(alustavad mai alguses, lõpetavad novembri alguses). Nahaloomadele enne nahastumist antakse 26-28 prot, 58 rasva. Jootmine on automaatiseeritud. Naaritsafarmis korraga töötab 5 söödatraktorit, rebasefarmis aga 6. Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav). Kasutavad kunstvalgustust päeva pikendamiseks enne paaritust. Tõuseb sperma kvaliteet. 1/3 isaseid on sellise reziimi all. Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad. Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle,
juha, mis lõpeb purskejuhaga · seemnepõiekesed kusepõie ja pärasoole vahel paiknev käävjas paariselund, mis valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre mehe seesmine suguelund, lisasugunääre, mis ümbritseb kusepõie kaela ja kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest kogerkehast ja paaritust käsnkehast, milles paikneb kusiti spougioososa; suguti eesmist laiendit nimetatakse sugutilukuks 2. Talitus · munandid toodavad seemnerakke · munandimanused säilitab seemnerakke (sperme) · seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse · seemnepõiekesed toodab seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad; valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad (ehk seemnevedelikku)
Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima) Ühel jootmiskorral 50 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall 200 ml ternespiima) Karjammde vajadus Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10…10,5 MJ/kg/KA) Karjatamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet hektarilt)
muud instituudid. Hüpotees: Mida küpsemad on banaanid, seda suurem on neis sisalduvate vähki tekitavatele rakkudele kahjulike ainete kogus; mida küpsemad banaanid on, seda kasulikum on nende tarbimine inimesele ja seda rohkem vähki tekitavad rakud hävivad. Katse käik: Tuleb leida testgrupp inimesi, kes ei ole vähi haiged. See grupp tuleb jagada kolmeks või neljaks (olenevalt mitut erinevat banaanide küpsusastet katses kasutatakse). Grupid võivad koosneda nii paaris kui paaritust arvust inimestest. Grupid peavad sisaldama erinevatest vanustest, rassidest ja sugudest inimesi. (PS: katse võib kitsendada ka ainult teatud piirkonnas, teatud soost, vanusest või rassist elavatele inimestele, kuid hetkel ei ole see oluline, sest uurime üleüldist mõju). Katsealuseid jälgitakse teatud aja jooksul, mis võib ulatuda mõnest kuust kuni mõne aastani. Soovitatavalt võiks katse periood kesta 6 kuud, millest 2 esimest
võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja üksikute kihtide paksusest kasutatakse erinevat kihtide arvu. Külge, mida katab parema kvaliteediga kiht, loetakse esiküljeks. Kvaliteedi tähistamiseks kasutatakse tavalist tähekombinatsioone. Standardmõõdud Müügil on mitme erineva suurusega vineeri. Vineeri paksus jääb enamasti 3 ja 30 mm vahele. Vineeri tavalisim laius on 1525 mm, kuid saadaval on ka 1220 mm vineer. Levinuim pikkus
söödalava Poegimisaegne töökorraldus · Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks · Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks · Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall (talled) koos emaga 1-2 päevaks Individuaalsulg poeginud ute ja tallede paigutamiseks tagab tallede suurema säilivuse, sest tall saab emalt vajaliku koguse ternespiima Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima)
jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Paaritusgrupi suurus olenevalt jäära vanusest:Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. Paarituskoormus (uttede arv ühe jäära kohta) sõltub paaritamiseks kasutatava jäära vanusest.Täiskasvanud jäärale arvestatakse 40-50 utte 1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte Noorjäärale (minimaalselt 47-50 kg) 20-25 utte. Noorutt peab kaaluma enne 1. Paaritust Eesti tumedapealist tõugu 4750 kg Eesti valgepealist tõugu 4345 kg Sellise kehamassi saavutavad nad hilissügiseks Nooruttesid tuleb paaritada oktoobrist detsembrini. Paarituseelsed operatsioonid:· Söötmine mineraalsöödaga rikastatud jõusöödaga, kus 16 % toorproteiin enne paaritust ja paarituse ajal. Soovitavalt ka kalajahu · Parasiitide tõrje (sise-ja välisparasiidid). Villa pügamine uttedelt saba ümbruses, jääradel munanditelt ja kõhult villa tombud
kontrollimine Veised, hobused, koerad (DNA msat) Sigade stressiresistentsus (PCR-RFLP) BLAD (PCR-RFLP) Piimavalkude pärilikud tüübid (CSN1, CSN2 ja CSN3, LGB, PCR-RFLP) CVM (PCR-RFLP) Skreipi lammastel (sekveneerimine) Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine Kohustuslik aretuses kasutatavatele isasloomadele (veised, hobused) Emasloomal on mitu seemendust või paaritust milline seemendus/paaritus oli tiinestav Kahtlus põlvnemisandmete õigsuses (omanik ise või ostja) Loomad, kellel on probleemid märgistusega Embrüosiirdevasikad põlvnemine geneetilistest vanematest Kloonvasikad identsus rakuliiniga Koerte puhul duubelpaaritused Miks on tarvis põlvnemisandmeid kontrollida? Kohustuslik geneetiline ekspertiis aretuseks kasutatavatel pullidel ja nende emadel
Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel.
ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid –Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti
sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere
Sundsulgimine ei anna alati soovitud tulemusi. Isashanede suguline aktiivsus külmal ajal pärsitud. Hanedel ei ole püsivat monogaamset eluviisi, moodustunud paarid hoiavad eriti väikestes hanekarjades mitmeid aastaid ühte, kusjuures tugevamini kiindunud pooleks on isashani. Paaritusele meelitajaks on emashani. Õnnestunud paarituse korral munevad emashaned viljastatud mune keskmiselt 12 päeva. 11 Pärast paaritust hakkavad haned viljastatud mune munema hiljemalt viie päeva jooksul. Soovitatav sugupoolte vahekord: rasked tõud 1 ♂ : 3...4 ♀, kerged tõud 1 ♂ : 4...5 ♀. Põllumajanduslindude lihajõudlusnäitajate koondtabel Linnuliik Realiseerimis- Realiseerimis- Tapa- Lihakeha mass, vanus mass, kg saagis, % kg Kana 42 päeva 2,2–2,4 70 1,5–1,7
Kingitused on oodatud siiski seltskondlike sündmuste puhul, eriti tänutäheks 13 eraviisilise õhtusöögi eest. Kui valitakse lilled, siis tuleks need külla tulles kaasa võtta ja enne majja astumist või perenaisele ulatamist pakendist vabastada. Ei ole sobilik saata kunagi krüsanteeme (neid kasutatakse eeskätt matuselilledena) või punaseid roose (need vihjavad romantilisele kavatsusele). Samuti tuleks vaadata, et bukett koosneks paaritust arvust lilledest, välja arvatud 13, mida tuleks alati vältida. Teisteks sobivateks kingitusteks on paremat sorti sokolaad, magus dessertvein või kvaliteetne söögijärgne liköör. Kui peatute perekonna juures, oleks kohane tänukingitus mõni kvaliteetne toode, mis iseloomustab teie kodumaad ja mida on Belgias ehk raske hankida. Lauavein ei ole kodu külastades sobiv kingitus. 3.20 Rõivastumine Rõivastumisstiilid on nii meestel kui ka naistel formaalsusi jälgivad, olenemata
Õpetaja palub lapsel leidanumber, mis on järjekorras esimene. Laps võtab number ühe. Õpetaja asetab selle laua vasakusse serva ja palub lapsel leida 1 arvestusmärgi ning asetada see kaardi alla. Nüüd küsib õpetaja, mis number tuleb järjekorras järgmisena. Laps võtab number kahe. Õpetaja abistab last arvestusmärkide täpselt kõrvuti asetamisel. Ülesannet jätkates süveneb lapsel arusaam abstraktsest ja konkreetsest arvust, tekib visuaalne kujutelm paaris ja paaritust arvust. Erinevad numbrimängud: Mari, plaksuta neli korda käsi! Ene, kükita kolm korda!; Lipikud numbritega - tuuakse õpetaja laua pealt nii palju herneid, ube, nööpe vms, kui lipikul kirjas on. Õnnetu võib olla see laps, kes saab paberi 0-ga. Mõni laps suhtub sellesse põnevusega, see on justkui saladus. Teine laps muutub kurvaks, et ta ei saanud õpetaja laualt ühtegi eset võtta. Numbrilaulud käte plaksutamise vm. liigutustega. Mitu last on veel klassis
vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa,
sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere
= = 3,6 vineeri/tunnis o mitteliimitavate spoonilehtede arv plaadis (7tk.) r liimitavate spoonilehtede arv plaadis (6tk.) 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem. Vineeri paksus 18mm Spoonilehtede arv 13tk. Spoonilehtede paigutus /-/-/-/-/-/-/ Pakettide formeerimine kujutab endast spooni lehtede valikut ja asetamist kindlaks määratud kihtide arvu ja sordilisusega. Vineeri leht koosneb paaritust arvust spooni lehtedest. Liim kantakse igale paaris lehele mõlemale poole või iga lehe ühele poolele. Pakettide väljahoidmise aeg sõltuvalt kasutatavast liimi margist. Lubatav väljahoidmise aeg, minutites spooni niiskusel, % Kasutatav liim kuni 6 üle 6
= = 3,6 vineeri/tunnis o – mitteliimitavate spoonilehtede arv plaadis (7tk.) r – liimitavate spoonilehtede arv plaadis (6tk.) 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem. Vineeri paksus 18mm Spoonilehtede arv 13tk. Spoonilehtede paigutus /-/-/-/-/-/-/ Pakettide formeerimine kujutab endast spooni lehtede valikut ja asetamist kindlaks määratud kihtide arvu ja sordilisusega. Vineeri leht koosneb paaritust arvust spooni lehtedest. Liim kantakse igale paaris lehele mõlemale poole või iga lehe ühele poolele. Pakettide väljahoidmise aeg sõltuvalt kasutatavast liimi margist. Lubatav väljahoidmise aeg, minutites spooni niiskusel, % Kasutatav liim kuni 6 üle 6
Sundsulgimine ei anna alati soovitud tulemusi. Isashanede suguline aktiivsus külmal ajal pärsitud (– ºC) ja > +25 ºC. Hanedel ei ole püsivat monogaamset eluviisi, moodustunud paarid hoiavad eriti väikestes hanekarjades mitmeid aastaid ühte, kusjuures tugevamini kiindunud pooleks on isashani. Paaritusele meelitajaks on emashani. Õnnestunud paarituse korral munevad emashaned viljastatud mune keskmiselt 12 päeva. Pärast paaritust hakkavad haned viljastatud mune munema hiljemalt viie päeva jooksul. Soovitatav sugupoolte vahekord: rasked tõud 1 ♂ : 3...4 ♀, kerged tõud 1 ♂ : 4...5 ♀. Põllumajanduslindude lihajõudlusnäitajate koondtabel Linnuliik Kana Vutt (eesti vutt) Kalkun ♀ ♂ Hani Part Muskuspart ♂ ♂
7) Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. 4 Tallede võõrutamine on iga-aastane protseduur, kus talled eraldatakse uttedest ning võõrutusejärgselt talled ei saa enam oma emadelt utepiima, sest neid peetakse eraldi. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. Varase võõrutuse (14 päeva kuni 2 kuud) eelisteks loetakse seda, et tallesid ei ole vaja kastreerida, uted saavad enne järgmist paaritust pikemalt taastuda parandades oma toitumust ning talled saavad kiiremini tapaküpseteks, sest varase võõrutuse puhul viiakse talled söötmine võõrutusjärgselt üle teraviljarikastele ratsioonidele. Hilise võõrutuse (4 kuud ja hiljem) eelisteks loetakse väiksemat stressi nii talledele kui uttedele ning väiksemat mastiidi ohtu uttedele. Eestis tallede võõrutamine enamasti 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass).
imetavate uttede pidamise periood. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. 2 Varane võõrutus – tallesid ei ole vaja kastreerida, uted saavad enne järgmist paaritust pikemalt taastuda parandades oma toitumust ning talled saavad kiiremini tapaküpseteks, sest varase võõrutuse puhul viiakse talled söötmine võõrutusjärgselt üle teraviljarikastele ratsioonidele. Hiline võõrutus – väiksem stress nii talledele kui uttedele ning väiksem mastiidi oht uttedele. Eestis tallede võõrutamine 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass).
nendega paaritatud uttedelt saadakse vähem tallesid Kui paaritatakse nooruttesid (enne 18 kuu vanuseid) tuleb teada, et uted kasvavad 3. a. vanuseni . Seepärast nooruttesid vaja sööta väga tugevalt * kehamassi juurdekasv nendel enne ja vanas tiinuses * sest lisaks kasvule vajadakse energiat tiinuseks, laktatsiooniks * kui nooruttesid sööta nõrgalt, siis nad jäävad väikesteks ja nende toodang (viljakus, vill) jääb järgmisel aastal väikeseks. * Noorutt peab kaaluma enne 1. paaritust Eesti tumedapealist tõugu 4750 kg Eesti valgepealist tõugu 4345 kg Sellise kehamassi saavutavad nad hilissügiseks Nooruttesid tuleb paaritada oktoobrist detsembrini. Jäära paarituseelne hindamine, ettevalmistamine ja valik Jäära ettevalmistamine peab algama 6-8 nädalat enne paaritusperioodi tema visuaalse kontrolliga: · Toitumus- eesmärk kõrge toitumus 4 p.,
· Sagedane surm tiinuse lõpp-perioodil, haiguse kestvus ca nädal · Vere madal suhkru sisaldus · Hingamisteedest tunda atsetooni lõhna · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia Ravi: · Parim kaltsiumboroglükonaat, mida süstitakse lihasesse · Glütserooli 200 ml 2x päevas · Glükoos 100 ml 40% · Glükoosi süstimine veeni- vet. arsti töö · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia Profülaktika: · Kitsede toitumuse jälgimine, enne paaritust 3 palli, selle toitumuse taseme hoidmine tiinuse jooksul, · Kitsed võivad tiinuse 2.3. kuu jooksul kaotada kuni 0,5 palli, kui nende algne toitumus vähemalt 2,5 palli · Kitsede söötmine tiinuse lõpp-perioodil tasakaalustatud ratsioonidega, ratsiooni energiasisalduse tõstmiseks vajalik teraviljade, jõusöötade ratsiooni lülitamine · Igale kitsele õige söödafrondi olemasolu teraviljade söötmisel · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. 2. Ristvineer e liimitud vineer- puitplaat, mis koosneb kolmest või enamast paaritust arvust ristsuunaliselt kokku liimitud treispooni lehest. Erandkorras paarisarvuliste lehtedega vineeril peavad kaks keskmist sisekihti olema paralleelsed. Liimitud vineeri eelised massivpuidu ees: a)füüsikalmehaaniliste omaduste ühtlus pikki- ja ristikiudu (võrreldes nt painde-, surve tugevust pikki- ja ristikiudu puidu suhtes); b)vineeripaki õige koostamise korral ei esine lõhenemist ega kõmmeldumist; c)võimalik valmistada väikese paksuse korral suure formaadiga tahvleid (nt 2*2);
universaalne hobune (TUNH) ja tori ratsaspordihobune (TRSPH); - väljamineku kuupäev ja põhjus; - kõik teadaolevad jõudluskontrolli tulemused ja aretusväärtuse määramine; - tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg; - tema järglaskond; - DNA valem (soovituslik). Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel 1. Paaritustunnistus Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab paaritustunnistuse koheselt peale teostatud paaritust. Paaritatud mära omanik saab täku valdajalt paaritustunnistuse esimese lehe, mille ta hoiab alles kui tõendust toimunud paarituse kohta. Mära müügi korral antakse paaritustunnistus edasi mära ostjale. Täku valdaja on kohustatud pidama paaritusnimekirja, kus ta fikseerib toimunud paaritused kronoloogilises järjekorras. Täku valdaja peab saatma paaritustunnistuse teise lehe ning paaritusnimekirja EHS'i büroosse enne 31.detsembrit. Paaritustunnistus peab sisaldama:
saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on vähenemas, kuid nõrevool tupest ja paigalseisu refleks on selgesti nähtavad (24h pärast inna algust, teistkordselt 12 tundi pärast esimest). 2. Emiste ebaõige söötmine A-vitamiini puudus põhjustab. Kui emiseid külluslikumalt sööta ennem paaritust, siis on ovuleerub munarakke rohkem. Päikese käes seisnud kartul sisaldab solaniini, mille tõttu sünnivad nõrgad põrsad, kes surevad esimestel päevadel. Hallitanud sööt on ka väga ohtlik, kuna sead on riknenud sööda suhtes väga tundlikud. 3. Suguelundite anormaalsused, paraoloogilised muutused ja haigused reproduktsioonivõimet vähendvad sellised haigused nagu brutselloos, katk, leprospiroos, tuberkuloos jne. Samuti
annaabi.ee 
