Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma
Traditsioonile Laulupeol ainult eesti keelsed laulud; lääne demokraatia ei sobi Venemaale. 17. Põhjuslikkus, põhjendamine ja tõsikindlus. Põhjuslikkus põhjuse ja tagajärje vaheline seos. Põhjendamine arutluse korrektsuse määramine. Põhiküsimus: kas on põhjendatud kinnitada midagi, mida me kindlalt ei tea, mis laadi põhjendus see peab olema. Tõsikindlus - midagi, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda. 18. Teadmine, fakt ja arvamus Teadmine (knowledge) - tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi. Tõdede, printsiipide, info, kogum (tegevuse või ülesande täitmiseks). Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks. Juba vanaaja filosoofias tehti vahet arvamusel (doxa) ja teadmisel (episteme).
sajandi algust, sealjuures tänapäeva (käesolev kokkuhoiuaasta) ning kindlasti lähitulevikku (eduka ettevõtte turundus ei toimi ilma tulevikuvisioonideta). 2.1.Muutused turunduses läbi aastate. Turunduskompleksi algus:4 P-d sisaldavat turunduskompleksi (koosneb tootest, hinnast, jaotusest ja edustusest) hakati erialakirjanduses tutvustama 1960-ndatel aastatel. See kontseptsioon omandas kiiresti suure tähtsuse ning tema paikapidavuses ei kaheldud. Siiski kujutab turunduskompleks endast turunduslike muutujate kategooriate nimekirja ning sellisel viisil mingi nähtuse või fenomini kirjeldamist ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Nimekirjas ei sisaldu kunagi kõiki olulisis elemente, ta ei sobi igasse situatsiooni ja ta vananeb aja jooksul. Turundusakadeemikud aeg-ajalt tõepoolest pakkusid välja täiendavaid elemente (P-sid), kuna leidsid senise 4 P mudeli liiga piiratud olevat
ja nii”) Sirgjoonelisust Otsekohesust- ei tohi kasutada kujundeid, see mida vaja öelda, öelda otse Argumendi esitamine, orienteeritud probleemi lahendamisel- ei tohi olla kirjeldus, peab olema lahendus probleemi väljatöötamisel Vastutuse printsiip- akadeemilise teksti pealmine väärtus on selle usaldusväärsus (autor peab tunnetama oma vastutust, peab põhistama kõike mida väidan tõenditega, ei tohi väita asju, mille paikapidavuses ei ole ise kindel) Kõik teksti osad peaksid moodustama süsteemi- ei saa teksti erinevates osades väita asju, mis käivad teineteisele vastu, sisemisi vastuolusid ei tohi olla tekstis Teadustöö eetika Mis on eetika? - filosfoofia osa, mis tegeleb küsimusega moraalist (küsimus moraalist- küsimus sellest, milline käitumine on õige?) Inimese hing moodustub: 1)mõistus 2)tahe 3)himud Mõistus ja tahe inimlik, himud on loomsed
jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse. Seega on põhimõtteliselt loogiliselt võimalik meelte andmetes kahelda ja inimteadmise absoluutse kindluse garanteerimiseks ei ole meeled piisavalt kindlaks allikaks. Kolmanda allikana võtab Descartes vaatluse alla arutluse (diskursuse). Ka seda teadmiste allikat saab kahtluse alla seada, kuna inimesed teevad väga tihti oma arutlustes eksijäreldusi, olles samal ajal veendunud oma ilmselt ekslike järelduste paikapidavuses. Loomulikult ei arva Descartes, et inimlikud arutlused alati ekslikud oleksid, ja vaieldamatu on ka see, et inimesed suudavad oma edasiste arutlustega vigu leida ja eksijäreldusi korrigeerida. Kuid oma eksijäreldusi korrigeerime me uute järelduste kaudu. Kui korrigeeritav järeldus võis oli ekslik, siis ei ole loogiliselt võimatu, et ka korrigeeriv järeldus võib olla ekslik. Järelikult on arutluskäikude paikapidavuses
epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. 62. Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni.
epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. 62. Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni.
ka õppimises, omandas õpitava kiiresti ja nähtava pingutuseta. Igavesti vastuseta jäävaid küsimusi on rohkesti. Kas need noorukiea jooned kadusid koos meheikka jõudmisega n-ö loomulikul teel või langesid ilmasõja ohvriks? Kas võinuks need hiljem uuesti esile tõusta, tõrjudes kõrvale sõjakangelase ja rahvajuhi ajutise rolli? Julius Kuperjanov oli „tuline rahvuslane nii südamelt kui meelsuselt“ ning pole põhjust kahelda hinnangu paikapidavuses. Küsida võiks aga seda, kust taoline meelsus alguse sai? Tavapäraselt on kõneldud perekonnas valitsenud eestimeelsest, ehkki selles tõestuseks pole nimetamisväärseid argumente. On küll väiteid, et JK vanemad pöördusid Pihkva mailt Eestisse tagasi just sellepärast, et kartsid laste venestumist. Võimalik see ju on, kuid kodumaale tagasipöördumise põhjused võivad olla ka hoopis argisemad- varemalt üsna jõukas talu
Tihtipeale olid nendeks kohtadeks sünnimärgid. Samuti otsiti nõiamärki. See erines Saatana märgist ning selleks oli ükskõik milline ebaharilik mügar ihul, mida kujuteldavalt sai pidada ülemääraseks nisaks, mida deemonid käisid koduvaimude kujul imemas. Piinatavatele esitati ka standardnimekiri küsimusi ning oma agoonias võtsid nad tavaliselt omaks kõik selle, milles neid süüdistati. Iga uus ülestunnistus veenis kohtuvõime aine rohkem küsimustike paikapidavuses ning tagas nende kasutamise ka igal järgmisel kohtupidamisel. Küsimustik nimekiri sisaldas tüüpilisi küsimusi nagu: ,,Kui kaua sa oled nõid olnud? Miks sa hakkasid nõiaks? Kuidas sa nõiaks said ja mis siis juhtus?" ning pikk nimekiri jätkus taoliste totrate küsimustega, mis iseenesest olid mõttetud samapalju kui kasutud. Nende küsimustega ei püütud selgitada, kas süüalune tõesti süüdi oli, vaid seda, kuidas ta seda kõike tegi.
omadused, mis on tunnetatavad intuitiivselt. Mackie veateooria · Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, moraaliomadustele). · Objektiivseid väärtusi ei ole olemas. Kui meile ka tundub vastupidi, siis me lihtsalt eksime. · Me sooritame küll väärtushinnanguid, kuid me ei leia maailmast väärtusi. Mackie kui II järku skeptik · I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. · II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Mackie ei ole subjektivist · Väärtuste objektiivsuse eitamine ei tähenda subjektivismi.
Empirism on selline vool filosoofia ajaloos (eelkõige kasutatakse seda uusaja filosoofia ühe peamise suuna iseloomustamiseks), mis peab teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks meelte andmeid ehk kogemust (kreeka keeles – empeiria). Stoikud rõhutasid eriti põhimõtet, et kui inimene ei ole jõudnud asja kohta, mille üle ta mõtiskleb, kataleptilise ettekujutuseni, siis peaks ta hoiduma selle kohta oma arvamuse avaldamisest, sest tark inimene ei väljenda pelki arvamusi, mille paikapidavuses ta ei või kindel olla. Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja rumalat, ning, nagu eespool öeldust nähtub, kasutasid nad sellele vastandlikkusele osutamiseks kreeka filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks
ei aktsepteeri kõike kuuldut koheselt, ilma seda analüüsimata. Kriitiline kuulamine on oluline, et mitte koheselt ja täielikult, ilma eelnevalt mõtlemata aktsepteerida kõike kuuldut. Maailmas on palju propagandat, pealesuruvat reklaami, avalike suhete eksperte ja teisi, kes kõik kasutavad faktide valimist või isegi moonutamist isiklike eesmärkide saavutamiseks. Inimesed ei pruugi rääkides olla alati ausad või lihtsalt ei ole teadlikud enda poolt antava informatsiooni mitte paikapidavuses. /6/ Samas aga ei tohi kriitiline kuulamine viia selleni, et arvatakse, nagu oleks kogu suhtlus üksnes manipulatiivne ning ebaeetiline. Kriitiline kuulamine ei tähenda ka seda, et oma hinnang antakse kohe peale esimeste lausete kuulamist enne, kui on rääkijal antud võimalus esitada kogu ettekanne või 11 avaldada oma arvamust antud teemal. Täielikku ja tõest arvamust ei ole
induktsiooniprintsiip, mis induktivisti jaoks on teaduse aluspõhjaks. Chalmersi arust on naiininduktivism vale. 2 – peatükk. Induktsiooniprobleem: 1.Kas induktsiooniprintsiip on õigustatav? (37-42). Naiivinduktivisti arvates algab teadus vaatlusest, vaatlus annab kindla aluspõhja, millele saab ehitada teaduslikku teadmist, teaduslikud teadmised aga tuletatakse induktsiooni teel vaatlusotsustustest. Kolmas väide on kahtluse all – kaheldakse induktsiooniprintsiibi paikapidavuses ja õigustuses. Induktsiooniprintsiip oli: kui suurt hulka A’sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A’del leitakse omadus B, siis on kõikidel A’del omadus B. Selline põhimõte oleks teadust ülesehitav põhialus. Kuidas saab seda aga õigeks tunnistada ehk kui vaatlus annab meile lähtepunktiks usaldatava vaatlusotsustuste seeria, miks siis just induktiivne arutlus jõuab usaldusväärsete
Tõenditel on erinev usaldusaste ja samuti on kohtul erinev põhjendamiskohustus tõendite arvestamata jätmisel. Näiteks on kohtul kõrgendatud põhjendamise kohustus, kui kohus jätab tõendina arvestamata kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse . Kriminaalmenetlusega võrreldes on tsiviilkohtumenetluses tõendi usaldusväärsuse tase üldiselt ,,madalam". Kriminaalmenetluses tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada kõrvaldamata kahtlus (süüdistusversiooni paikapidavuses), mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad asjaolusid kajastavad. See, kas mingi teo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest
Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on 37 loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused. Usundites on sageli kasutatud mõistukõnet, mida siis inimesed peavad mõistatama nende sisu üle. Jumala olemus võib peituda hoopis maaväli-
religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus – Piiblis – on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused. Usundites on sageli kasutatud mõistukõnet, mida siis inimesed peavad mõistatama nende sisu üle. Jumala olemus võib peituda hoopis maaväli-
Kaudne tõend tõendavat asjaolu vahetult ei peegelda, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsust omava faktilise asjaolu eksisteerimist või puudumist järeldada. Isikuline tõend Esemeline tõend Autentsus Käitlusahel Ranged tõendid Vabatõendid 3-1-1-8-10 (in dubio pro reo ja kaudsed tõendid) dubio pro reo in dubio pro reo Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kaudsed ja otsesed tõendid puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo
religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused. Usundites on sageli kasutatud mõistukõnet, mida siis inimesed peavad mõistatama nende sisu üle. Jumala olemus võib peituda hoopis maaväli-
annaabi.ee 
