Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvalite...
Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine nõutav nõutav algkapital asutajate (euro) arv
Seletab võlakriidi ja sotsiaalset ebavõrdsust · Või vastupidi? Globaliseerumine teeb kõik hullemaks · Kasutatakse rohkem odavat tööjõudu · Rohkem vaeste riikide represseerimist Institutsionalism Erinevad teooriad, mis on ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria · Mõjutatud liberalisemist, realismist ja neoliberalismist · Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib · Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku
vastavuse tagamine; 4) Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamise ja elluviimise koordineerimine, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitee tööks vajalike juhiste andmine ning nende ettevalmistamise koordineerimine, peaministri nõustamine ja toetamine Euroopa Liidu asjades ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamisel ning Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise koordineerimine; 5) Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside arendamine; 6) Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestamine; 7) Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine, Euroopa Liiduga seotud riigisisene teavitustegevus, valitsuskommunikatsiooni ja avalikkuse hädaolukorras teavitamise arendamise koordineerimine ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduva korraldamine;
süsteemide kasutamine ja andmete saamiseks kaugseire meetodi kasutamine. GIS (Geograafiline infosüsteem) on terviklik süsteem mis võimaldab andmete esitamist, analüüsimist, tõlgendamist viisidel, mis avaldavad seoseid, mustreid ning trende, kaartide, raportite, jooniste ja 3D mudelite näol. GIS tarkvara kasutamine võimaldab kiiret ja lihtsat ligipääsu suurtele andmekogumitele, toetab interaktiivset analüüsimist ja annab võimaluse otsustusprotsesside jaoks lihtsasti arusaadavat infot saada. 2 1. METSANDUS 1.1Metsandus ja GIS GIS-kasutamist metsanduses saab jagada kahte suuremasse üksteisega seotud kategooriasse. Esiteks ressursside inventeerimine ja monitooring, teiseks analüüsimine, modelleerimine ja ennustuste tegemine, mis aitavad otsuseid langetada (McKendry; Eastman, 1991). Andmed
töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soodsate tingimuste loomisele ehk töösoorituse juhtimisele. Viimane on omane muutunud juhtimisparadigmale -inimesekesksele juhtimisele
/ refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist- see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2.1
· Valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization-NGO)-nt. rahvusvaheline punane rist. · Transnatsionaalsed organisatsioonid (TNO)-sega tüüp (ILO), valitsus, tööandjad, töötajad. 2. Liikmestaatuse ulatus: · Globaalne org. (maailmaorganisatsioon) · Regionaalne org. (piirkondlikud)(ASEAN) 3. Tegevusalade järgi: · Universaalne org. · Spetsiifiline org. 4. Liigitus struktuuride ja otsustusprotsesside põhjal: · Consensuslikud (kõik peavad olema poolt) · Lihthäälte enamus (50%+1) · Kvalifitseeritud häälte enamus (2/3) · Kaalutud häälte põhimõte · Veto õigus e. keelav · MNL 5. Rahvusvahelised korporatsioonid: · Kaalutud häälte põhimõte · Veto õigus e. keelav · MNL 6. Rahvusvahelised reziimid: riigid sõlmivad lepingu, milles nad kohustuvad täitma mingit kohustust, tekki 19 saj
tasakaalustamine). 39. Euroopa Liidu puhul räägitakse palju „demokraatia defitsiidist“? Miks see nii on? Millised samme on võetud Euroopa Liidu suuremaks demokratiseerumiseks? Kas need jõupingutused on edukad olnud? (aruteluküsimus) „Demokraatia defitsiit“ on üldnimetus sellistele Euroopa Liidus kujunenud nähtustele nagu liigne bürokratiseerumine, avatuse ja läbipaistvuse puudumine, otsustusprotsesside kaugus tavakodanikust (Allikivi jt 2002). Weileri (1995) demokraatia defitsiidi „standardversioon“: a) Euroopa integratsioon tähendab rahvusparlamentide rolli vähenemist ja täidesaatve võimu suurenemist; b) Euroopa Parlamendi roll on liiga nõrk; c) valimised ei ole euroopalikud, st ei valita Euroopa tasandil; d) EL on kodaniku jaoks kauge; e) ELi valdavalt parempoolne poliitika ei leia toetust kodanike seas.
juhtimisega manipuleerida ning luua vale ettekujutluse tegelikkusest. Alamastmejuhid võivad samuti vähese kontakti korral vääralt oma juhte pidada eetilisteks juhtideks. Kõrgemad juhid ei mõjuta keskastmejuhtide olemasolul otseselt alamastme juhtide käitumist. Suurim eetilisuse mõju tuleb eetilise eeskujuga koos töötades. Ettevõtte majandustulemusi saavad kõige paremini mõjutada kõrgemad juhid tasusüsteemide ja eetiliste otsustusprotsesside kaasabil. Juhendajad saavad seada eetilisi eeskujusid. Dirks & Ferrin's (2002) metaanalüüs selgitab kuidas mõjutavad erinevad juhtimistasemed eetilise juhtimise ja tulemuste suhet. Vahetu juhi usaldus on tugevalt seotud töötaja organisatsiooni käitumisega, tema töörahulolu ja panusega. Organisatsiooniline juhtimine oli väga tugevalt seotud organisatsioonile pühendumisega. Tippjuhi eetilise juhtimise tulemused on nähtavad organisatsiooni tulemustena ning
Valmisolek muudatusteks, toetus. Mõõdetavate eesmärkide eelistamine olulistele eesmärkidele (tähtaeg vs kvaliteet). Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud, sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Ülesandesidus tegevus on seotud inimese oskuste ja asjatundlikkusega tulla toime ülesannetega, mis on seotud organisatsiooni "tehnilise tuumaga". Inimese panus võib olla nii vahetu (tootmistegevus) või vahendatud (juhtimistegevus). 45. Ootuste ja võrdsuse teooria rakendamise võimalused. Ootuste teooria. Tasude tajutud väärtus. Motivatsiooni tugevus. Seos pingutuse ja tulemuse vahel, tulemuse ja tasu vahel. Võrdsuse teooria
Euroopa Liidu õigusaktid (lepingud) MAASTRICHTI LEPING Sõlmiti: 7 veebruar 1992 Jõustus: 1 november 1993 Euroopa Liidu õigusaktid (lepingud) Samuti oli lepingu üheks eesmärgiks liidu kodanikele lähemale toomine, kuna liikmesriikide kodanike toetus Euroopa edasisele integratsioonile oli pärast Maastricht lepingu sõlmimist tähelepanuväärselt langenud jäädes 1997. aastal alla 50% piiri. Seetõttu seadsid liikmesriigid lepingu ettevalmistamisel eesmärgiks otsustusprotsesside lihtsustamise ning institutsioonide tegevuse läbipaistvuse suurendamise. ESMANE ÕIGUS Olulisimaks esmase õiguse allikaks on asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. Kuid lisaks asutamislepingutele hõlmab esmane õigus veel mitmeid olulisi õigusakte, nende hulgas ühenduse poolt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid, lepingutele lisatud protokolle ja konventsioone ning liikmesriikide vahelisi lepinguid. Samuti on üheks esmase
avatavale e–poest tulenevale müügitulule. Nõrkused–võimalused: Nõrkused–ohud: • e-kaubanduse populaarsuse kasv • e-poe avamine loob juurde uusi loob suurema võimaluse leidmaks töökohti ja ennetab rahvastiku soodne e-poe platvorm vähenemist piirkonnas • uute koostööpartnerite leidmine • frantsiisilepingu korra muutudes annab võimaluse suurendada võib väheneda otsustusprotsesside kliendibaasi. aega. Äriettevõtte The Body Shop’i e-poe huvigruppide määratlemise faasis kaasatakse need huvigruppide esindajad, kel on otsustav või määrav roll projekti tulemuse kujundamisele. Projekti suhtes on otsustajad projekti omanikud, kelle soovil antud projekt ka läbi viiakse. Kuna The Body Shopi näol on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, kellel on ranged kriteeriumid nii turunduse, müügitegevuse kui ka
Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil hääletajatel valimistel peab olema üks hääl, mille on võrdne kaal. Enamusprintsiip ei ole absoluutne. Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel. Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust reguleerivaid norme ei tohi enamuses olevad jõud muuta eesmärgiga reeglite muutmisest üksnes enesele kasu lõigata. 2.1.2.2 Arvamuste vabadus demokraatliku otsustusprotsessi eeldusena Demokraatia ideaalistik ei ole täielik seisukohtade arvamuste ühtsus. Opositsiooni olemasolu on hädavajalik .Vajalik on seisukohtade vaba väljedamis õigus. Pluralism, kus mitte ainult
riigivõimu asutused piisavalt hästi informeeritud, teiselt poolt ei suuda nad oma allasutuste tegevust piisavalt jälgida. 48.Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule? Info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule on initsieeriv, sest suunab mehhanisme parandama. 49.Milles seisneb kahe majandusliku analüüsi valdkonna (otsustusanalüüs; mõju analüüs) olemus? Otsustusanalüüs seisneb otsustusprotsesside analüüsis – miks tehakse otsuseid nii ja mitte teisiti, kas motivaatoriks on olnud ühiskondlik heaolu või otsustaja omakasu jne. Mõjuanalüüs selgitab aga välja, millist mõju otsustus ühiskonnaprotsessidele avaldas – mis suunas, kui intensiivselt ning kui laialt. 50.Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas? Rahandusanalüütiku roll ühiskonnas peaks seisnema järgnevas:
Minu järeldused, EL on liikmesriikide avaliku teenistusele avaldanud mõju just peamiselt ELi asjade koordineerimise funktsiooni lisandumise (kas siis olemasolevatele üksustele lisandus see roll või siis loodi eraldiseisev koordinatsiooniüksus, mis tähendab, et ametnike osakaal suurenes); alalise esindatuse olemasolust tingituna (ametnike saatmine Brüsselisse kui ka teistesse ELi institutsioonidesse); läbirääkimiste pidamine ja ametnike roll otsustusprotsesside mõjutamisel. Seega vaatamata liikmesriikide vahelistele erinevustele võib üldiselt öelda, et kõigil on avaliku teenistuse koormus suurenenud ja lisaressursse on kulunud ametnike koolitamise, otsimise, välislähetustesse saatmise jne peale. Lisaks (Leno jutule tuginedes) on formaalselt kaasnenud ka AT avatus läbi tööjõu vaba liikumise, samas aga tegelikkuses seda just kuigi palju ei rakendata. On tekkinud küsimus, kas
nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/
3. kaitsmaks “koduseid” kinnitatud võime ja kompetentsi mis võivad häiritud saada EU seadusandlusega. 4. kindlustamaks toetustevoo igasse regiooni kõikvõimalikkesse programmidesse 5. kõrge profiili säilitamine Brüsselis. 6. “Euroopa müümine” koduriigis Kuigi RIOde enam vähem samasid ülesandeid igal pool, siis Saksamaa ja Inglismaa vahel näiteks on mõned fundamentaalsed erinevused. Saksamaa RIOd suurema mõjualaga ja on tehniliselt paremini ülesehitatud tegemaks samme otsustusprotsesside esimestes faasides EL-s. UK keskendus pigem “süsteemi lüpsmisele” eesmärgiga saada võimalikult palju toetusi. Tihedam ühendus regionaalsete võimude ja kodanikuühiskonna vahel Regionaalsed võimud mobiliseeruvad sageli just ühiskondlike huvide tõttu. Tihedam seotus regionaalsete võimude ja kodanikuühiskonna vahel annab rohkem mõtteainet piirkondlikuks mobilisatsiooniks. Ilma tiheda
189. Maastikuplaneerimise sisu Ülesandeks on regiooni looduslikke eeldusi ning piiranguid arvestades välja töötada meetodid ja arengustrateegiad maakasutuse seostamiseks maastikuliste eeldustega ja maastiku kujundamine vastavalt juhtfunktsiooni (inimese vajaduste) ning loodushoiu vajadustele. Maastikuplaneerimine on sisuliselt regionaalplaneerimise maastikukujunduslik osa. Väljundid: kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) Maastikuplaneerimine Maastikuplaneerimise esmaseks eesmärgiks on omavahel seostatud looduskompleksi
annaabi.ee 
