1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur suureneb - >termotuumareaktsioonid ->protopäike.
toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemid areng. Geokronoloogia- on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos asetleidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude algsed esindajad.
tihedusega kui kivimid ja vesi. toidust. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on maa sfäär, kus elavad Suur pauk 12-15 miljardit a. tagasi. organismid, kus toimub orgaanilise aine Maakoore tardumine 4.5 miljardit a. tagasi. süntees ja muundumine, ning kus Päikesesüsteemi teke 4.6 miljardit a. orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. tagasi. Biosfääri ruumala on 105-106 km3. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad Maakera võib tervikuna käsitleda ka kui kosmilisest tolmust. ökosüsteemina. Gaia hüpotees, see toetub tõsiasjale, et paljude globaalsete tegurite tase meie planeedil on märgatavalt erinev nende termodünaamilisest tasakaalust. Arhaikum · Sõnajalad · Meteoriidisajud · Suur roomajate mitmekesisus · Maakoore tardumine · Linnud, krokodillid, kilpkonnad
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad –
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad
........................................................................... 6 Asteroidivöö........................................................................................................................8 Välimine Päikesesüsteem............................................................................................................9 Päikesesüsteemi teke.................................................................................................................11 Teised planeedisüsteemid..........................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................14
1 valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib 1 aastaga. 1 parsek sisaldab rohkem kui 3 valguaastat. Meile lähim täht on 4 valgusaasta kaugusel. Teised tähed on palju kaugemal. Tähtkujud: Astronoomid on jaganud tähed 88 tähtkujusse. Igal tähtkujul on oma ladinakeelne nimi. Astroloogilised Päikese märgid ehk sodiaagimärgid on 12 tähtkuju, mis paiknevad sodiaagis, millel Päike ja planeedid aasta jooksul näivad liikuvat. Päikesesüsteemi kujunemine: Arvatakse, et planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad hajutusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnuteel. Kui tsentraalne täht on valmis ja kui see on väga hele, puhub "tähetuul" seda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on üsna tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida nimetatakse Päikeseuduks. Tähetuul on valgusrõhk ja kosmiline kiirgus. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. algmaterjaliks.
kuid suurenevad oma mõõtmetelt tohutul määral - neist saavad punased hiiud. Kui selline punane hiid heidab lõpuks ära oma paisunud väliskihid, paljastub tema järele jäänud täheline südamik, millelt lähtuv ultraviolettkiirgus paneb lahkuva gaasipilve helendama - tekkib planetaarudu. Nimetus "planetaarudu" on omajagu eksitav, jättes mulje seotusest planeetide tekkimisega. Tegelikkuses sellist seost ilmselt pole, sest tähti ümbritsevad planeedisüsteemid tekkivad ilmselt juba koos tähtedega viimaste arengu varajastel etappidel. Planetaarudude tekke ja arengu määravad aga surevate tähtede "viimsed hingetõmbed", kuid ka need hingetõmbed võivad olla küllaltki huvitavad nagu võib näha ka kõrval olevalt pildilt. PILDIL: HKT foto ühest keeruliseima struktuuriga planetaarudust - umbes 1000 aasta vanusest NGC6543, hüüdnimega Kassisilm. Arvatakse, et see udu on tekkinud kompaktse kaksiktähe ühe komponendi surma käigus
Maa. Mõnel planeedil on kuid palju; näiteks Saturnil vähemalt 18. Päikesesüsteem on äärmiselt stabiilne ja võib praegusel kujul eksisteerida miljardeid aastaid. Seega jääb kosmoloogiale ülesandeks uurida, kas sellise süsteemi teke on normaalne füüsikaline nähtus või nõuab mingeid väga erilisi, vähetõenäolisi tingimusi. 5 Päikesesüsteemi tekkimine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Kui tsentraalne täht(antud hetkelon jutt Päikesest) on juba "valmis" ja see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile
paremal ja on peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Mis juhtub gaasikettaga, seda me juba teame. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja
Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa läbimõõduga. Päikese kohta käivad kirjapandud omadused, kehtivad ka kõikide tähtede kohta.
Tingitud Maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord üks pool Kuu poole, kord teine pool Kuu poole. Kuu tõmbab veemassi enda poole tekitab tõusu. Kuu tiirleb ümber Maa ja tõusulaine järgenb Kuule, see toimub iga 6 tunni tagant ning seega on ööpäeva 2 tõusu ja 2 mõõna. Kuu loomise ja täiskuu ajal – kui Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel toimub 2 maksimaalset tõusu ja mõõna. 13. Millest tekkisid planeedid? Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajuainest. Aine kogunemine klompideks ja edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele. 14. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese mass on üle 330000 korra suurem, Maa massist. Päikese – tulikuum gaasiline taevakeha, läbimõõt 1,4 milj. kilomeetrit, mass 2* 1030 kg. 15. Milline on Päikese atmosfäär? Päikesele, kui gaasilisele kehale ei saa olla kindlat pinda
meteoriidikraater on Kaali järv Saaremaal. Metoorid ,,Langevad tähed", mida võib näha igal öösel, kui on selge ilm. Tavaliselt on nende sagedus 3-5 ühe tunni jooksul. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kuid mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes ära põleb või aurustub. Meteoriidi massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi. 10. Päikesesüsteemi kujunemine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud kosmilisest hajusainest, mis moodustas gaasipilve. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike.
peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR-diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja viimane
tiirleb ümber Maa. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? · Põhjuseks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon. · Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma · Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav. väli Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millal tekkisid planeedid? Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel
17. Mis on asteroid, komeet, meteoor, meteoriit? Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajusainest. Planeedid on tekkinud erinevatest gaasilistest ainetest. 19. Kirjelda Päikese ehitust, liikumist, atmosfääri. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit, mass 1,99 * 1030 kilogrammi, temperatuur 5800 K, kiirgusvõimsus 3,9 * 1026 W. Päike paistab
Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. 17 Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. (6) 18 5. PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas toimub tähtede teke, sellest räägime edaspidi; praegu alustame momendist, kus tsentraalne täht on juba "valmis". Kui see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida
neist vastustest oleneb aga see, mis universumist kord saab. Kui tume energia saab oma tahtmise ja universum aina kiiremini paisub, kaovad tulevikus Linnuteel asuva vaatleja vaateväljast teised galaktikad, kuna nende valgus ei jõua enam temani. Maa asukaid see enam ei puuduta, kuna Maa muutub elamiskõlbmatuks juba miljardi aasta pärast ja heal juhul õnnestub mingil osal inimestest kolida mõnesse eluks sobivasse paika. Paisumise kiirenedes lagunevad ka galaktikad ja planeedisüsteemid, lagunevad taevakehad ja viimaks aine ise, nii aatomid kui osakesed '' (Kaplinski 2009:161). '' Kuna siin juba mainitud Einsteini kuulus üldrelatiivsusteooria valem E=mc 2 tähistab seda, et energia ja mass on õigupoolest üks ja sama asi, siis on märkimist väärt seegi, et tumedat energiat on universumis rohkem, kui igasugust ainet-energiat, olgu tumedat või heledat. Oletatavasti on nende kolme osakaal umbes niisugune: üle 70% tume energia,
lähedasest tähest. Sellest selgub, et nii suuri kokkupõrkeid, millest võiks midagi meie Kuu sarnast tekkida, toimub ainult ühes päikesesüsteemis kümnest või koguni kahekümnest. USA Florida Ülikooli astronoomi Nadya Gorlova juhtimisel vaadeldi kosmoseteleskoobi Spitzer abil noorest täheparvest NGC 2547 saabuvat infrapunakiirgust ja otsiti sealt märke tähti ümbritsevast tolmust. Tähed on selles parves umbes 30 miljonit aastat vanad ja planeedisüsteemid nende ümber just täpselt selles eas, mil suuri kokkupõrkeid arvatakse toimuvat rohkem kui hilisemates arengujärkudes. Teadlased avastasid ainult ühe tähe ümbert nii palju tolmu, kui võiks arvata sellistel suurtel, kuusid loovatel kokkupõrgetel tekkivat. Tolmu hajumise tõenäolist kiirust arvesse võttes rehkendasid teadlased välja, et piisavalt suuri põrkumisi leiab aset ainult umbes 5 kuni 10 protsendis päikesesüsteemidest
≈ Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. ≈ Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. ≈ Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. ≈ Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. ≈ Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa läbimõõduga. ≈ Päikese kohta käivad kirjapandud omadused, kehtivad ka kõikide tähtede kohta.
annaabi.ee 
