Samal põhimõttel töötab elektroskoop- seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Milline on elektroskoobi ehitus? Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektroskoobi metallist kesta ja esi- ja tagakülg on klaasist. Kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Osuti keskpunkt on kinnitatud metallvarda külge nii, et osuti võib varda suhted vabalt pöörduda. Metallvarras on elektroskoobi kestast eraldatud plastkorgiga. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja osuti omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis osuti otsad tõukuvad vardast eemale. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Osuti kõrvalekalde paremaks jälgimiseks on elektroskoobi kestale tehtud jaotised.
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk
I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
Rs= 1/(19,56-1) * 7100 = 0,363 Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teadagalvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig n=9,78*10-4/5*10-3= 19,56 4. Töö käik. 1. Protokollige mteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vrdseks I-ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimiseeeltöö on lppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt
I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig 4. Töö käik. 1. Protokollige mōōteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt
n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades 0-lt I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st 0-ni
Tähistame U/Ug=n, saame RE=Rg(n-1). Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. Selleks peame mõõtma galvanomeetri sisetakistust. Galvanomeetriga lülitame järjestikku kaks takistusmagasini R1 ja R2. Esialgu olgu R1 ja R2 takistus 0 oomi s.o. kõik takistusmagasini dekaadid on nullis. Reguleerime toiteallika pinge selliseks, et galvanomeetri osuti oleks viimasel jaotisel s.o. galvanomeetrit läbib läbib vool Ig. Märgime üles voltmeetri näidu. Seejärel suurendame dekaadide kaupa, suurimast dekaadist alates R1 ja R2 takistust seni, kuni galvanomeetrit läbiv vool väheneb kaks korda, s.o. galvanomeetri osuti asub skaala keskel. Seejuures ei tohiks voltmeetrinäit muutuda. Kui see aga veidi muutus, siis tuleb pinge reguleerida endiseks ja täpsustada R2 väärtust.
eetōttu Im·Rm = Iš·Rš Ja kuna I = Im + Iš , siis Im·Rm = (I – Im)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Im = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Im 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš . 2. Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 3. Kui mõõteriista osuti ei asetu viimasele jaotusele, siis tuleb šundi takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. 2.Töökäik 1.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0- le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. 3.Kasutatud valemid 4. Täidetud tabelid Gavano U1, V U2, V
tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda. ii positiivse kui ka negatiivse laengu saamisel kaldub algselt laadimata elektroskoobi osuti samale poole - selle järgi laengu märki kindlaks teha ei saa. Küll aga saab võrrelda erinevate kehade laengute suurust: mida suurem on laeng, seda enam osuti hälbib.
tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda. ii positiivse kui ka negatiivse laengu saamisel kaldub algselt laadimata elektroskoobi osuti samale poole - selle järgi laengu märki kindlaks teha ei saa. Küll aga saab võrrelda erinevate kehade laengute suurust: mida suurem on laeng, seda enam osuti hälbib.
Ühekilogrammisele massile mõjub raskusjõud 9,8 N. Tavaline automootor võib tekitada veojõu kuni 4500 N, samal ajal kui Boeing 747 "Jumbo" neli Rolls Royce RB211-524 reaktiivmootorit arendavad lendu tõusmiseks täie võimsusega töötades kokku veojõudu enam kui 1 000 000 N. JÕUÜHIK 10.02.14 Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele. Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade. Vedru on kinnitatud osuti ja konksu külge. Kui konksule rakendatud jõud vedru venitab, siis liigub osuti mööda skaalat, mis on gradueeritud njuutonites. Kui väljavenitatud vedru pingejõud on võrdne konksule rakendatud jõuga, siis jääb osuti skaalal liikumatuks. Mida tugevam on vedru, seda suurem on jõudude vahemik, mida seda tüüpi mõõteriist saab mõõta. Teistsugused seadmed kasutavad piesoelektrilisi materjale, mille pind muutub laetuks, kui neid venitada või kokku suruda. JÕU MÕÕTMINE
Fe= kl Graafik on kõverjoon ülesse poole tõmmatud. 5. Kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? Mida raskem on kummi otsas olev ese seda rohkem kumm venib. Eksperimendi ettevalmistamine Venitame kummipaela riputades selle otsa raskuse. Kui tekib tasakaal on elastsusjõud võrdne rippuvale kehale mõjuva raskusjõuga. Raskuseks on kilekott veega (1 ml=1g). Seome kilekotti kummipaela otsa ja sõlme lähedale kinnitame nööpnõelast osuti. Teine kummipaela ots on kinni seotud ukselingi külge. Kleeplindi abil paneme uksele pabeririba, millele märgime pliiatsiga nööpnõelast osuti näite. Nr. m (kg) F (N) l (m) 1 0,005 0,00007 0,015 5 2 0,01 0,00028 0,028 3 0,015 0,00063 0,042
skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis alati lülitatakse vooluringi jadamisi (joon. 1.1). Joonis 1.1. Voolu vahetu mõõtmine Ampermeeter on väikese sisetakistusega mõõteriist, mistõttu tema lülitamine tarbijaga rööbiti põhjustaks vooluringis lühise
Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille liikumiseks saadav jõud saadakse elektri- ja magnetvälja energia arvel. Enamikes sellistes mõõteriistades muundatakse voolujuhile mõjuv jõud osuti või muu näitava süsteemi (nt valguskiir) liikumiseks, mille ulatust saab hinnata vastaval skaalal. . Analoogmõõteriistad Analoog- ehk osutmõõteriistades muundatakse analoogsisendsignaal osuti liikumiseks, mis sõltub sisendsignaali väärtusest ja on samuti analoogsuurus. Analoogmõõteriistade liigid on: 1) ühe- või kaheraamilised magnetoelektrilised mõõteriistad, 2) magnetoelektrilised galvanomeetrid, 3) muunduriga magnetoelektrilised mõõteriistad,
Elektrimõõteriistade tööpõhimõte mõõteriista põhiosaks on mõõtemehhanism, mis reageerib kaudselt või otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad
rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 2. Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. 3. Elektroskoop laetakse positiivse laenguga. Millise laengu saab elektroskoobi varras ja millise laengu saab elektroskoobi osuti? ................................................................................................................ 4. Millega saavuta Benjamin Franklin ülemaailmse kuulsuse? Piksevarda leiutamisega. 5. Mida uurib elektrostaatika? Elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. 6. Kes oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab nende ümber olev elektriväli? Faraday. 7
läbib üks ja seesama voolutugevus Avaldame siit eeltakisti väärtuse Tähistame U/Ug=n, saame Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Jrk.nr ,V 1 1,03 1,05 0,02
Tähistame U/Ug = n, saame RE = Rg (n - 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Vastavalt uhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvaes 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Järjekorra Galvanomeetri U1 , V U2 , V nr
Järelikult galvanomeetri mõõte piirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõte tulemused kanda tabelisse. Galvanomeetri U1 , V U2 , V U V =U 1-U 2 ,
korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Järjekorra Galvano U1, mA U2, mA Iv = I1-I2, mA nr meetrijoodis kasvades kahanedes
kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang, mille otsas olev rull veereb mööda nihkuva lindi serva. Igale rulli asendile vastab mingisugune kindle ahju temperatuur. Hoova vertikaalses väljalõikes asetseb mõõteriista osuti, mis termopaari kaasabil mõõdab ahju temp. Juhul kui esineb mittevastavus nõutava ja tegeliku temperatuuri vahel, puutub osuti vastu hoova ühte kontakti ja sellega pingestab täiendavamootori ankru. Mootori pöörlemine vastavas suunas nihutab klappi, mis kindlustab nõutava muutuse ahjule kütuse andmises. Selle tulemusena muutub temperatuur ahjus vajalikus suunas. Kui ahju temp vastab nõutavale, siis osuti ei puuduta hoova kontakte ja torujuhtme klapi mootor jääb liikumatuks
tõmbumise ning teiste magnetite tõmbumise või tõukumise olenevalt polaarsusest · on tähtsad ka kõlarites http://et.wikipedia.org/wiki/Magnet 3) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm 4) Magnetkompassi tööpõhimõte tugineb Maa magnetväljal. Kompassi magnetiseeritud nõel või osuti pöördub piki Maa magnetvälja jooni osutades alati magnetilise põhja poole. Olenevalt sellest, kus kompass parasjagu asub, erineb kompassinäit tegelikust geograafilistest ilmakaartest, kuna magnetiline põhi asub "tegelikust põhjast" 1600 km lõuna pool. Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal. Lähenedes poolustele hakkab kompassi täpsus vähenema ning teatud läheduses muutub see kasutuks, kuna kompassi osuti hakkab pöörlema
takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 () c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse
takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200Ω, Ig=200μA Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 (Ω) c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse
Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mtetulemused kanda tabelisse. Tabel 1 voltmeetri kaliibrimine Galvano- Jrk
Töö käik 1. Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6. Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, siis tuli need näidud liita. 7
kasutatava eeltakisti takistus oleks (n – 1) korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. a. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). b. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . c. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. d. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U- le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse.
..In U=U1=U2=U3=...Un R=R1=R2=R3=...Rn Rööpühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...=Un 1/R=1/R1+1/R2+1/R3+...=1/Rn 5. Mida teeb ampermeeter, kuidas ühendatakse ja selle ehitus Ampermeeter ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus. Ampermeetri takistus peab olema väike. Ampermeetri osuti peab jõudma skaala viimase kriipsuni siis, kui voolutugevus võrdub mõõtepiirkonna lõppväärtusega. 6. Mida teeb voltmeeter jne Voltmeeter ühendatakse vooluringi paralleelselt ehk rööbiti. Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter rööpühenduse kogutakistust ja seega ka mõõdetavat pinget. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Samas peab voltmeetri takistus olema
2 külgmikud 3 pide 4. Asetasin siseindikaatori mõõtevarrastega mõõtplaatide pideme külgmike vahele ja hakkasin kahele poole kõigutama. Kui mõõdetav silinder on vertikaalselt, siseindikaator aga selle sees pisut kaldu, siis näitab ta tegelikust suuremat mõõtu. Kui kallutada siseindikaatorit ideaalse keskasendi poole, siis indikaatori näit pidevalt väheneb. Kui silindri ja indikaatori teljed ühtivad, jääb indikaatori osuti seisma. Seda asendit nimetatakse "surnud punktiks". Selles asendis tuleb indikaatorkell selle välisvõrust keerates nulli seada. Kui kallutada siseindikaatorit üle surnud punkti, siis hakkab mõõt jälle suurenema ja osuti hakkab tagasi liikuma. 5. Siis hakkasin silindrit mõõtma. Selleks panin siseindikaatori silindrisse ja kallutasin samamoodi, kui nulli seadmisel. Otsisin üles surnud punkti.
Must meri mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga
( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve
( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud
Nimisõnaliited 3. Eset märkivad sufiksid: -i osuti -kas purjekas -ik kandik -line sajaline -nik hapnik -e kate -tis elatis -ja avaja -k sõiduk -mik lugemik -ur kallur -lane mesilane -el keetel -nd malend 4. Kohta ja ala märkivad sufiksid: -la söökla -ik madalik -stik järvestik -mu elamu -k seljak
metalli kõvadus HRC < 50. Rockwelli ja Brinelli kõvadusarvude vahel on seos ligikaudu 1HRC«10HB. Täpsemad andmed saab vastavatest tabelites. Katse teostamiseks asetatakse proovikeha või detail pressi töölauale 8 (joon. 1.15.). Käsiratast 9 pöörates tõstetakse laud üles ja proovikeha (detail) surutakse vastu indentorit 7. Käsiratast pööratakse seni, kuni proovikehale mõjuv jõud suureneb nõutava eelkoormuseni - 10 kgf (98 N). Seda näitab väike osuti, mis selleks hetkeks on pöördunud indikaatori punase täpini 5. Nüüd pööratakse indikaatori rõngast 6 ja seatakse skaala nullkriips C kohakuti suure osutiga (sõltumata käsutatavast skaalast). Seejärel rakendatakse nõutav lõppkoormus, mille hoideaeg (3..6 sekundit) reguleerib amortisaatorit 3. Järgnevalt vabastatakse proovikeha koormusest (joon. 1.15.). Skaala näit. mille köhal suur osuti nüüd peatub, näitabki kõvadusarvu HR. Vickersi meetod
Skeemi töölepanemiseks automaatreziimis tuleb ümberlüliti S lülitada ümber asendisse A. Temperatuuri reguleerimine toimub kontakttermomeetri KT abil. See näeb välja nagu tavaline osutiga termomeeter. Kontakttermomeeter on varustatud kolme kontaktiga: 1 on temperatuuri alampiiri liikumatu kontakt, 2 on vahetult osutiga seotud ja liigub vastavalt temperatuuri muutmisele ning 3 on temperatuuri ülempiiri liikumatu kontakt. Temperatuuri langemisel liigub osuti vasakule ja temperatuuri alampiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 1 ja 2. Temperatuuri tõusmisel liigub osuti paremale ja temperatuuri ülempiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 2 ja 3. Enne skeemi töölepanekut saab nii alampiiri kui ülempiiri liikumatuid kontakte seadistada soovitud temperatuurile. Esialgu oletame, et mootor on sisse lülitamata, kontakttermomeetri osuti asub keskel ja temperatuur langeb. Kontakttermomeetri osuti liigub vasakule ja
,,M" Senti- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust sada korda väiksemat ühikut, tähis on ,,c" Liiter Ruumalaühiku nimetus Sukeldumismeetod Keha ruumala määramise viis Mõõteriist Seadeldis, mille abil toimub mõõdetava suuruse võrdlemine mõõtühikuga Skaala Mõõteriista osa, mis koosneb numereeritud kriipsukeste süsteemist Osuti Mõõteriista osa, mis osutab mõõdetava suuruse väärtusele skaalal Mõõtesilinder Silindriline anum vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtmine Antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks Füüsikaline suurus Mõõtühikuga arv, iseloomustab arvuliselt keha või nähtuste omadust
Keskmine kiirus see on arvutatav kiirus, mis ei ole ühtlane liikumine. Spidomeetri osuti näitab auto Hetkkiirust. Hetkkiiruseks nimetatatakse keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Ühtlasel liikumisel on hetkiirus kogu aeg ühesugune ja võrdne ka kogu liikumise keskmise kiirusega. Ühtlane muutuv liikumine liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kiirendus füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega
Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb Keemiline toime - elektrivool eraldab juhist selle koostisosi Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela Galvanomeetri abil saab kindlaks teha voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri phiosad on magnet ja selle teljele paigutatud mhisega raamike ning osuti. Mida suurem elektrilaeng, seda suurem voolutugevus juhis. Voolutugevus = elektrilaeng / aeg l = q/t 1amper(A) Voolutugevust mdetakse ampermeetriga. Nidu saamiseks tuleb lugeda jaotiste arv osutini ja korrutada jaotise vrtusega. Elektrivooli on 2 liiki: ALALISVOOL JA VAHELDUVVOOL ALALISVOOL - vool, mille sund ja tugevus ajas ei muutu VAHELDUVVOOL - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad
Keha pindade konarluste haakumine põhjustab hõõrdejõu Hõõrdejõud sõltub: rõhumis jõust (raskus) pindade töötlusest pindade materjalist Hõõrdejõu muutmise võimalused: pindade määrimine või õlitamine pindade puhastamine materjalide valimine Dünamomeetriga mõõdetakse jõudu Dünamomeetri osad: vedru osuti skaala Dünamomeetris kasutatakse deformatsiooni nähtust Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne mõõdetava jõuga Maale mõjub jõud on 10 N, sest gravitatsioonijõud mõjub mõlemale kehale Rõhk on füüsikaline nähtus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha pindade jaotisega Valemid tähised ühikud: p= F jagatud S p= rõhk 1 Pa (paskel) F= p korda S F= jõud 1N S= F jagatud p S= pindala 1m2 (ruutmeeter)
nimetatakse elementaarlaenguks. Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt sama suurusega. Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne. Laetud keha elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng: tähis: valem: mõõtühik: Elektrone rohkem kui prootoneid = negatiivne laeng. Prootoneid rohkem kui elektrone = positiivne laeng. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel.
Ampermeeter Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Definitsiooni järgi , kus l on voolutugevus, q on laeng, t on ajavahemik. Voolutugevuse ühik on amper (1 A). Vool juhis on 1 A siis, kui juhi ristlõiget läbib igas sekundis laeng üks kulon (1 C). Kui voolutugevus ajas ei muutu, siis on tegemist alalisvooluga. Ajas muutuvat voolu nimetatakse vahelduvvooluks. Ampermeeter on elektrivoolu tugevuse mõõtmise riist. Ampermeetri osuti hälbe tekitab voolu magnetiline või soojuslik toime. Vooluringi lülitatakse ampermeeter jadamisi. Joonis 3
Mida suurem on elektroskoobi liikuvate detailide laeng, seda kaugemale teineteisest nad asetuvad. Elektromeeter koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda. Varras koos osutiga on kinnitatud orgaanilisest klaasist muhvi abil silindrilise metallkesta ümber. Kest on mõlemalt poolt suletud klaaskaanega. Kui anda näiteks eboniitpulgale elektrilaeng, hõõrudes seda karusnaha või paberiga, ning puudutada sellega elektromeetri varrast siis osuti kaldub kõrvale, kuna elektrilaengud lähevad eboniitpulgalt üle vardale ja osutile ning varda ja osuti ühenimelised laengud tõukuvad. Ohmi seadus väidab et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingetega. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise
KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele. Kaanega ühendatud on osuti. Kaant hoiab kindlast asendis lehtvedru. Mõõdetakse ÜLERÕHKU (õhurõhu ja vedelikusamba summa) ANEROID.. õhurõhk. Sarnaneb manomeetriga. Karbike suletud ja õhutühi. Elavhõbe seisab torus rõhu tõttu. Elavhõbeda rõhk kausis ja õhurõhk on võrdsed. ÜLESLÜKKEJÕUD jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. F = pS Üleslükkejõud arvuliselt = keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Päev, mil nad üheskoos palvetama hakkasid, oli neljapäev ning nii iga nädal, vahele ei jäetud kordagi, palvetamisel oli igal korral erinev juht, kes luges palvet valjusti, teised ümisesid talle mõttes kaasa, täpselt samu sõnu, nii sai igaüks iseenda mõtteid väljendada, kui nende kord juht olla oli. Oli möödunud 5 kuud, iga nädal oli Indrek koos perekonnaga enda palverutiini jälginud, oli reedena päev, eile peeti jällegi iga-neljapäevane palvetund. Kella lühem osuti asetses number ühe peal ning pikem osuti omakorda kaheteistkümne peal, mis tähendas, et kell oli täpselt üks päeval, imekombel paistis päike eredalt otse silla alla, mida pole kunagi varem kell üks päeval juhtunud, Indreku sisetunne ütles, et tänane päev tuleb kuidagi erinev. Nende hurtsikut polnud külastanud mitte ükski hing peale nende endi, peale seda, kui nad noorukid politseile üle andsid. Nüüd, kui päike oli juba tund aega ühel kohal
kokkupuutuvad kehad eri märgilised laengud. Looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid pos ja neg. Katseliselt on võimalik kindlaks teha, et samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad ja erimärgilised laetud kehad tõmbuvad. Elektoskoop Seda kas keha on elektriseeritud või mitte, saab teha kindlaks elektroskoobiga. Elektroskoop on seadis, mis töötab laetud kehade vastastikusel toimel. Elektroskoobi põhiosad on: klaasidega kaetud metalli kest, osuti, seest õõnes metallikera, metall vars, toetusals ?? Osuti kaldub esialgselt asendist kõrvale seetöttu, et tema laeng on samamärgiline varda laenguga. Ainete juhtivus. Võime järgi juhtida elektrilaenguid jaotatakse ained juhtideks ja dielektriks. Headeks juhtideks on kõik metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha jne Dielektrikud on klaas, marmor, siid, kumm, õhk. Dielektrikutest valmistatud kehasid nim isodaatoriteks. Rutherfordi katse
2 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine Peale gaasiläbitavuse määramist eemaldada proovikeha hülsist välja pressides, kasutades selleks vastavat proovikeha tõukurit. Sama vormisegust katsekeha survetugevus määratakse joonisel 4 kujutatud seadme abil. Survetugevuse määramise seadmel keerates vänta (1) vastupäeva viia kolb (3) lähteasendisse. Viia skaalal (2) punane osuti null-asendisse. Asetada proovikeha haaratsite (4) vahele, vänta (1) päripäeva keerates koormata proovikeha purunemiseni (magistraalpragu arenemiseni). Lugem lugeda punase osuti järgi välimiselt skaalalt (2) (N/cm3). Kanda tulemus tabelisse. Joon. 4 Vormisegu survetugevuse määramise seade: 1 – vänt; 2 – skala; 3 – kolb; 4 - haaratsid. Vormisegu kasutusala määramisel juhinduda tabelis 1.1 toodud infost. Tabel 1 Vormisegude omadused ja kasutusalad
Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla
Mida iseloomustab ampermeetri mõõtepiirkond? Ampermeetri mõõtepiirkond iseloomustab, mis kindlat vahemikku saab selle ampermeetriga mõõta. Kuidas arvutatakse skaalajaotise väärtus? Skaalajaotise väärtuse arvutamisel jagatakse mõõtepiirkonna suurim suurim väärtus jaotise arvuga. Kuidas saadakse ampermeetri näit? Voolutugevuse mõõtmisel peatub ampermeetri osuti skaala mingil jaotisel. Et saada näitu, tuleb lugeda jaotiste arv skaala algusest kuni osutini ja korrutada see jaotise väärtusega. Kuidas ühendatakse ampermeeter seadmega, milles mõõdetakse voolutugevust? Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeetri üks klemmidest juhtme abil vooluallika ühe klemmiga, ampermeetri teine klemm aga lambipesa ühe klemmiga.
annaabi.ee 
