; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon
õppekava selle järgi. Võrreldes omavahel elektroonilist ja paberist õpikut, saab kindlalt väita, et esimene tuleb võitjaks. Infotehnoloogiline vahend on üldjuhul väiksem, kergem ja õhem ning seda ei ole vaja kilekaantesse panna. Paberist õpikud on erineva paksuse ja suurusega ning mõjutavad oluliselt koolikoti paksust ja raskust. E-õpikut on mugav kasutada ja õpetaja võib õpilase taseme järgi õpiku ise koostada. Paberkandjatel olevate kooliõpikute puhul ei ole võimalik õpetajal lapse tasemele vastavat õpikut ja ülesandeid ise koostada. E-õpikus on teksti juures huvitavad videod, seal saab asju kiiremini teha ja üles leida. Paberõpikut peab hakkama lehitsema ja õiget leheküljenumbrit otsima, mis teeb õpilasele kooli- või kodutöö tegemise ebamugavaks. Raamat võib kinni minna ja nii kaob järg käest. On teada, et praeguseks ei ole
Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine erinevate süsteemide ja meetoditega on teinud läbi suure arengu. Ometigi võib areng olla erinev sõltudes ühiskonna vajadustest ja suundadest. Antud essee eesmärk on vaadelda raamatupidamise arengut ning kaardistada eetika olemus tänapäeva ühiskonnas. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi
Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga . Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Kuidas sai interneti reklaamidest multi-miljoni dollariline tööstusharu? Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna , tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad
arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed. Praegu hallatakse seda kõike paberkandjatel. Minnes aga üle arvutipõhisele laenutamisele kantakse raamatud, metoodilised õpikud ja ajalehed ajakirjad kõik programmi abil arvutisse. Olemas olevatest teavikutest saab kohe selgema ülevaate. Oma töös püüame tuua välja põhjused, miks on ühele kooliraamatukogule vaja laenutusprogrammi ja kuidas see lihtsustab ning kiirendab raamatukoguhoidja tööd. Kasu ei saa sellest ainult raamatukoguhoidja, programmi saavad kasutada ka lugejad ja teised raamatukoguhoidjad. 1
inimene mugavdab enda elu niivõrd ära, et 10 aasta pärast praegused elementaarsed asjad on ununenud. Kui öeldakse, et areng kestab nii kaua kuni pole kusagile enam areneda ja siis tekib taandareng, siis essee autor on sellise lause peale jõudnud järeldusele, et taandareng meie ühiskonna jaoks ongi täpselt see. Inimene on mugavdanud enda elu ja tulevased põlvkonnad ei oska midagi teada ega mäletada paberkandjatel olevatest dokumentidest või isegi raamatutest. IT arengut ja selle mõjusid hakkas juba 1934. aastal uurima Vygotsky ja ka tema leiab, et liigne infoühiskond suretab välja kõik loomulikud eluprotsessid. Täpselt nii kui võib kaduda praeguseks loomulikud tegevused võib ka kaduda igasugune sotsiaalne võrgustik. Inimesed ei oska enam teineteisega suhelda, suheldakse vaid virtuaalsel teel. Kogu selle infoühiskonna kirjeldava teksti peale mõeldes, tundub, et Eesti jaoks ei ole
Postimees Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid). Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 3.6.2 Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www
Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Terviktööd Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon
Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi asjaga on tegu, kui see kirje muudest elementidest välja ei tule (nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). Elektroonilised allikad Internetimaterjalide puhul antakse sama informatsioon kui paberkandjatel (nii palju, kui see on võimalik): autori nimi, ilmumise aasta (selle puudumisel märgitakse vahel lühend s.a. sine anno, ilma aastata), pealkiri, ilmumisandmed (väljaanne, väljaandja), lisaks aga veel materjali asukoht võrgus (URL-aadress e internetilink) ja kuupäev, millise seisuga materjale kasutati. Kuupäev on vahel lingi ees, vahel järel, mõnikord kasutatakse ümaraid, mõnikord nurksulge, kuid kindlasti peab ühes töös olema läbivalt ühesugune näitamisviis. Kui sama
kaht põhikohaga teadurit järgnevaks viieks aastaks ning võimalust palgata töövõtulepingutega suuremas mahus tehnilise töö tegijaid. Korpuse valmimine ja uurijatele kasutatavaks tegemine tähendaks kogu eesti murdeuurimise jõudmist uuele tasemele. Murdearhiivide tänapäevastamine. Nii EKI kui ka TÜ murdearhiivi fonoteegid on ebarahuldavas seisus. Lähematel aastatel oleks vaja digiteerida kõik hea ja rahuldava kvaliteediga murdelindistused. Paberkandjatel olev ainestik tuleks samuti viia elektroonilisse vormi, et teha uurijatele paremini kättesaadavaks. Piirkondlike allkeelte kirjeldamine, murdesotsioloogia. Uue suunana eesti dialektoloogias on viimastel aastatel tõusnud esile sotsiolingvistiline uurimine, mis jälgib, kuidas ajaloolised murded on muutunud praegusteks piirkondlikeks kõnekeelteks. Sellega on seotud ka murdesotsioloogia, mis uurib kõnelejate suhtumist kohalikku argikeelde ja muid keelehinnanguid. Vastavad
70-100 Interneti kasutamine põhjustab juba olulisi probleeme. Tuleks otsida abi ja tuge väljas poolt arvutit. Protseduur. Andmete kogumine toimus internetifoorumite kaudu. Kasutasin kohalikke perefoorumeid, kuhu panin üles oma küsimustiku. Samuti levitasin Facebook'i kaudu. Paberkandjal vastanuid oli kuskil 15% kogu vastanutest. Testi koostasin testi programmi surveymonkey.com kaasabil. Antud programm võimaldab ise analüüsida ja kokku liita tulemused. Paberkandjatel esitatud vastused liitsin käsitsi juurde internetis kokku liidetud tabelile. Vastamiseks kulus 3-4 min. ja vastamine oli anonüümne. Lisa 5 tabel vastajatele nähtaval kujul. Kuna vastajate tasandil ei võimalda see programm andmeid analüüsida, vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut. Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga
psüühiline keskkond ehk situatsioon- inimene leiab selles end olevat igal ärkveloleku hetkel, sotsiaalne keskkond- selle moodustavad ühiskond kui institutsioonaalse struktuuriga süsteem ja kultuur kui holograafilise struktuuriga süsteem, see on majandus, poliitika, õigus oma korrakaitsevahenditega, ajakirjandus, kultuuri-ja haridusasutused, kohus koos prokuratuuri ja advokaatidega (Vooglaid 1999). Virtuaalne keskkond Selle loovad igasugused tekstid. Osa neist on fikseeritud paberkandjatel, osa lintidel ja plaatidel, osa eksisteerib vaid elektroonilisel kujul. Osa tekste on ametliku, osa mitteametliku sisuga, os kõlbeliselt korrektsed, osa kõlvatud, osa hariva või lagastava toimega, osa inimesi innustava ja julgustava, osa masendava ja räsiva sisuga. Et virtuaalses keskkonnas orienteeruda ja suuta sellest ammutada endale vajalikku ja usaldusväärset infot, tuleb omandada vastav mõtlemisviis ja tehnilised oskused.
jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus
jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. 2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL
rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja
ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud
vastuvõttu ja nende summad kantakse koondarvele. Mitteautomatiseeritud võivad üldjuhul olla väiksemahulised majutuskohad, nt, kodumajutus, puhkemeja, väikehotell. * poolautomatiseeritud majutuskohad, kus kliendi andmeid töödeldakse osaliselt arvutipõhiselt, st majutuskoht kasutab külastaja arvete ja muu dokumentatsioon tegemiseks ja säilitamiseks arvuteid. Enamik igapäevatöid puudutavaid dokumente tubade staatused, külastajate nimekirjad, tellimuste graafikud jne, on siiski paberkandjatel. Külastajal on võimalus kaardiga maksta. Üldjuhul kantakse külastaja kulutused arvutisse siiski käsitsi, st arveid sisestatakse kliendi arvele ükshaaval ja seda saab teha vaid vastuvõtutöötaja. *automatiseeritud on kasutusel arvutipõhised süsteemid ja kogu külastajaid puudutav informatsioon ja dokumentatsioon sisestatakse, töödeldakse ja säilitatakse hotellijuhtimisprogrammides. Paljud operatsioonid toimuvad automaatselt, kõigi osakondade
Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (1980-1990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S.Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid: Zuckerman, M., Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Kui sama materjal on olemas ka trükitud kujul, siis tuleb sellele viidata. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Terviktööd: Kirch, A. (1997)
isik esitada registri volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles on ära näidatud soovitud andmed ja nende kasutamise otstarve ning isik, kellele andmed esitada. 15. Registrisse andmete esitajal on õigus kontrollida tema poolt esitatud andmete registreerimise õigsust. 16. Registri volitatud töötleja on kohustatud taotluse läbi vaatama ja sellele vastama 15 tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast. 17. Registrist väljastatakse andmeid elektrooniliselt ja paberkandjatel vastavalt andmete taotleja soovile ning tehnilistele võimalustele. 18. Registrist andmete elektroonilisel teel saamise korral võivad andmete saaja ja registri vastutav töötleja sõlmida vastava lepingu. 19. Registrist andmete saamine on tasuta. 20. Registri volitatud töötleja peab andmete registrist väljastamise üle arvestust vastavas kanderaamatus, kuhu ta kannab andmed isiku kohta, kellele andmed väljastati, andmete väljastamise eesmärgi ja kuupäeva. 21
annaabi.ee 
