toota ihadest vljakasvavate soovide ja vajaduste rahuldamiseks tarvilikku. Need, kelles domineerib sakas hingejagu, on sobilikumad sjalis- administratiivseks tegevuseks, st nad peaksid tagama hiskonna kaitstuse vlisvaenlaste rnnakute eest ja hoidma korda siseriigis. Ja mis oleks parem
mõõnas, koost lagunes, haaratuna üleloomulikust, mustast keerisest, milleni sa ei jõudnud, mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile) Lk 22 ,,Liiga valju? Mis oli liiga valju? Ainult vaikus. Vaikus, milles praksatasid lõhki nagu õhutühjas ruumis." (Ravic) /---/ ,,Pillamine! Vana prantsuse hirm. Milleks säästa? Sind ju ka ei säästeta." (Ravic Rolande'le) Lk 25 ,,Peeglis nägi ta oma nägu. Paar tundi tagasi oli ta juba siin sedaviisi seisnud. Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat
ettevõttesse ideed väikeettevõtja 1. Kasumilootus 2. Tulevase rikkuse ootus 3. Rahuldustpakkuv töö 4. Identifitseerimisvõimalus ettevõttega 5. Ettevõtjast peremeheks olemine 6. Otsene side ettevõtja ja teenistujate vahel 7. Isiklik kontakt töötajate ja klientidega 8. Tsentraliseeritud otsustamine 9. Ettevõtja staatus 10. Alustamise suhteline kergus 1. Kasumilootus Peaaegu alati jõutakse kasumisse. See aga kui paljuga inimesed rahulduvad, on erinev. (Mõni on rahul lihtsalt kasumiga, teine tahab kindlat piiri ületada.) 2. Tulevase rikkuse ootus Paljud ettevõtted töötavad pigem ettevõtte tuleviku kui hetke heaolu nimel. Palju peavad ettevõtet oma töö kõrvalt. Mõnedele inimestele pakub rohkem rahuldust unistus kui selle täitumine. Selles mõttes võivad ka need ettevõtted, mis edu ei saavuta, omanikele pikka aega rahuldust pakkuda. 3. Rahuldustpakkuv töö Ise saab tegeleda, millega tahab
suuremal osal inimestest domineerivat hinges ihalev hingejagu, teisel osal söakas 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. hingejagu ja väikseimal osal mõistuslik hingejagu. Antud teose kohaselt oleks loomupärane kui inimene teostaks ühiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on sünnipärased eeldused, nii et igaüks tegeleks talle loomuomase tegevusalaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi ühega, mille kaudu ka linn (ühiskond) saaks ühtseks ja mitte paljuseliseks. (samas, 423 c-d) Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hõivatud sellega, et toota seda, mis on tarvilik rahuldamaks soove ja vajadusi, mis ihadest välja kasvavad. Need, kelles domineerib söakas hingejagu, oleksid sobilikumad sõjalis- administratiivseks tegevuseks, st nad peaksid tagama selle, et ühiskond oleks
enamasti üsna õieti; ainult mõnes köhas on liialdatud, nagu ma juba ütlesin. Lugu lõpeb tolles raamatus nii, et .Tom ja mina leiame raha, mille röövlid koopasse peitsid, ning me saame rikkaks. Me saime kumbki kuus tuhat dollarit -- kõik puhtas kullas. See oli kole hunnik raha, kui see kõik koos oli. Noh, kohtunik Thatcher võttis raha oma hoolde, pani intresse kandma, ja see tõi meile kummalegi terve dollari päevas ümber aasta, -- keegi ei oska öelda, mis nii paljuga peale hakata. Lesk Douglas pidas mind oma poja eest ja lubas mind tsiviliseerida; aga elu oli ta majas kogu aeg ränk, kui mõelda, mis neetud korralik ja viisakas ta oli igas asjas. Ja siis, kui ma ei suutnud seda enam kannatada, pistsin plehku. Panin jälle oma vanad närud selga, pugesin oma suhkruvaati ning olin vaba ja rahul. Aga Tom Sawyer nuuskis mu üles ja ütles, et ta asutab röövlisalga ning ma võiksin selles 213 kaasa lüüa, kui lähen tagasi lese juurde ja olen korralik
Samavõrra sõltub see ettevõtte tekke- ja arenguloost, mida omakorda mõjutavad väliskeskkonna tingimused. Väikeettevõttes tegutseb valdavalt juht-omanik, keda võib tema sisulist tegevust silmas pidades nimetada ettevõtjaks selle sõna otseses tähenduses.9 Nimelt on ettevõtja isik, kes loob ettevõtte (koondab töö ja kapitali ettevõtte alustamiseks), organiseerib ja juhib seda taotletava eesmärgi poole ja seejuures riskib paljuga (rahaga, reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6
Kas see tujukas naine ei ole juhuslikult minusse armunud, ja kas ta ei ole valmis mulle enesele andma mõne teise safiiri, sarnase sellega, mille ta mulle andis, pidades mind de Wardes'iks?» D'Artagnan nihutas kiiresti oma tooli mileedile lähemale. «Öelge,» ütles mileedi, «mida te teeksite, et tõestada armastust, millest rääkisite?» «Kõike, mida nõutakse. Käskige -- ma olen valmis!» «Kõigeks?» «Kõigeks!» hüüatas d'Artagnan, kes teadis ette, et seda lubades ta ei riski paljuga. «Hästi, vestleme pisut,» ütles mileedi, omakorda lähendades tugitooli d'Artagnani toolile. «Ma kuulan teid, proua,» ütles viimane. Mileedi vaikis hetke murelikult ja kõhklevalt, ent näis siis otsustavat: «Mul on vaenlane,» ütles ta. «Teil, proua!» hüüatas d'Artagnan, teeseldes üllatust. 393 «Jumaluke, on see võimalik -- nii kaunis ja ilus, kui te olete?» «Surmavaenlane.» «Tõesti?» «Vaenlane, kes mind solvas nii julmalt, et tema ja minu vahel on sõda elu ja surma
annaabi.ee 
