otsima. Enam ei pea kirjanikud raamatuid käsitsi kirjutama, nad saavad nüüd need lihtsalt arvutisse trükkida. Arvutist saab leida vajalikke andmeid ning informatsiooni. Õpilased saavad nüüd raamatukogus istumise asemel internetist infot leida ning see on õppimise aega vähendanud. Näiteks kui enne arvuteid pidi teatud informatsiooni leidmiseks terve raamatu läbi otsima siis nüüd piisab ainult küsimuse kirjutamisest otsingumootorisse ning vastus on teada. Tänu arvutile on õpilaste elu kergemaks muutunud. Samas on võimalik arvutiga kogu vabaaja ära kulutada ja see teeb arvutist ajaraiskaja. Olemas on tohutult veebilehti ning arvutimänge mis röövivad inimese vabaaja. Inimene ei pane tavaliselt ise tähele kui kiiresti arvuti taga olles aeg lendab. Arvutimängud ja suhtlusportaalid tekitavad sõltuvust. Arvutis on ka igasuguseid ohte nagu pettused. Lisaks kahjustab arvuti
Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvutita. Olles arvuti taga, kaotavad inimesed võime teha vahet reaalsusel ja tegelikkusel. Inimesed on palju julgemad arvuti taga ja reaalsuses kaob julgus rääkida teistega. Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine. Enam ei ole vaja õppetööks vajaliku materjali saamiseks minna raamatukokku. Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Selle tulemuse loetakse vähem raamatuid, inimestel kaob väljendusoskus ja nad oskavad vaid rääkida erinevatest arvuti mängudest või noorte puhul kes millise pildi netti üles laadis. Internetis leidub väga palju erinevaid suhtlusportaale, kus inimesed tutvuvad omavahel. Kogu suhtlus toimub läbi interneti. Iial ei tea tegelikult, kellega sa räägid. Praegu on liikvel
Elu globaliseeruvas maailmas Oleme harjunud tänapäeva tipptasemel arenenud ühiskonnaga, kus suurem osa suhtlust toimub internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis. Asjade kontrollimatu areng ja täiustumine pole alati hea: hetke kõige aktuaalsem teema kogu maailmas on kodusõda Süürias, mille põhiliseks märksõnaks on keemiarelvad, samuti tänapäeva väljamõeldis. Aastasadade eest poleks selline asi võimalik olnud, kuid mida aeg edasi, seda kiiremini kerkivad esile uued ideed: suuremad, võimsamad, ohtlikumad. Iga hea asjaga kaasneb midagi halba ja töötades välja uusi leiutisi, jäävad need ...
Andmeajastu inimlik pale Andmete kogus, mida me iga päev toodame, on tõeliselt murettekitav. Iga päev kogutakse andmeid umbes 2,5 quintillionit baiti. Me ei suuda ette kujutadagi, kui tohutu hulga andmeid me iga päev toodame. Meie käsutuses on nii palju teavet, iga kord kui sisestame otsingumootorisse mingi sõna või küsimuse, oleme juba loonud andmeid. Samal ajal kui 77% otsingutest viiakse läbi Google'is, viiakse ka läbi palju otsinguid teistes otsingumootorites. Maailmas viiakse läbi 5 miljardit otsingut päevas. Väga palju infot luuakse just sotsiaalmeedias. Facebook on kui tehing oma andmete jagamiseks kogu maailmaga. Facebookis on 2 miljardit aktiivset kasutajat ning Facebook on endiselt suurim sotsiaalmeedia võrgustik. Iga sekundi jooksul on loodud viis uut
numbrit kasutades f) mitu patenti leidsid: 78 g) esita ühe patendi reeglitekohane kirje: (juhendis näide "patendikirjeldus") Masahiko, S., Seiji, G. (1998). Zig-zag sewing machine : US5727486. [Online] Espacenet (03.04.2012) 3. Teemakohase ajakirja otsing Open Access ajakirjade andmebaasist Otsi oma rühma teemale vastavaid vaba juurdepääsuga teadusajakirju Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasist a) millist otsivõimalust kasutasid? Kasutasin Search Journals, otsingumootorisse panin: organic chemistry, sain 16 vastet b) esita 2-3 teemakohase ajakirja nimetused: ARKIVOC - Online Journal of Organic Chemistry Beilstein Journal of Organic Chemistry European Journal of Chemistry
näost näkku kohtuma või äärmisel juhul käsitsi paberile kirja kirjutama ning selle postkasti viima, et postiljon teate kohale toimetaks. Palju lihtsam on võtta taskust või kotist telefon ja helistada, saata sõnum või meil Vajaliku materjali saamiseks, ei pea enam minema kindlasti raamatukokku ja seda paljudest paksudest raamatutest otsima. Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Seoses sellega on vähenenud ka raamatute lugemine, sest vabal hetkel ei haara käsi mitte enam raamatu järele, vaid hakatakse mõnda arvutimängu mängima. Muidugi on võimalik virtuaalselt raamatuid lugeda kui vaid tahtmist ja aega, selleks ongi meil e - raamatukogud. Selleks, et endale midagi osta, ei pea enam poodi minema, vaid saame kõik vajaliku soetada endale interneti kaudu, külastades e poode
sisalduma. Vastuseks antakse viidete nimestik päringutingimustele vastavatele lehekülgedele. Näiteks www.google.com 16. Millised loogilisi väljendeid võimaldavad otsingumootoridnende üldine tähendus (info otsimine) Otsingumootorid on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale sõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse loetelu päringutingimustele vastavatest lehekülgedest. Ükskõik mis sõna ma peaksin otsingumootorisse trükkima peaks andma see mulle leheküljed kus see sõna esineb. 17. Mis on teemakataloogid? Tooge näited Teemakataloogid on internetileheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. Kõigi nende põhimõte on üks teemad jagunevad aste astmelt kitsamaiks alateemadeks, mille viidetele klõpsates jõutakse järjest ,,sügavamale". Näiteks www.yahoo.ee, www.neti.ee 18. Mis on portaal? Tooge näited
Mõni heauskilik inimene teebki seda ja jääb samuti rahast ilma. Ühesõnaga, internet on hetkel väga palju vargaid täis, kes püüavad ennast tänu internetile ära elatada ja teisi inimesi petta. Interneti ei koosne ainult pettustest ja varastest. Internetis on ka väga palju vajalikku informatsiooni. Paljud üliõpilased teevad oma töid interneti informatsiooni põhjal, sest internetis on infot palju ja see on suureks abiks. Piisab ainult Google otsingumootorisse kirjutada otsitav sõna ja mõne sekundiga ongi vajalik info olemas. Väga hea koht on ka Annaabi, kuhu on kõik Eesti õpilased üles laadinud mõne oma kooli töö ja seda saavad teised alla tõmmata. Minumeelest on see väga hea, mitte ,,copy paste" mõttes vaid seetõttu, et kui on vaja mõne kirjaniku kohta informatsiooni ja seda on raske leida, siis sealt võib leida mõne inimese töö, kes on selle kirjaniku kohta teinud põhjaliku uurimuse.
Failivorminguks märgin ainult PDF failitüübi. Tagastada lasen leheküljed, mida nähti esmalt viimase aasta jooksul. Roosileht, M. (2010) Lõputööde kirjutamise ja kaitsmise juhend. TTÜ Virumaa Kolledz 2. Leidke Tallinna Tehnikaülikooli saidilt ainekaarte. Esitage ühe aine kood ja nimetus. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestan google.ee otsingusse Tallinna Tehnikaülikool. Lähen TTÜ koduleheküljele. Sisestan sellel leheküljel olevasse otsingumootorisse sõna ainekaart. õppeaine kood WAV4070 õppeaine nimetus Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude haldamine 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressiga ut.ee sarnaseid lehti. Umbes 193 tulemust. nt: http://www.artun.ee/ 4
Umbes aasta tagasi olin ma täiesti sõltuvuses lugemisest. Kui mul raamat käes oli ei suutnud ma seda ennem ära panna, kui see oli läbi loetud ja kui raamat läbi sai võtsin ma kohe ette uue raamatu. Selle puudumise korral muutusin ma närviliseks ja vihaskes. Seega ei ole ka liigne lugemine hea. Noori suunab rohkem arvutisse ka see, et paljud kodused tööd tuleb teha arvutis ja kui töö käigus on vaja leida informatsiooni on ikka lihtsam otsingumootorisse sisse trükkida märksõna ja võtta sealt vajalik info. Õpilastel polegi põhjust ega vajadust uurida teavet raamatutest, mis on pealegi palju raskem ja aeganõudvam. Viimasel ajal on ka järjest populaarsemaks muutunud e-raamatud. Kuigi ma ise seda ei poolda, arvan siiski, et võimalus lugeda raamatuid arvutis muudab lugemise hinnatumaks. Ainus asi, mis mulle e-raamatute juures meeldib on see, et kuhugi sõites, reisile minnes on lihtsam ja kergem võtta kaasa e-luger
oma jutu sõnumit korralikult läbi. Sõnal puudub kaal, sest tekstimaht pole piiratud kirjuta vaid nii palju, kui soovid! Samas jäetakse tähelepanuta ka selle teose mõju näiteks lugejale, mis nii mõnelgi korral võib päris halb olla. Tänu internetile on inimestel suurem kättesaadavus informatsioonile. Seetõttu ei viitsita enam näiteks entsüklopeediatest vajalikku teavet otsida, vaid otsitav fraas või sõna sisestatakse interneti otsingumootorisse ning kohe ilmubki otsitav vastus. Otsing üldjuhul võtab aega alla poole minuti, seega on see kiireim viis teabe saamiseks. Informatsiooni parem kättesaadavus on viinud inimesed kahjuks aga sellele teele, et nüüd ollakse nii laisad, et ei loeta enam isegi raamatuid. Internetist kokkuvõtte allalaadimine või selle lugemine paistab olevat kiirem ja lihtsam viis endale raamatu sisu selgeks tegemiseks. Samas jääb niiviisi aga teose peamine mõte arusaamatuks. Seepärast tänapäeval ei
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
com/history-of-digital-signature-law.html] 8.11.2014 Üldinfo DigiDoc kohta. AS Sertifitseerimiskeskus. [http://www.id.ee/index.php? id=30288] 6.11.2013 Üldteavet arendajatele. E- ID Rakendusjuhend. [http://eid.eesti.ee/index.php/ %C3%9Cldteavet_arendajatele#DDOC] 6.11.2014 XML. Wikipeedia Vaba Entsüklopeedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/XML] 9.11.2014 Lisa 1. Kuidas otsisin? Kui esimest korda oma referaadi teema Google otsingumootorisse kirjutasin, hirmutas mind allikate vähesus. Põhiliselt oli toodud välja, kuidas DigiDoc´i kasutada ja millised võimalused selleks on. Ehk siis leidsin kodulehekülgi, õpetusi ja muud selle sarnast. 9 Ajaloo kohta otsisin andmeid ja artikleid inglisekeelsetest tekstidest. Kui põhjalikumalt süvenema hakkasin, leidsin erinevaid faile ja andmeid päris palju. Kahjuks jäi väga
sisendama. Kindlasti kauget mineviku uurides seda sealt ka leiab. Pealkirja teine pool ,,Muinas-Eesti" sisaldab endas rahvusromantika hõngu. Autor on isegi märkinud, et selline pealkirja valik on põhjustatud Eesti raamatuturust. Kindlasti ostetakse antud raamtuid rohkem, kui näiteks keraamika põhjal koostatud monograafiat. Müstilise eesmärgi on raamat igatahes saavutanud. Kirjutasin antud raamatu pealkirja Google otsingumootorisse, et vaada, kas keegi on selle kohta arvamust avaldanud. Tuli välja, et on olemas foorum nimega ,,Tuulepesa", kus siis inimesed rääkisid raamatutest, mis neis on mõtteid tekitanud. Osad inimesed ütlesid, et antud raamat on seetõttu huvitav, et seal on müstilised pildid ja lugeda seda polegi vaja. Teised toovad näiteks kogemusi oma elust,milliseid müstilis paiku nad on külastanud. Seega on raamat ühest küljest oma eesmärgi ka saavutanud. Minu arvates on
sülearvutid, võimaldasid võimsamaid videokaarte ja kõike muud kuid täna päeval on samad võimalused ka sülearvutitel Serverarvutid Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire
Kogu inimkonna eluaja on olnud tähtsus isiku privaatsusel. Paberdokumentide ajastul oli inimese privaatsuse rikkumine väga raske. Kuigi inimeste mitmest tegevusest jäid erinevatesse kohtadesse maha kirjalikud jäljed, olid need kõik eraldi ja väga raske oli seoseid leida. Sellega said hakkama ainult suurriikide luureorganisatsioonid. Nüüdseks on kõik hoopis teisiti. Väga kergelt saab inimese erinevaid tegevusi teada näiteks veebi vahendusel. Kirjutad isiku nime vastavasse otsingumootorisse ning saad üsna lihtsalt teada tema tegemistest. Kuna internetis saab iga tavainimene teha sellise nuhkimistöö, mis niiöelda paber-ajastul oli omane vaid luureorganisatsioonidele, siis otsustati asja hakata õiguslikult piirama. Isikuandmete kaitse algus Eestis Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Esimene isikuandmete kaitse seadus jõustus Eestis 19. juulil 1996
teisest raamatule järgi raamatukogust Joonis 2 Laenutusprogrammi kasutamise protsess Klient tuleb sooviga raamatukokku laenutada raamatuid. Raamatukoguhoidja kontrollib programmiga, kas ta on lugejaks registreerunud või mitte. Kui ei ole siis registreeritakse klient lugejaks. Edasine samm on raamatu otsimine kogust. Raamatut otsitakse kogust järgnevalt: Pealkirja ja/või autori järgi, mis sisestatakse programmi otsingumootorisse. Seda toimingut saab viia läbi nii raamatukoguhoidja kui ka lugeja ise. Lugejal on näha mitu raamatut kogus on ja kui pikaks ajaks ta võib raamatut laenutada või saab seda vaid kohapeal kasutada. Programm näitab kiiresti ära, kas otsitud raamat on raamatukogus olemas või mitte. Juhul kui raamatut kogus ei ole, siis tehakse uus otsing 9 kõige lähemal olevatesse raamatukogudesse ja tellitakse vajalik teavik sealt ning klient
3 Otsingumootorid Otsingumootorites saab Eestis reklaamiteenust kasutada näiteks keskkondades www.neti.ee, www.ee ja www.google.com. Eesti veebikeskkondades seotakse reklaam kindlate otsingusõnadega, mille sisestamisel näidatakse otsingumootori kasutajatele reklaamija tellitud bännerit otsingutulemuste kohal. Sisuliselt on tegemist otsingumootori ja bännerreklaami hübriidiga. Selliselt on võimalik reklaambänneri abil toodet/teenust teiste seast esile tõsta. Näiteks kui sisestada Neti otsingumootorisse sõna "prillid", siis kuvatakse ekraanile Eagle Visioni reklaambänner ja kollase silmapaistva kasti sisse veel kaks ettevõtet, kes on ostnud endale positsiooni selle märksõnaga. Reklaami suunamise ning hinnamudeli seisukohalt on otsingumootori reklaam efektiivsem kui näiteks bännerreklaam, sest reklaami näidatakse vaid kindla valdkonna vastu huvi üles näitavatele isikutele ja nii on sihtrühm võimalikult täpselt tabatud.
võrgus olevate arvutite vajadusi. Tarkvara/riistvara süsteem (tarkvara teenindus, mis jookseb selleks ettenähtud arvutil) nagu andmebaasi server, failiserver, e-posti server, printeri server. Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. KASUTUSALA Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure organisatsiooni võrgus või erakasutajatele üle Interneti. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias.
Kliendil piisab toote lisamisest ostukorvi, väljavalimisest ning tellimuse kinnitamisest ja ta võib hakata arvet tasuma, mis saabub kliendi e-mailile. Lehekülje usaldatavust muudab omaniku kontaktandmete olemasolu leheküljel, see peakski kliendile andma kindlustunde, et tegu on usaldusvääre toote pskkujaga, kes ei ürita petta. Suurimaks miinuseks antud lehekülje puhul tema raskesti leitavus. See tähendab, et otsingumootorisse sisestades sõna Axbo ei leita seda lehekülge esimesena. Samuti on see aadress raskesti meelespeetav tavalisele kliendile, kes seda lehekülge tihti ei külasta. Selline aadressi kuju ei tekita potensiaalsete klientide seas usaldust, kuna asub tasuta veebimajutust pakkuvas serveris, kuhu on igal inimesel võimalus tasuta koduleht luua. See paneb inimesed arvama, et tegu võib olla pettusega, mis ei pane inimesi antud toodet ostma. 20
ja eluteed. Samas pean nentima, et nooremapoolsed inimesd ka minu koolikaaslased, teavad vähe Arvo Pärdist. Tema loomingust ja kooliteest. See on mõtteaineks meile kõigile. 13 4 ARVO PÄRT JA MEEDIA Arvo Pärt on üks tuntumaid eestlasi maailmas. Järgnevalt teen väikese ülevaate sellest kuidas erinevad meediaallikad on Arvot läbi aegade kajastanud. Kui sisestada internetis otsingumootorisse nimi Arvo Pärt, saab sealt tuhandeid vasteid nii eesti kui inglise keeles. Sealt leiab Arvo kohta palju erinevaid uudiseid. Põhiliselt räägivad need tema loomingust ja muusikast ning auhindadest mida ta on saavutanud. Näiteks on ta esimese eestlasena pälvinud Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse jpm. Arvo Pärdile on pühendatud ka palju üritusi ning festivalegi. Näiteks korraldati 21.augustist kuni 11. Septembrini 1995
4.4. Wikipedia ja Vikipeedia 4.4.1. Mis on Wikipedia ja Vikipeedia? Wikipedia (ingl k, http://www.wikipedia.org) ja Vikipeedia (eesti k, http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht) on internetientsüklopeedia. Ühelt poolt nagu päris teatmeteos, aga tegelikult hoopis teistsuguste põhimõtete järgi koostatud ning seetõttu üldse mitte nii usaldusväärne kui traditsioonilised teatmeteosed – seda tuleks alati meeles pidada. 4.4.2. Kuidas seda kasutada? Kui sisestada Google’i otsingumootorisse näiteks sõnad “Tartu Ülikool viki”, siis tulebki otsingu esimeseks vastuseks Vikipeedia lehekülg, kus on info Tartu Ülikooli ja selle ajaloo kohta. Vikipeedia sisu loovad, toimetavad ja täiendavad vabatahtlikud tasuta ning ehkki see on mugav ja väga kasutatav info hankimise koht, ei pruugi info seal alati 100% täpne ja korrektne olla. Seetõttu tasub ise infot otsides kontrollida igaks juhuks alati ka ametlikke allikaid ning e-
ning suhteliselt vähese spetsialiseerumisega inimene, kes peab edasiste õpingute ning arengutega leidma oma nissi laias tehnoloogiasektoris. Otsustasin uurida, kuidas suudan panna tarkvara otsustama, millises infotehnoloogia valdkonnas oleks mingite olemasolevate teadmistega informaatikul (näitena siis informaatikatudeng) potentsiaali läbi lüüa / endale rahuldav elukutse leida. Käesolev süsteem on IT-alase spetsialiteedi valimist toetav intelligente tarkvaralahendus. Pannes otsingumootorisse Google (www.google.com) otsingusõnu nagu 'career planner expert system', 'course selector expert system' jt sarnaseid, sain hulgaliselt viiteid juba realiseeritud ekspertsüsteemidele, mis toetavad õppekavade ja töökohtade, ametite ning kõrgkoolide valimist. Samas annavad enamus neist vastuse eluvaldkonna täpsusega s.t. analüüsides inimese vastuseid tema isiksuseomaduste kohta, leitakse eluvaldkond, milles vastaja võiks oma ametialase õnne leida.
sisse lülitatud ka endine parteiarhiiv. Lisaks Rahvusarhiivi arhiivikollektsioonile on oluline ka Tallinna Linnaarhiiv just Tallinna ajaloo seisukohalt, teatud küsimuste puhul pakub see ka laiemat informatsiooni - tänapäeval Eestis olemas ainult 1 ametlik linnaarhiiv. Tallinna Linnaarhiiv on ametlikult linnaasutus, ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Selle linnaarhiivi juures tasub meeles pidada, et need dokumendid on lülitatud rahvusarhiivi otsingumootorisse. Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud arhiivid - enamalt jaolt tegutsevad selleks, et jooksva asjaajamise käigus tekkinud dokumente hoida. Nii on endised siseministeeriumi dokumendid osaliselt ametkondlikus arhiivis, seal palju personalidokumente jne. Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt
annaabi.ee 
