sõna "astronaut" ja "kosmodroom". Töökoht · Kosmonautid töötavad Rahvusvahelises Kosmosejaamis. · ISS on mehitatud orbiidi jaam, mida kasutatakse kosmoseuuringute keerulist. See on ühine rahvusvaheline projekt, milles osaleb 15 riiki: Belgia, Brasiilia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Holland, Norra, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Sveits, Rootsi, Jaapan Hariduse omandamise võimalused · Instituut, kus õpetatakse astronauti ei ole. Orbiidil on vaja inimesi erinevatesega elukutsega: insenerid, teadlased, arstid ja pilootid. Nii esimene asi on uurimus sobiva eriala. Isikuomadused · oluline: mälu, tähelepanu, mõtlemine, taju, suhtumine inimestega, moraalsed väärtused, sallivus, konfliktid, kognitiivne ja loominguline tegevus, tahe ja võime õppida. · Veel kosmonautil peab olema väga tugev tervis, sest kosmonautis on väga palju raskeid trenni Tööriietus
lennuaparaati, mis kasutas kütusena elementi 115. Kriitikute sõnul ei ole Lazar füüsika vallas pädev ega oma ka tegelikult teaduskraade, mida ta väidab endal olevat. Teooria 2 Teiseks arvatakse, et inimene pole oma jalga Kuu peale tõstnud mitte kunagi. Teoreetikute sõnul on Ala 51-s Kuu keskkonnaga sarnanev simulaator, kus filmiti kaadrid Kuu peal käimisest. Filmimisel olevat olnud abiks ka filmi tegija Stanley Kubrick. Ametlikult surid kolm astronauti Grissom, White ja Chaffee varustust kontrollides tulekahjus, kuid teoreetikud ütlevad, et nad hukati, sest nad poleks vaikinud Kuu maandumise filmimisest Ala 51-s. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Area_51 http:// content.time.com/time/specials/package s/article/0,28804,1860871_1860876_1861 006,00.html http://et.wikipedia.org/wiki/Area_51 http:// content.time.com/time/specials/package s/article/0,28804,1860871_1860876_1860 992,00.html
· Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4) APOLLO KUU PROGRAMM · Apollo 11 oli küll viies mehitatud Apollo missioon, kuid esimene, mille eesmärgiks oli inimeste maandamine Kuul pinnale. · missioonid, mille eesmärgiks oli erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km kõrgusele Kuu pinnast, Kuule maandumata Apollo 11 - start 16.07.1969 maandumine Kuu pinnal 20.07.1969 Apollo 12 - start 14.11.1969 maandumine Kuu pinnal 19.11.1969 Apollo 13 - start 11.04
Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959.a langes Kuule NsVL kosmoseaparaat "Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga
Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Apollo 11 Esimese mehitatud maandumise Kuule sooritasid 1969.a.juulis kosmoselaeva ,,Apollo 11" astronaudid. Laeva pardal oli kolm astronauti- Neil Amstrong; Edwin Aldrin Michael Collins. Kõndimine Kuu pinnal Edukas start ning kolme päeva pärast jõudis kosmoselaev Kuu juurde, asudes orbiidile ümber Kuu. Kuu mooduli maandumisepaigaks oli Mare Tranquillitatis (vaikuse meri). Esimese inimesena astus Kuu pinnal Neil Amstrong. Kuu pinnal viibiti üle kahe tunni- koguti kivimeid; pinnaseproovide võtmine; katsete läbiviimine kohapeal. Tänan kuulamast !
uurimine; kosmoseaparaatide loomine, katsetamine ja lendude korraldamine; kosmoseuuringute tulemuste rakendamine teaduses ja majanduses ning rahvusvahelise koostöö organiseerimine. Kosmosesüstik (inglise Space Shuttle) on NASA poolt konstrueeritud, tänapäeval ameeriklaste ainus kasutusel olev mehitatav kosmosesõiduk. Kosmosesüstiku eeliseks on see, et erinevalt kanderakettidest on ta peaaegu täielikult taaskasutatav. Süstik stardib vertikaalselt ja võib orbiidile kanda kuni seitse astronauti ja 22 700 kg raskuse lasti. Kui missioon on lõppenud maandub kosmosesüstik nagu tavaline lennuk, vajades ainult pikemat maandumisrada. 8 Kosmosesüstiku ehitamise kavanditele hakati mõtlema varsti pärast Apollo programmi lõppu. Kuna tolleaegne tehnika polnud veel piisavalt võimas, et taolist sõidukit konstrueerida, hakkasid paljud teadlased kannatamatult looma tuhandeid kavandeid kosmosesüstiku loomiseks. Seejuures tekkis
NASA on oma eesmärgiks seadnud koduplaneedi mõistma õppimise ja kaitsmise, universumi uurimise ja väljaspoolt koduplaneeti elu leidmise. Apollo oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961-1975, mille käigus sooritati 6 edukat lendu Kuule. Apollo programmi ülesandeks oli täita John F. Kennedy lubadus viia ameeriklane Kuule enne kümnendi lõppu. Lubadusest peeti kinni ja juba 20. juulil 1969 astusid esimesed ameeriklased (Neil Armstrong ja Buzz Aldrin) Kuule. Kokku käis Kuu pinnal 12 astronauti. Apollo kosmoselaev koosnes kahest põhiosast - juhtimismoodulist ja kuumoodulist. Testlendudel kasutati kanderaketina kaheastmelist Saturn IB, mehitatud lendudel aga kolmeastmelist Saturn V. Apollo programmi käigus toodi 381,7 kg kivimiproove. Programmi kuludeks hinnatakse 135 miljardit dollarit . http://www.lpi.usra.edu/lunar/missions/apollo/images/site_map.jpg Saturn V Apollo programm käivitati 25. Mail 1961, et Nõukogude Liiduga sammu pidada. Selleks
Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis võtab see kosmoseaparaat Marsil 2,35 meetri pikkuse ja puurimisseadmega varustatud robotkäe abil proove kuni meetri sügavusest ning ka analüüsib neid pardal olevates aparaatides. Tegemist on kalli projektiga. Phoenix Mars Lander neelab 420 miljonit dollarit. Selle projekti elluviimisel peab NASA silmas ka kaugemaid eesmärke. Nimelt tahab kosmoseagentuur pärast 2020. aastat (hiljemalt 2037) lennutada Marsile kuus astronauti ning Phoenix Mars Lander peab aitama leida platsi, kus nad punasele planeedile astuvad. Käpaga võetud proovide analüüsimiseks on Phoenixil koguni kaks laboratooriumi. Esimeses neist proove kuumutatakse ja analüüsitakse eraldunud gaaside koostist. Peale veeauru ja süsihappegaasi on võimalik leida ka orgaanilisi aineid. Kokku on nii võimalik 5 uurida kaheksat erinevat proovi
16 2.8. Apollo 17 Apollo 17 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kuuenda ja viimase Kuul maandunud lennu 7.-19. detsember 1972. Apollo 17 meeskonda kuulusid komandör Eugene A. Cernan ja juhtimismooduli America piloot Ronald B. Evans ja kuumooduli Challanger piloot Harrison H. Schmitt. Cernan ja Schmitt on siiani viimased inimesed, kes on Kuule astunud. Kokku käis Apollo programmi raames Kuul 12 astronauti. NASA esialgsete plaanide kohaselt pidi järgmisena Kuule jõudma lend Orion 15 aastal 2019. Kuid viimastel andmetel tõdes Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, et riigil napib raha majanduslikult kuluka Kuulennu ettevalmistamiseks. Mõned rahvaesindajad on lubanud, et võitlevad NASAle eraldatava raha suurendamise eest. Tõenäoliselt ei suudeta Kuu missiooni siiski päästa, sest selleks puudub praegu 50 miljardit dollarit. 17
Esimene jaam toimetatakse Marsile arvatavasti valmiskujul. See ehitatakse valmis Maal ja lähetatakse Marsile mehitamata kosmosesõidukis. Marsi Ühing on aastaid püüdnud ette valmistada inimese saabumist Marsile ja ehitanud ka jaamade mudeleid arktilises Kanadas. Praegu projekteerib ühing oma kolmandat, kõige moodsamat jaamamudelit, mille nimi on Euro- Mars. Euro-Marsil on kolm korrust ja see on ehitatud arvestusega, et kuus astronauti võivad seal elada peaaegu kaks aastat. Kõige alumisel korrusel on teaduslaborid. Nimelt tuleb enamik Marsilt võetud proove kohapeal analüüsida, sest Maale saab neid kaasa võtta üksnes piiratud koguse. Selle korruse väga olulised seadmed on elektronmikroskoop mikroorganismide otsimiseks ja röntgenspektromeeter mineraalide koostise määramiseks. Gaaskromagraafi kasutatakse proovidest orgaanilise aine otsimiseks. Otsustava tähtsusega on proovide hoidmine, et vältida võimalike Marsi
tagasihoidlik ega armasta eriti avalikkust. Erinevalt kaaslastest, pole Neil Armstrong oma mälestusi kirja pannud. President Nixon määras ta varsti pärast lendu Rahukorpuse konsultatiivkomitee esimeheks. Mõne aja pärast naasis Armstrong aga koduosariiki Ohiosse ja asus ametisse kohaliku ülikooli aeronautikaprofessorina. Praegu farmis elav Armstrong teeb ka väikestviisi äri, tal on kaks last. Kirjadele paneb ta tagasihoidliku allkirja: professor Armstrong. Viimati said kolm astronauti avalikkuse ees kokku 1999. aasta juulis, kui neid võõrustas Valges Majas toonane president Bill Clinton. Apollo 12 Teadaolevalt planeeriti Apollo programmi raames kümme maandumist Kuule. Finantseerimist hakati aga vähendama juba enne seda, kui Armstrong jõudis meie kaaslasele. 1970. aastal vähendati programmi mahtu ja kolm lendu jäeti ära. Apollo 12 ülesanded jäid ikkagi veel suurel määral tehnilisteks
4. 10 mustade aukude kvantkiirgus täielikult uppunud kosmilisse taustkiirgusse, mille kiirgustemperatuur on 2, 7 Kelvinit. Ka palju väiksematelt ja kuumematelt mustadelt aukudelt peaks olema võimalik täheldada seda kiirgust, kuid näib, et selliseid on vaateulatuses vähe. 25 Joon. 4. 11 Pildil on kujutatud astronauti, kes laskub kell 11. 59, 57 kollabeeruvale tähele sel ajal, kui täht tõmbub kokku väiksemaks kui kriitiline raadius, kus gravitatsioon on nii tugev, et mingi signaal ei pääse välja. Ta saadab oma kellalt tähe ümber tiirlevale kosmoselaevale kindlate ajavahemike järel signaale. Tähest eemal olev vaatleja ei näe, kuidas astronaut läbib sündmuste horisondi ja siseneb musta auku. Vaatlejale näib, et tähe suurus heljub täpipealt kriitilise raadiuse piiril. Kell tähe
4. 10 taustkiirgusse, mille kiirgustemperatuur on 2, 7 Kelvinit. Ka palju väiksematelt ja kuumematelt mustadelt aukudelt peaks olema võimalik täheldada seda kiirgust, kuid näib, et selliseid on vaateulatuses vähe. 25 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Joon. 4. 11 Pildil on kujutatud astronauti, kes laskub kell 11. 59, 57 kollabeeruvale tähele sel ajal, kui täht tõmbub kokku väiksemaks kui kriitiline raadius, kus gravitatsioon on nii tugev, et mingi signaal ei pääse välja. Ta saadab oma kellalt tähe ümber tiirlevale kosmoselaevale kindlate ajavahemike järel signaale. Tähest eemal olev vaatleja ei näe, kuidas astronaut läbib sündmuste horisondi ja siseneb musta auku. Vaatlejale näib, et tähe suurus heljub täpipealt kriitilise raadiuse piiril
annaabi.ee 
