Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Veda (India) mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegu on küll pigem nimeanaloogi kui sisulise vastega. Indias minetas Djaus täielikult oma tähtsuse säilitades vaid oma 2 müüdilise paarituse Maaga. Iseseisvana ei ole Djaus Veda mütoloogias kuigi oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. Zeus kujutatuna linnu seljas. Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita Cotterell A., Storm R. (2006)
keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200- 300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest.Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. Haaremirühmad
Teadlaste poolt on tehtud kindlaks, et Jupiteri liiderlikkus, armuseiklused ja tema armukade abikaasa Juno (Iuno) on Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. (G. Fink 2000: 154) Egiptuse päikesejumalat Amon-Ra'd on samuti samastatud Zeusiga. (G. Fink 2000: 37) Veda mütoloogias e. India mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegemist on küll pigem nimelise vastega kui sisulisega. Indias säilitas Djaus oma tähtsuse, vaid oma müütilise paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud
selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga
♂ landee, suured hallid, tuluusi, gorki, ♀ kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. Hanede munatoodang suureneb enamikul tõugudel 3-l esimesel munemisaastal. Sundsulgimine ei anna alati soovitud tulemusi. Isashanede suguline aktiivsus külmal ajal pärsitud. Hanedel ei ole püsivat monogaamset eluviisi, moodustunud paarid hoiavad eriti väikestes hanekarjades mitmeid aastaid ühte, kusjuures tugevamini kiindunud pooleks on isashani. Paaritusele meelitajaks on emashani. Õnnestunud paarituse korral munevad emashaned viljastatud mune keskmiselt 12 päeva. 11 Pärast paaritust hakkavad haned viljastatud mune munema hiljemalt viie päeva jooksul. Soovitatav sugupoolte vahekord: rasked tõud 1 ♂ : 3...4 ♀, kerged tõud 1 ♂ : 4...5 ♀. Põllumajanduslindude lihajõudlusnäitajate koondtabel Linnuliik Realiseerimis- Realiseerimis- Tapa- Lihakeha mass,
- 3 punkti hea toitumus (soovitud) - 4 punkti rasvane - 5 punkti väga rasvane Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks. Kui lammas on 3p toitumusega, siis on ta tapaküpsuse saavutanud. Kui see on rohkem, siis on looma liiga kaua peetud, loom hakkab rasvuma. Täiskasvanud uttedel hinnatakse toitumust söötmistaseme hindamiseks. Aastas on kolm aega, millal tuleks täiskasvanud uttedel toitumust hinnata: võõrutamisel, paarituse alguses, enne poegimist. Toitumust hinnatakse käega landelt, katsutakse kahte piirkonda - kombeldakse selgroo ogajätke teravust, katsutakse kui kergelt näpud lähevad roidejätkete alla. Teine võimalus on elusatel lammastel lihajõudlust hinnata kaalumise teel. Hea võimalus prognoosida kehamassi suuruse järgi liha kvaliteeti. Täiskasvanud ute tapasaagis on u 50%. Lihakehas on täiskasvanud loomal rasva 30%, valku 17%. Täiskasvanud looma liha on rasvane ja madalakvaliteediline.
Hanede munatoodang suureneb enamikul tõugudel 3-l esimesel munemisaastal. Sundsulgimine ei anna alati soovitud tulemusi. Isashanede suguline aktiivsus külmal ajal pärsitud (– ºC) ja > +25 ºC. Hanedel ei ole püsivat monogaamset eluviisi, moodustunud paarid hoiavad eriti väikestes hanekarjades mitmeid aastaid ühte, kusjuures tugevamini kiindunud pooleks on isashani. Paaritusele meelitajaks on emashani. Õnnestunud paarituse korral munevad emashaned viljastatud mune keskmiselt 12 päeva. Pärast paaritust hakkavad haned viljastatud mune munema hiljemalt viie päeva jooksul. Soovitatav sugupoolte vahekord: rasked tõud 1 ♂ : 3...4 ♀, kerged tõud 1 ♂ : 4...5 ♀. Põllumajanduslindude lihajõudlusnäitajate koondtabel Linnuliik Kana Vutt (eesti vutt) Kalkun ♀ ♂ Hani Part Muskuspart ♂ ♂
Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. 13 Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril -196˚C. Tänu sellele on kõrge aretusväärtusega pullilt koguda ja säilitada võimalikult palju spermadoose ning suurendada seeläbi saadavate järglaste hulka.
noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on
tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks
Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma.
- tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg; - tema järglaskond; - DNA valem (soovituslik). Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel 1. Paaritustunnistus Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab paaritustunnistuse koheselt peale teostatud paaritust. Paaritatud mära omanik saab täku valdajalt paaritustunnistuse esimese lehe, mille ta hoiab alles kui tõendust toimunud paarituse kohta. Mära müügi korral antakse paaritustunnistus edasi mära ostjale. Täku valdaja on kohustatud pidama paaritusnimekirja, kus ta fikseerib toimunud paaritused kronoloogilises järjekorras. Täku valdaja peab saatma paaritustunnistuse teise lehe ning paaritusnimekirja EHS'i büroosse enne 31.detsembrit. Paaritustunnistus peab sisaldama: - mära nime, individuaalnumbri ja/või tõuraamatu numbri; - täku nime, individuaalnumbri ja/või tõuraamatu numbri; - paaritusajad;
lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200-300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn
· 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Uttede toitumust tuleks hinnata kolm korda aastas. 1. Võõrutamisel. 2. Tiinuse keskel. 3. Tiinuse lõpul. Soovitav on, et uttede toitumus enne paaritusperioodi algust oleks 3,5 palli, tiinuse keskel 3 ning tiinuse lõpul 3,5 punkti. Sugujäärad peaksid enne paarituse algust saama toitumuse hindeks 4 punkti. Noortallede toitumus enne lihaks realiseerimist peaks olema 3 punkti. 2) Tapaeelse kehamassi järgi, sest teades kehamassi võib prognoosida tapetud lamba kvaliteeti Näiteks: Nimetus Keha- Tapa- Lihakeha Rasva- ja Lihakvaliteet mass saagis, % mass, kg valgu-sisaldus, %
Ovulatsioon võib kesta 4-6 tundi. Emist tuleks seemendada 12-24 tundi pärast inna algust ja teist korda 12 h pärast 1. seemendust. 6. Sigade ahtrus ja abort. Sigadel on viljatuse peamisteks põhjusteks vale paaritus- (seemendus-) aeg, emiste ebaõige söötmine, suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused, sperma bakteriaalne saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on vähenemas, kuid nõrevool tupest ja paigalseisu refleks on selgesti nähtavad (24h pärast inna algust, teistkordselt 12 tundi pärast esimest). 2. Emiste ebaõige söötmine A-vitamiini puudus põhjustab. Kui emiseid külluslikumalt sööta ennem paaritust, siis on ovuleerub munarakke rohkem. Päikese käes seisnud kartul sisaldab
takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka
1.1. Individuaalse paaridevaliku moodustatakse vanempaarid kõrge aretusväärtusega loomadest eesmärgiga saada neilt eriti väärtuslikke järglasi. Individuaalset paaridevalikut rakendatakse enamasti tippkarjades (tuumikkarjades). Tavalistes tootmiskarjades rakendatakse seda harva. 1.2. Rühmalise paaridevaliku korral moodustavad rühma sarnaste omadustega emasloomad, kelle seemendamiseks kasutatakse teatud omaduste ja põlvnemisega isasloomi. Seda rakendatakse enamasti loomuliku paarituse korral lamba- ja hobusekasvatuses. Kunstliku seemenduse korral eelistatakse tootmis- ja tõufarmides liinilis-rühmalist paaridevalikut. Seejuures arvestatakse loomade liinikuuluvust ning eriti isasloomade tõu- ja jõudlusomaduste üleolekut emasloomade omadest. 1.3. Massilise paaridevaliku korral paaritatakse emasloomi vabalt karja paigutatud isasloomadega, kes ei ole emasloomadega suguluses ja on neist kõrgema aretusväärtusega. 2. Vanempaaride vanuse alusel
1. Milline on soo hind liigis, milles a) on 1 isane 2 emase kohta; b) 1 emane 2 isase kohta; c) 1 emane 1 isase kohta? a) 1/3 = 0,33 33% b) 2/3 = 0,67 67% c) 1/2 = 50% 2. Kirjelda sugulise paljunemise miinused. Genoomi lahjendamise kulu ainult pooled geenid emalt. Seega peavad partneri geenid olema paremad, et saada 2x kohasem järglane kui tema. Rekombinatsiooni hind emase kasulik mutatsioon võib meioosis kaduma minna. Paarituse kulu (otsimise aeg ja resurss, ei leia kedagi, valega paaritumine, risk saada kahekesi söödud ja levitada haigusi). Transposoonid kanduvad kindlamini edasi. Isase tootmise kulu. 3. Selgita mõistet paaritumise kulu. Millest see kulu koosneb? Selleks, et paariline leida, tuleb ületada takistused, mis võivad isendi hukule viia või teda kahjustada. See on kallis lõbu. Otsimisele kulutatud aeg ja ressurss. Ebaõnnestunud paaritumine ei leia paarilist. Vale paaritumine
abil edasi munajuha ampulli piirkonda, kus toimub viljastumine. 32. Ovulatsioon Eristatakse spotnaanset ovulatsiooni, mis toimub paaritumisest sõltumatule (omane koduloomadele + inimene) läbi hormonaalse signalisatsiooni (naisel tavaliselt lõhkeb 1 folliikul ja vabaneb 1 ootsüüt 28- päevase tsükli korral 14. päeval). Polüovulatoorsetel loomadel (emis, koer, kass) lõhkeb rohkeb folliikuleid. Provotseeritud ovulatsioon toimub paarituse või ka emaslooma kunstliku ärrituse järel (kass, küülik, hiir). 12 Kollakeha – ovuleerunud folliikulist alles jäänud granuloosa- ja teekarakkudest moodustub ajutine progesterooni ja inhibiini ning vähesel määral östrogeeni tootev endokriinorgan. (negatiivne tagasiside – kui on viljastumine + implantatsioon inhibeeritakse uut folliikulit küpsemast ja ovulatsiooni)
10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasloom viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 27 VEISEKASVATUS 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse KUNSTLIKKU SEEMENDUST. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja
annaabi.ee 
