Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
Eesti Vabariigi aegne kunst Kunsti ajalugu Teiste rahvastega võrreldes vähe heroilisi ajaloomaale. Vähe jäädvustusi sellest ajast. Noored kunstnikud : Eduard Viiralt (18981954) Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II
23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51
· Adamson-Eric · üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke mitmekülgne · teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile · teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud · motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult · Andrus Johani ''Köögis'' · Kaarel Liimand ''Poiss punastes pükstes'' · kolmas rühm rahvuslikult meelestatud
Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi.
Mõni aasta hiljem hakkas ta kujutama realistlikult ning rahulikus ja helges meeleolus loodust ja inimesi. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942)
MADAME VIGÉE-LEBRUN ,,Marie Antoinette roosiga" ; ,,Autoportree tütrega" MARG CHAGALL ,,Pruut" ; oli juut, Reimsi katedraalis vitraaz,monumentaalmaal. MARIE LAURENCIN ,,Coco Chanel" alustas kubistina, kuid Rousseau mõjuas MASACCIO ,,Paradiisist väljaajamine" fresko Firenzes, sellega algab renessanss.uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine.inimlike tunnete väljendamine. MATISSE ,,Tants" ; võttis Van Gogh'st eeskuju, Karl Pärsimägi mõjutanud MICHELANGELO ,,Aadama loomine" ; ,,Maailma loomine" ; ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" õlal ling peos kivi ; ,,Delfi sibüll" Sixtuse kabelilt (kutsutakse Sixtus IV järgi) MILLET ,,Viljapeade koristajad" MODIGLIANI (AMADEO) ,,Hanka Zborowska portree" ; ,,Mustlanna lapsega" ; maalis portreid ja naisakte, 35 aastaselt suri alkoholismist ja tuberkuloosist ; elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu MYRON ,,Discobulus" e
jaanuaril 1936. aastal. Aastast 1937 hakkas tegelema metallehistöö, keraamika, portselanmaali ja nahkehistööga. 1938. aastal taotlesid Ericu maalid moodsat lüürikat, olid pinnalised ning vormilt ja kontuuridelt ebamäärased, iseloomult rõõmsad. Viimased rahulikud tööaastad viitis mees Stockholmis. 1939. aasta maaliline maalide näitus Kunstihoones, tööd olid välja pannud Adamson.Eric, Aleksander Bergman, Jaan Grüünberg, Kaarel Liimand, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder. Pretensioossem oli sisiliselt küll Adamson-Ericu kolmikmaal ,,Leib ja kala" (,,Eesti rannik"), millist mõtet rõhutas ka vastav natüürmort laia maastiku vasakus nurgas. Just antud võte aitas tõsta antud maali kõrgemale ja sabloonilisest isamaalikust püüdlikkusest; tema paralleeliks oli vaade Harjumäele ja Niguliste kirikule kunstniku autoportreega all vasakus nurgas. Sellel ajal näis ta oma
*Gustav Klimt(1862-1918) ,,Suudlus" ,,Juudit" *Kristjan Raud(1865- 1943) ,,Kalev kosjas" ,,Viru Vanne" FOVISM Aeg: 19 saj. algus Tunnused: *Täiendvärvused. *Säravad ja dekoratiivsed värvitoonid. *Ruumilisus on kaotatud. *Teadlikult on eiratud perspektiivi reegleid. *Segamata värvid lõuendile. Kunstnikud ja maalid: *Henri Matisse(1869- 1954) ,,Tants" ,,Elurõõm" *Georges Rouault(1871- 1958) ,,Vana kuningas" ,,Piinatud Kristus" *Karl Pärsimägi(1877- 1953) ,,Jahid sadamas" ,,Kummardus Mozartile" JUUGEND Aeg: 19saj lõpp, 20 saj algus Tunnused: *levinumad on taimemotiivid. *Rõhutatud piirjooni. *Sujuvad ja väljavenitatud jooned. *Ei taodelda ruumilisust. *Sarnaneb vaiba ja vitraazkunstiga. Kunstnikud ja maalid: *William Morris(1834- 1896) ,,Red House" *Antonio Gaudi(1852- 1926) ,,Casa Batllo" *Gustav Klimt(1862-1918) ,,Suudlus" *O.Beardsley (1872- 1898) ,,Unelm" *Kristjan Raud KUBISM Aeg:1907 a
emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku. Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus ,,Die Brücke"(sild), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv. Saksamaal. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline ja kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda.
G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt. Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen. R. Dufy eelistas maalida merevaateid. Dongen on väljapaistev portreede maalimises. Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K. Pärsimägi. Kahjuks on sellelt materjalilt teoseid väga halb vaadata, kuid ei usu, et see on elujõuline, kuna on palju sõbralikumaid stiile kui fovism. Ekspressioon-väljendust, eneseavaldust ; Ekspressiivne-väljendusrikast, ilmekas. Prantsuse foovid püüdsid vaatajaid rõõmustada kuid saksa ekspressinistid väljendasid teostes maailmavalu. F. Marc, O.Dix E. Viiralt, K. Mägi, N. Triik ja P. Press on saanud mõjutusi saksa ekspressionistidelt.
prantsuse kunstis.Puhtad värvid, tugevad pintslilöögid, värvilaigud harjumatu, said nimeks foovid (pr.k.fauve-kiskja). 2. Van Gogh 3. H.Matisse, M.de Vlaminck, A.Derain, K.van Dongen. 4. Eredad, puhtad värvid, lõuendile paisatud laigud, ei olnud vastavust looduses esinevatele värvidele. 5. H.Matisse. 6. Raoul Dufy kontserdipildid ja merevaated. 7. K.van Dongen oma ajastu nõutavaim portretist. 8. Karl Pärsimägi (,,Autoportree kübaraga"). 9. Kindlasti on, kunstnikud armastavad alati värvidega mängida, osadel maalidel ju ongi ainult värvid. 10. Ekspressioon väljendus, ilme, ekspressiivne ilmekas, väljendusrikas. 11. Foovid püüdsid maailma rõõmustada, ekspressionistid väljendasid oma teostes maailmavalu, ei taotlenud välist ilu, olid ühiskonnakriitilised. 12. E.L.Kirchner, F.Marc, O.Dix 13. E.Viiralt, K.Mägi, N.Triik 14
aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta värvitooni sisse) ja Karl Pärsimägi (matkis otseselt Matisse`i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust. Saksamaa eeskuju hakkas tasahilju vähenema ja kunstnike mekaks ja unistuste maaks sai Pariis. 30. a. kunst rahunes ja kujutati lihtsaid igapäevaelu motiive. Oluline oli aga kunstniku originaalne käekiri. Alates 24.a. saavad kunstnike õppe ja tööreisid Pariisi reeglipärasteks. Karin Lutsul(1904-1993) süvenes huvi värvi ja faktuuriefektide vastu.
Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli
ideoloogiat(Adamson-Ericu maal ,,Stalin Läänemere kaldal" ja Andrus Johani ,,Töörahva rongkäik tartus 21 juuni 1940"-mis jäi lõpetamata.) Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne.(Stalinistlikus )koonduslaagris hukkus Eduard Taska- nahakunstnik ja suri graafik Paul Liivak.Poliitiline terror tabas mitmeid kunstnikke väga raskelt.Hukati Andrus Johani ja Arkadio Laigo.Nikolai Kummits suri vangistuses,Karl Pärsimägi hukkus koonduslaagris. Jätkati Kunstnike Liidu moodustamise tööd,kuid selle etteotsa pandi nüüd Nõmmiku ja Viiralti asemele Adamson-Eric.Vastutavaks sekretäriks sai Aino Bach.Kunstnike Liidu kaudu hakati selle liikmeid nõukoguliku ideoloogia vaimus töötlema-sotsrealismiga. Keskseks said sõjatemaatika ja plakatikunst.Enamik teoseid olid primitiivsed,lihtsustatud,ajalooteemalised lavastused(Jüriööle pühendatud kunstinäitusel)Evald Okase-Rahvatasujad.
saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal · Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960.
- Elu lõpul realism, sürrealism (raudrüüdes sõdalased, mägimaastikud). E. Ole - 1930 Eesti esiportretist - Gustav Suitsu portree - Põgenes Rootsi, seal portreesid, pole publikut - Katsetab maastikumaali, impressionismi, abstraktset kunsti - Huvitav A. Gailiti portree (istub kohvikus sigaretiga). - ,,Laud", ,,Reisijad" õli - 1931 võitis Eesti kultuurkapitali portreevõistluse J. Simmi portreega (dirigent hoogsalt dirigeerimas) K. Pärsimägi - Jäi sõja puhkedes Pariisi - 1941 vangistatud sakslaste poolt, saadetud Poola surmalaagrisse, hukkus seal. - Kasutanud juudi modelle (40ndatel Pariisis) - Tüüpiline töö ,,Talutuba soemüüriga" (oma ema, talu Võrumaal), heledad värvid, näha läbimaalimata pinda (vovism), lapsepärane - Võimalik et homo- portreed endast naiste riietes 14. Eesti arhitektuur 1902- 1980 Teistest kunstiliikidest hiljem G. Hellat - 1. Eesti arhitekt
Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika Nagu 1930
KUNSTNIKUD Ado Vabbe, Märt Laarman, Arnold Akberg, Eduard Ole, Adamson Eric, Aleksander Vardi, jne. Kubismi mõjutused. Tema töid: ,,Kohvikus". Märt Laarman: ,,Oleviste ja Niguliste" Arnold Akberg: ,,Naine lapsega" Adamson Eric: ,,Lilled Vabadusplatsi taustal", ,,autoportree silmusega". Polnud ainul maalikunstnik, vaid ka tarbekunsti. Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega" Eduard Viiralt: ,,Põrgu", ,,Virve". Tema töödes esines rahutus ja mitmekesisus. 30-datel toimus tema töödes rahunemine. Eklektiline ja fantaasiaküllane linna kujutamine jäi möödanikku. Kujutas loomi, näiteks ,,Lamav tiiger". Toimus stiililine rahunemine. Hando Mugasto tegi puugravüüre. Kristjan Raud Jaan Koort ja Anton Starkopf olid juhtivateks skulptoriteks
"Eesti Jurist" nr 7, 1994 58. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist" nr7/8, 1994 59. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 60. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13.aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 61. Pikamäe, P. Euroopa Ühenduste õiguskorrast. "Juridica" nr 5, 1996 62. Pärsimägi, A. Kohus see on kohtunik... . "Juridica" nr 8, 1996 63. Põhiseadus ja Rahvuskogu. Rahvuskogu väljaanne. Tallinn, 1937 64. Rahvusvaheline seminar "Euroopa avaliku teenistuse süsteemide alused ja arengusuunad: võrdlev analüüs ".Seminari materjale. Euroopa Haldusjuhtimise Instituut (EIPA), Maastricht; Riigikantselei Koolituskeskus, Tallinn. Tallinn, 20.-21.jaanuar, 1994 109 65. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast
riigi sunnijõu kasutamine nõude rahuldamisel ei ole võimalik. Kui hagi on aegunud, siis see ei ole aluse asja menetlusse võtmisest keeldumiseks. Aegumisest tuleb eristada õigust lõpetava tähtaja saabumist. Materiaalõigusest ei ole alati selge, kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga või hagi aegumise tähtajaga. Näiteks on täitemenetluses hagi esitamise tähtaeg kohtupraktika kohaselt aegumistähtaeg. A. Pärsimägi jagab vastuväited nõuet välistavateks vastuväideteks ( tehingu tühisus), nõudeõiguse olemasolu välistavaks vastuväiteks (tegemist ei ole õige hagejaga), nõuet lõpetavaks vastuväiteks (kohustus on täidetud enne hagi esitamist), nõude teostamise võimatusele tuginevaks vastuväiteks (kohustuse täitmise tingimus ei ole saabunud), edasilükkavaks vastuväiteks (nõue pole muutunud sissenõutavaks), nõuet piiravaks
"Eesti Jurist". Nr.7, 1994 57. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist". Nr. 7/8, 1994 58. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 59. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13.aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Ņigus". Nr.5-6-7,1928 60. Pikamäe, P. Euroopa Ühenduste õiguskorrast. “Juridica” nr 5, 1996 61. Pärsimägi, A. Kohus see on kohtunik… . “Juridica” nr 8, 1996 62. Rahvuskogu ja põhiseadus.Rahvuskogu väljaanne. Tallinn, 1937 112 63. Rahvusvaheline seminar "Euroopa avaliku teenistuse süsteemide alused ja arengusuunad: võrdlev analüüs ".Seminari materjale. Euroopa Haldusjuhtimise Instituut (EIPA), Maastricht; Riigikantselei Koolituskeskus, Tallinn. Tallinn, 20.-21.jaanuar, 1994 64. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast
annaabi.ee 
