Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paiknevale" - 143 õppematerjali

Füüsika KT konspekt
1
doc

Füüsika KT konspekt

2)kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. 3) kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud -on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Inertsus -on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.(kg) Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.(Fr=m*g) Impulss -on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. (p=m*v) Hõõrdejõud -on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Impulsi jäävese seadus -igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süsteemile ei mõju väliseid jõude.

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Füüsika kontrolltöö-jõud-liikumine
2
docx

Füüsika kontrolltöö: jõud, liikumine

sirgjooneliselt. 7. NEWTONI II SEADUS - keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. F= m x a 8. Jõud – füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõjude tugevust. 9. Gravitatsiooni seadus –kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= Gm1m2 / r2 10.Raskusjõud - on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. NT: Maaraskusjõud mõjub kassile, ning ta püsib Maa peal. 11.Kehakaal – jõud, millega kaal Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele, või venitab riputusvahendit.

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
Archimedese ja pascali seaduse toimimine tehiskaaslastes - esitlus
7
ppt

Archimedese ja pascali seaduse toimimine tehiskaaslastes - esitlus

muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale "Kaaluta olek" Kaal on olemas Väärtuseks on 0 ! Me ei saaks vaadelda kehade ujumist, sest kaaluta olekus ei saa "uppuda". Seadused toimivad Maa tehiskaaslastes samamoodi nagu Maalgi On olemas õhk ja vesi, mida läheb tarvis just nende seaduste rakendamiseks Kuid kaaluta olekus puudub keha kaal ning seega ka üleslükkejõud

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Mürgised maod
9
ppt

Mürgised maod

madusid. Nende pea külgedel on eriline lohk, mille põhjal nahk on niivõrd tundlik õhutemperatuuri muutuste suhtes, et madu tunneb väikeste imetajate loomade lähenemist. Põhiliselt öö- ja videvikuloomad. Nad levinud Aasias (välja arvatud selle põhjaosa) ja Ameerikas. Nad söövad pärast poegimist umbes 11% oma pesakonnast ära,süües nii mune kui ka surnuid poegi. Nad on kuni 2 meetri pikkused. Nad on oma nimetuse saanud saba lõpus paiknevale lõgistile. Oma lõgistit kasutab ta hirmutamiseks.Tal on pikad mürgised hambad. Mürk Mürgised maod hammustavad tavaliselt jalgadesse ja kätesse. Mõned maod sülitavad mürki. Kui inimesele satub mürk kehasse,siis tekib... Kõhuvalu Iiveldus Peavalu Hammustatud kohta täpid Hingamisraskused. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/1hada/mao www.galaxius.net/kjay/docs/zooloogia_kokku v6te.doc

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Liikumishulk ja jõuimpulss
5
docx

Liikumishulk ja jõuimpulss

50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus 50. Auto massiga 2.0 tonni sõidab kiirusega 10 m/s itta ja auto massiga 1.0 tonni kiirusega 15 m/s põhja. Tänavanurgal põrkavad nad kokku ja paiskuvad kägarana kirdes paiknevale haljasalale. (1) Leida autode süsteemi liikumishulk enne õnnetust. (2) Leida kägara kiirus pärast õnnetust, kui selle hõõrdumine vastu maad jätta arvestamata.

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
Alexander Graham Bell
2
docx

Alexander Graham Bell

Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 ­ 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguseks oli kasutuses

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR
3
doc

PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR

Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda. Kui vooluga juhtmeid keerata mähiseks nii, et vool oleks igas keerus

Tehnika → Elektrotehnika
35 allalaadimist
Magnetismi kontrolltöö
2
docx

Magnetismi kontrolltöö

6. Mida nimetatakse magnetinduktsiooniks? 7. Mis on solenoid? 8. Milliste reeglitega saab määrata vooluga juhtme magnetvälja jõujooni? 9. Mis on püsimagnet? 10. Mida on joonisel kujutatud. Nimetage numbritega tähistatud osad. Ülesanded: 1. Kaks paralleelset juhet pikkusega 2,5 meetrit asuvad teineteisest 10 sentimeetri kaugusel, voolu tugevused juhetes on 10A ja 15A. Kui suure jõuga mõjutavad juhtmed teineteist. 2. Homogeenses magnetväljas paiknevale 60cm pikkusele juhtmelõigule, mida läbib vool tugevusega 10A, mõjub jõud 0,25N. Välja magnetinduktsioon on 0,1T. Kui suur on nurk voolu suuna ja B-vektori vahel? Lahendused: Küsimused 1. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate leatud kehade vahel mõjuva jõu välja. 2. Avaldab orienteeritud mõju ­ magnetnõel ei ole risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. 3. F=B*I*l*sin

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Liikumisseadused
1
doc

Liikumisseadused

Tahkete pindade liikumisel: liuge, veere ja seisuhõõrdejõud Elastsusjõud - keha kuju ja mõõtmete muutmisel tekkiv jõud. Tekib keha kuju või ruumala muutmisel Püüab taastada keha endist kuju ja ruumala On suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule Deformatsioon - keha osakeste vastastikuse asendi muutus, mis on tingitud selle keha kuju ja mõõtmete muutusega.(tõmbe, surve, painde, väände ja nihkedeformatsioon) Raskusjõud ­ mingi eseme poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Näiteks selleks esemeks võib olla Maa. Gravitatsioon ­ F = G*Mm/r2 Valemid: F=ma m=F/a a=F/m F = G*Mm/r2 G=F*r2/Mm mg = G*Mm/(R+h)2 F=uN am=uN a=ug Fe=k*x k=Fe/ x x=Fe/k k-jäikustegur x-pikenemine või lühenemine

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Coulombi seadus
1
doc

Coulombi seadus

kui vaakumis. = /F ( laengule mõjuv jõud vaakumis,F-laengule mõjuv jõud aines)Elektriväli-elektrilaengute vahelise mõju vahendaja. Iga laeng tekitab oma elektrivälja, mida teised laengud tunnetavad.Väli-üks mateeria eksisteerimise vorm, teine on aine.Tänapäeval vaadeldakse ka välju koosnevana osakestest.Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühiklaengule mõjuvat jõudu. E=F/q(V/m=N/C)Punktlaengu korral E=k* ; laetud tasandi elektrivälja tugevus E= . Kehtib elektrivälja superpositsiooniprintsiip:summaarne elektrivälja tugevus on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles punktis.Omadused:elektrivälja jõujooned saavad alguse kas +laengult/ lõpmatusest ja lõppevad

Füüsika → Füüsika
223 allalaadimist
Päikeseenergia
6
docx

Päikeseenergia

piisavalt, tarbitakse lisa elektrivõrgust. Päikeseenergia tootmine Eestis: Päikeseenergiat saab kasutada Eesti tingimustes. Eestis on päikesepaneel võimeline tootma sooja ja elektrit üheksal kuul aastas. Eestis on kõige ideaalsem paigaldada päikesepaneelid lõuna suunas ja 40 kraadi maapinna suhtes. Päikesetornid: Suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaamad, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiires torni tipus paiknevale vastuvõtjale , soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Planta Solar 10: 2007.aastal ehitati Euroopasse esimene kontsentreeritud päikeseenergia tehas. Asub Lõuna-Hispaanias, Sevilles 624 suurt peeglit Kiired suunduvad 115 m kõrguse torni tippu. Tornis 250 kraadi juures vesi aurustatakse ja auruturbiin generaator hakkab tootma elektrit Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa,

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Minu Eesti
20
pptx

Minu Eesti

Third level Fourth level Fifth level Jõgi, mille nime me kindlaks teha ei suutnud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaade Mustojal paiknevale RMK telkimisplatsile. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene lumi Saaremaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
AK-47 - Kalašnikov
9
pptx

AK-47 - Kalašnikov

Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub.

Sõjandus → Riigikaitse
9 allalaadimist
Elektriväli
1
doc

Elektriväli

Ühe kondensaatori plaadi laadimine samaväärne laengu q üleviimisega ühelt plaadilt teisele. Mahtuvus sõltub kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Jadaühendus: Kui ühendada kond. jadamisi, siis töö mahtuvus väheneb, aga pinge kasvab. Rööpühendus: Kui ühendada kond paralleelselt, siis töö mahtuvus ja pind suurenevad. Cr= C1+C2+C3...+Cn 7. Paljundusmasin. Valgustundliku kihi kohal paiknevale elektroodile antakse pinge suuruskärgus +1000V. Tekkinud elektriväljas liiguvad positiivselt laetud õhuosakesed valgustundlikule kihile. Kopeeritavalt paberilt suunatakse valgus valgustundlikule kihile. Originaali heledatelt aladelt peegeldub palju valgust ja seetõttu muutuvad vastavad piirkonnad tundlikus kihis elektrit juhtivaks. Kihis tekib elektrivool, mis neutraliseerib pindadel laengu vastavalt pealelangeva valguse instensiivsusele. Valgustamata piirkondades, mis vastavad

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Coulombi seadus
1
docx

Coulombi seadus

Ühtlaselt laetud sfääri sees olevate punktlaengutele mõjuvate jõudude summa on 0. näiteb, mitu korda väheneb kahe laetud osakese vaheline mõju antud aines võrreldes vaakumiga. ­ F0/F, kus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis, F- -- II--aines. ELEKTRIVÄLI. Üks laeng tunnetab teist tänu elektriväljale. Elektriväli on laetud osakeste vahelise mõju vahendaja. Elektriväli levib vaakumis valguskiirusega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub paiknevale ühingu laengule. E ­ F/q, kus E- elektrivälja tugevus (v/m), F- jõud (N), q ­ laeng (c). Elektrivälja jõu jooned on jooned, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoonte omadused: Nad saavad alguse kas plusslaengust või lõpmatusest. Lõpevad kas miinuslaengust või lõpmatusest. 2) Nad ei lõiku üksteisega. 3) Mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevam on elektriväli.

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
Kere ja alusvanker
4
docx

Kere ja alusvanker

Reservuaari alaosaga on ühendatud silinder, milles paikneb liikuv kolb. Reservuaar võib olla ühendatud otse või hüdrovooliku vahendusel. Kolvi külge kinnitub vahetult ratta rummuga ühendatud tõukurvarras , mis kannab hüdrovedeliku vahendusel elastsete omadustega pneumoelemendile üle ratta vertikaalreaktsiooni. Amortisaatori ülesannet täidab sfäärilist reservuaari ja silindrit eraldav klappide süsteem . Lisaks iga ratta juures paiknevale hüdropneumoelemendile, koosneb antud vedrustus veel piki- ja põikihoobadest, suurendatud jäikusega stabilisaatorvardast, ning hüdropumbast (püsiva rõhuga süsteemidel puudub). Antud süsteemiga võib olla ühendatud ka rooli- ja pidurivõimendi. Hüdropumbaga süsteemide puhul on võimalik reguleerida sõidukõrgust ja säilitada valitud sõidukõrgus olenemata auto koormatusest. Sõidukõrguse automaatne reguleerimine.

Masinaehitus → Kere ja alusvanker
109 allalaadimist
Mehaanika kt abi
1
doc

Mehaanika kt abi

selleks maapind. 13. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu 14. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 15. Võnkumiste edasikandumine ruumis. Ristlained ja pikilained.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
Sirg- ja ringliikumise dünaamika
2
docx

Sirg- ja ringliikumise dünaamika

a. (Ülemaailmne) gravitatsiooniseadus: kaks masspunkti tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=gravitatsioonikonstant, m1= ühe keha mass, m2= teise keha mass, r= kehade vaheline kaugus. Rakendusvaldkondadeks enamasti ballistika, taevakehade liikumise analüüs. b. Raskusjõud : ; on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus. Raskuskiirendus x mass. Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek ­ kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5. Hõõrdejõud : (horisontaalsel pinnal ) - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Vedelikud
3
doc

Vedelikud

Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant) 3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid 4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine
3
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Selles töö toimus uuritava proteaasi aktiivsuse määramine pH=8,4 juures. Antud töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisaldus määratakse spektrofotomeetriga. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped on tänu 280 nm piirkonnas paiknevale neeldumismaksimumile spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Proteolüütilise aktiivsuse ühikuks on 1 kat. See on ensüümi hulk, mis põhjustab 1 mikromooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 sekundi vältel 30 °C juures. Töö käik Kõigepealt valmistasin 5 ml uuritavat proteaasi lahust. Selleks kaalusin 0,0049 grammi tahket ensüümipreparaati (Alcolase) ja lahustasin selle boraatpuhvris 5 ml-ni (pH=8,4).

Keemia → Biokeemia
93 allalaadimist
Magnetväli
5
doc

Magnetväli

Järelikult raamile mõjuvate jõudude moment on nullist erinev. Jõudude momendi väärtus sõltub raami asendist vektori B-> (vektor) suhutes, kui raami normaali n-> (vektor) suund ühtib normaali B-> (vektor) sunaga (raamitasand on rist vektoriga B->), siis jõu moment võrdub nulliga ja raam on tasakaalus. Jõumoment on suurim, kui vektor N on risti vektoriga B (Joonis D). Katseliselt on kindlaks tehtud, et magnetväljas paiknevale vooluraamile mõjub suurim jõumoment. M on võrdeline voolutugevusega ja raami pindalaga. Suhe M/ I*A ei sõltu voolutugevusest ja raami pindalast ning iseloomustab magnetvälja kohas, kus raam asub. Magnetinduktsiooni vektori mooduliks nimetatakse suhet B= M/ I*A , kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala. Magnetinduktsiooni ühikuks on võetud sellise välja magnetinduktsioon, kus vooluraamile pindalaga 1m2 (üks meeter ruudus) voolutugevusega 1A (amper) mõjub

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist
Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel
2
docx

Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel

4. frittima ­ rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5. flambeerimine ­ meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid. 6. Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev. 7. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. 8. garneerimine ­ roa viimistlemine ja kaunistamine ürtide vm komponentidega, mis täiendavad roa maitset. Väga levinud on garneeringus roa komponentide

Toit → Toiduvalmistamine
17 allalaadimist
Kreeka ja rooma usundid
1
doc

Kreeka ja rooma usundid

Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke jumalusi. See kõik oli võimalik tänu sünkretismile ehk kultuste segunemisele. Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli kreeka usund püsiv ning etendas oma osa peaaegu kõigis polise ettevõtmistes. Peamiseks kultusetalituseks oli ohverdamine, mille käigus templi ees paiknevale altarile asetati jumalale and, sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased. Ohvritoomine viidi läbi range korra all, muidu poleks sellest kasu olnud. Minu arvates pole vaja jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Telefon
3
doc

Telefon

Bell Telephone Company, kuna Belli telefoni patient oli üks kõige väärtuslikumaid patientidest Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest; aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli."Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Magnetismi kordamisküsimused ja vastused
1
doc

Magnetismi kordamisküsimused ja vastused

Magnetnõel hakkab ringi käima. 15.Miks ei ole kompassi magnetnõela telg suunatud piki meridiaani?Sest, et magnetilised ja geograafilised poolused ei paikne kohakuti. 16.Mis on magnettorm?On Maa magnetvälja muutumine, mis on põhjustatud päikeselt tulevate laetud osakeste hulgast. 17.Kuidas käitub vooluga juhe magnetväljas? Hakkab liikuma 18.Mis põhjustab vooluga juhtme liikumise magnetväljas?Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon

Füüsika → Füüsika
142 allalaadimist
Alalisvoolu mootor
3
doc

Alalisvoolu mootor

Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja

Mehaanika → Luksepp
26 allalaadimist
Päikeseenergia
18
ppt

Päikeseenergia

tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ja muundub vajaminevaks soojusenergiaks. · Päikesekollektorite kasutegur lamedal ja vaakumtorudega kollektoril vastavalt kuni 75- 96% . · Juhtiv päikesekollektorite tootja maailmas on Hiina. Päikesetornid · Suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis on võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. · Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku. · See omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigene-raatoriga ühendatud turbiini. Päikeseenergia eelised · Keskkonnasäästlik taastuvenergia · Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaase keskkonda. · Piiramatu ressurss. · Küllaltki madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Telefonid
6
docx

Telefonid

valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli."

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused
2
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused

Loetletakse näiteks 740 jumalat, kuid see arv võis olla veelgi suurem. Jumalaid kujutati tavaliselt loomade või lindudena või nende kehadega. Nende ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. Preestrite ülesanne oli religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine. Et inimesed saaksid jumalate eest hoolt kanda, rajati templeid. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne ning kõrge müüriga muust maailmast eraldatud. Templis paiknevale jumalakujule ohverdati loomi, seda toideti, pesti ja riietati ning suitsetati viirukit. Preestrid pidid pidevalt selle kuju eest hoolt kandma. Samuti uskusid egiptlased elusse pärast surma, millest oli neil detailne ettekujutus. Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest, kuid oli ka erinevusi. Mesopotaamia religioon oli mõnetigi rahvapärasem. Jumalatel oli inimkuju. Kuningatele ei pööratud sealsetes uskumustes nii suurt tähelepanu nagu Egiptuse religioonis

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Telefon
2
doc

Telefon

ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.professor Bell oli esimene, kes oma töö tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku telefoni. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. 1877 aastal asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
Proteaasi aktiivsus
3
doc

Proteaasi aktiivsus

hudroluusi. Siinkasutatav aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hudroluusile uuritava proteaasi toimel ja järgnevale TKÄ - ga mittesadenevate hudroluusiproduktide sisalduse spektrofotomeetrilisele määramisele. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (Tyr, Phe, Trp) on tänu 280 nm piirkonnas paiknevale neeldumismaksimumile spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Seetõttu avaldatakse valgu hudroluusi produktide sisaldus turosiini mikromoolidena (1 mikro mol = 0,181 mg). Aktiivsus väljendatakse 1 g ensuumi või 1 ml ensuumilahuse kohta (mikro kat/g, mikro kat/ml). 3. Töö käik: 1

Keemia → Biokeemia
77 allalaadimist
Bakteriraku ehitus-paljunemine ja kasv
3
docx

Bakteriraku ehitus, paljunemine ja kasv

8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla

Bioloogia → Geenitehnoloogia
25 allalaadimist
Meeleelundid
6
doc

Meeleelundid

Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus.  Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad.  Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti. Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.  Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged.  Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena.

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
28 allalaadimist
Füüsika ELEKTROSTAATIKA-11kl-valemid-mõisted-teooria
1
doc

Füüsika ELEKTROSTAATIKA (11kl) valemid, mõisted, teooria.

Iga laeng tekitab enda ümber välja mida teised laengud tunnevad. Elektriväli levib vaakumis ja metallides valguskiirusena. Koosneb osakestest(footonid ehk valgusfondid). Aine ja väli on mateeria Ep2//q=Ep1/q-Ep2/q=f1-f2. Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja ­ teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2. Elektriväljatugevus on vektor mis on suunatud positiivse laengule mõjuvale suunas. Elekriväljajõujooned on jooned mille puutuja siht mis tahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga antud punktis

Füüsika → Füüsika
276 allalaadimist
Arvuti küsimused
4
docx

Arvuti küsimused

Hiirega liigutatakse arvuti ekranil kursorit. Mis on arvutiviirus? Hiire kõhu all on plastkuul, mis pöörleb, kui Arvutiviirus on väga ebameeldivate hiirt mööda laua pinda nihutada. See omadustega väike arvutiprogramm, mis on liikumine kantakse üle kahele hiire sees võimeline end iseseisvalt kopeerima ning paiknevale rullile, mis on teineteise suhtes arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist täpselt ristasendis. Rullide pöörlemine teise nakatunud peremees-programmi muundatakse elektriimpulsside jadaks, mis ümbertõstmisel. Selline levimine toimub juhtme kaudu suunatakse arvutisse ja näiteks failide saatmisel üle võrgu ja muundatakse seal kursori juhtimissignaaliks. interneti või nende transportimisel erinevate

Informaatika → Arvuti
1 allalaadimist
Referaat Telefon
8
docx

Referaat Telefon

(http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/teleajalugu.html). Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli."

Tehnoloogia → Käsitöötehnoloogia
28 allalaadimist
AK-47
7
docx

AK-47

Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub. AK-47 Kalasnikovi muuseum

Sõjandus → Riigikaitse
23 allalaadimist
Ampirei seadus ja Lorentzi jõud
2
docx

Ampirei seadus ja Lorentzi jõud

magnetväljas mõjuv jõud(Ampirei jõud) on võrdeline induktsiooni vektori mooduliga B. Ampirei jõud- sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolu suuna. Olgu vektori B ja vooluelemendi vaheline nurk .(joonis 1) Katsed näitavad, et magnetväli mille induktsiooni vektroi suund ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju. Seega sõltub ka jõu moodul vektoori B juhiga ristuva kopmonendi mõjuva jõu B2= Bsin . Magnetväljas paiknevale vooluelemendile mõjuv jõud F väljendub valemiga F=BIlsin , kus B- magnet induktsiooni vektori moodul , I- voolutugevus juhis, l- magnetväljas paikneva vooluelemendi pikkus ja - induktsiooni vektori ja vooluelemendi vaheline nurk. Seda valemit nim. Ampieri seaduseks. Jõud F on risti nii voolu elemendiga kui ka vektoriga B. Tema suuna võib määrata vasaku käe reegliga : kui vasak käsi asetada nii, et magnet induktsiooni vektori juhiga ristuv komponent B1(vektor) ja väljasirutatud

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
Mis on silm
2
docx

Mis on silm?

Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel
3
doc

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?

Nad oleksid kindlad oma laste asukohas ning teaksid, et vajadusel on olemas ka kiire arstiabi. Aina rohkem ja rohkem on kõrgharidus muutumas tähtsamaks. Spetsialiseerunud inimesed on meie tulevik. Et aga majanduskasvu taastada ja kriisiga kaasnevaid võimalusi kasutada on oluline meie tootjate paindlikkus. Kui valmistunud me oleme, et pakkuda tooteid, mida turg meilt ootab? Eestis valmistatakse tooteid, mis on sisendiks mujal maailmas paiknevale tootmisele. Seega sõltub nõudluse taastumine Eesti toodangu järele ka sellest, kui paindlkud on tootjad mujal Euroopa Liidus ja kui hästi neil oma toodangut turustada õnnestub. Et seda saavutada, peabki ühiskond olema kõigeks valmis ehk peab olema paindlikum (1). Osalt on Eesti majandus isegi sunnitud tuginema tootlikkusele, sest aastaks 2016 prognoositakse tööjõu puudust. Seega on lähemas tulevikus tööjõu pakkumine oluliselt

Majandus → Majandus
18 allalaadimist
Rõhk
6
docx

Rõhk

põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. Archimedese jõud Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = V g, kus on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja gvaba langemise kiirendus. Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. Helirõhk Helirõhk on rõhk, mis tekib helilaine levimisel gaasis või vedelikus. See on akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk p pinnale. Inimkõrvas kuulmisaistinguttekitav

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
Meeleelundid
3
doc

Meeleelundid

Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Kollatähn- koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn- valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale läbipaistvale silmaläätsele. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. 4. Silma kaitsesüsteem. Kuidas selle osad silma kaitsevad? Vastus: Silmalaud sulguvad automaatselt kui miski puudutab ripsmeid.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Füüsika KT konspekt-MAGNETISM
3
docx

Füüsika KT konspekt: MAGNETISM

suunatud magnetinduktsiooni vektor ja sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis sõrmede suhtes risti suunatud pöial näitab juhtmele mõjuva (Ampere'i ) magnetjõu suunda. 12. Defineeri magnetinduktsiooni mõiste ja selle ühik. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetinduktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Magnetinduktsioon on 1T (tesla), kui magnetvälja jõujoontega risti paiknevale 1m pikkusele juhtmelõigule, milles on voolutugevus 1A, mõjub magnetjõud 1N. 13. Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned? Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, mille igasse punkti kujutatud puutujaga ühtib magnetinduktsiooni B-vektori siht. Mida tihedamalt on jõujooni, seda tugevam magnetväli on. Jõujoonte suunaks on kokku lepitud mööda magnetnõela SN. 14

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
Kasvuhoonegaasid ja ained
3
doc

Kasvuhoonegaasid ja ained

Enne tööstusrevolutsiooni oli metaani kontsentratsioon atmosfääris umbes 715 ppb, mis jääb viimase 650 000 aasta looduslikku vahemikku (320-790 ppb).[5] Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 ­ osoon Tänu stratosfääris paiknevale osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega.

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Füüsika mõisted
3
doc

Füüsika mõisted

Aineosakesed seevastu on mikrokehad MIKROKEHA on mikromaailma kuuluv osake.Väike keha. OSAKE on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. PEEGELDUMINE Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb esimesse keskkonda. RASKUSJÕUD on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. SOOJUS on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. SOOJUSKIIRGUSEKS nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). TEMPERATUUR on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. VEDELIK on üks neljast aine agregaatolekust

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
Jõuülekanne
9
docx

Jõuülekanne

sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava

Auto → Auto õpetus
178 allalaadimist
AK-47 AUTOMAAT
18
docx

AK-47 AUTOMAAT

Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub. 5.Kes on Mihhail Kalašnikov

Sõjandus → Riigikaitse
4 allalaadimist
Inimese silm
10
docx

Inimese silm

Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha, mis katab silma tagaosa seestpoolt

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
SQL ajalugu ja areng
8
doc

SQL ajalugu ja areng

poolt toetatavale süntaksile. Vajalikud draiverid tuleb eelnevalt kliendi arvutisse installeerida. Draivereid pakuvad nii andmebaasi-süsteemide tootjad kui ka muud programmeerimisega tegelevad firmad. Andmebaasidraiver on alamprogramm, mis võimaldab rakendusprogrammil või kompilaatoril pöörduda ühes kindlas vormingus andmebaasi poole. 2. stenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed andmebaasiserveril paiknevale andmebaasi agendile. Agent ja draiveri haldur suhtlevad omavahel, et teenindusnõuet täita. · Andmete allikas sisaldab andmeid, millele kasutaja tahab ligi pääseda. Andmebaasisüsteemiga suhtlemiseks vajalikud draiverid peavad olema installeeritud kõikidesse klient-arvutitesse. Siit ka probleem - uue draiveri versiooni ilmumisel võtab uute draiverite installeerimine kõigisse arvutitesse omajagu aega. Kasutatud allikad:

Informaatika → Programmeerimine 2
29 allalaadimist
III-MAGNETVÄLI
2
docx

III. MAGNETVÄLI

jõud(Ampirei jõud) on võrdeline induktsiooni vektori mooduliga B. Ampirei jõud- sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolu suuna. Olgu vektori B ja vooluelemendi vaheline nurk .(joonis 1) Katsed näitavad, et magnetväli mille induktsiooni vektroi suund ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju. Seega sõltub ka jõu moodul vektoori B juhiga ristuva kopmonendi mõjuva jõu B2= Bsin . Magnetväljas paiknevale vooluelemendile mõjuv jõud F väljendub valemiga F=BIlsin , kus B- magnet induktsiooni vektori moodul , I- voolutugevus juhis, l- magnetväljas paikneva vooluelemendi pikkus ja - induktsiooni vektori ja vooluelemendi vaheline nurk. Seda valemit nim. Ampieri seaduseks. Jõud F on risti nii voolu elemendiga kui ka vektoriga B. Tema suuna võib määrata vasaku käe reegliga : kui vasak käsi asetada nii, et magnet induktsiooni vektori juhiga ristuv komponent

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun