Kinnitatud Tartu Maleva pealiku ”.....” august 2010 a käskkirjaga nr .... LISA 3 1. Kirjuta automaat AK4 relva osad 1. LEEGISUMMUTI 11. KABA 2. VINTRAUD 12. SALVE RIIV 3. KIRP 13. PÜSTOLKÄEPIDE 4. VINNASTUS MEHHANISMI KODA 14. TULEÜMBERSEADUR 5. VINNASTUS HOOB 15. PÄÄSTIK 6. LUKUKODA 16. PÄÄSTIKUKAITSE 7. SIHIK 17
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
· 7,62x39, · 7,62x51. 1.5.Automaatrelvade ajalugu: Enne automaatide kasutuselevõttu täitsid nende ülesannet püstolkuulipildujad (nimetati mõnikord samuti "automaatideks"), harvem ka kergemad kergekuulipildujad. Püstolkuulipildujad olid küll head lähivõitluses, kuid nende efektiivne laskekaugus ja kuuli energia jäid lahingus napiks. Kergekuulipildujad aga olid enamuses liikuvas lahingus siiski liiga rasked ja kohmakad. Esimene laiemalt kasutusele võetud automaat oli 7,92mm nn poolpika padruniga Sturmgewehr44 2. maailmasõja ajal. Sellele järgnes vahetult peale sõda osaliselt sakslastelt kopeeritud, aga modifitseeritud kujul Nõukogude Liidus valmistatud 7,62mm automaat AK- 47, mis võeti kasutusele massiliselt. 20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks. 4 2.Kuulipildujad 2.1.Mis on kuulipilduja?
Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 c
................4 4.Muuseum ............................................................................................................... ...........................4 5.Pildid...................................................................................................... ..............................................5 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................... .......................6 AK-47 AK-47 on 7,62mm automaat ehk 7,62mm Kalasnikov on üks kasutatumaid käsirelvi maailmas. Ajalugu Mudel on konstrueeritud 1947a. Mihhail Kalasnikovi poolt. 1947 aasta AK on eeskujuks kõikidele AK-dele. Tulirelva on valmistatud kuni 1957 aastani. Paljudes riikides toodetakse seda ka tänapäeval. AK-47 eelkäijaks loetakse iselaaduvat karabiini SKS-45 ning ka Saksamaal Teise maailma sõja ajal kasutuses olevat Sturmgewehr 44-ja. 1957 aastal moderniseeriti relvi, mille eesmärgiks oli suurenda oma tehnikat ja tegevust
AK-47 (oma nimi) Tutvustus 7,62mm automaat AK-47 ehk 7,62mm Kalasnikovi automaat mudel 1947 on Nõukogude Liidus Mihhail Kalasnikovi (sünd 1919) poolt konstrueeritud automaatrelv. On üks kasutatumaid ja töökindlamaid käsirelvi. maailmas. Mihhail Kalasnikov Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. Efektiivseks laskeulatuseks on 300m.
Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA Automaatrelva taktikalis-tehnilised andmed. OTE nõuded automaatrelva käsitsemisel. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Tutvustada Galil 5.56 automaatrelva. Õpetada ohutustehnika printsiipe. Õpetada rihma kinnitamist ja relva kandmist. Kirjeldada sihikuid. Kestus 2 x 45 min. Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas. Varustus: 1) allüksuse varustus - automaat 1 igale sõdurile - salved 2 igale sõdurile - nugatääk ja selle tupp 1 igale sõdurile - puhastusvahendite komplekt 1 igale sõdurile 2) instruktori varustus - automaat 1 instruktorile - salved 1 instruktorile - nugatääk ja selle tupp 1 instruktorile
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
Kõik kommentaarid