vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik. Hapniku kasutamine : Hingamine, Õhu rikastamine hapnikuga, hapniku maskid, lõhkeained Osooni füüsikalised omadused : Sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga, plahvatab kui õhus on 48% Suur osoonisisaldus : mõjub mürgiselt, ebasoodne taimedele, aeglustab fotosüntees. Vähene osoonisisaldus : Soodustab taimekasvu, hävitab baktereid, neelab päikese UV kiirgust. Osooni kasutatakse kliimaseadetes, paberi ja toiduainetetööstuses. Hapniku võimalikud o.a : -2, ühendites vesiniku ja aktiivse mettaliga on -1, flouriga ühedites on positiivne o.a
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud
kaoks ka elu. Arvatavasti hakkas Maa atmosfääri hapnikku kogunema umbes 1,8 miljardit aastat tagasi, siis hakkas tekkima ka hapnikust osooni. Osoonil on omadus neelata Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust, mis mõjub hävitavalt elule. Kui kogu atmosfääris leiduv osoon kokku koguda, siis moodustaks see ümber Maa vaid o,3 cm paksuse kihi; õhuhapnik võtaks samadel tingimustel enda alla 5,5 km paksuse kihi. Metsas, mere kohal ja rannikul on õhu osoonisisaldus kõrgem, linnadele lähenedes aga väheneb. Osoonisisaldus sõltub aastaajast : suve alguses on osooni kõige rohkem, sügisel kõige vähem. 1970. aastal tõusis teravalt üles õhu osoonisisalduse küsimus. Selgus, et automootorite töötamisel tekkivates heitgaasides on lämmastikoksiide, neid on ka lennukite heitgaasides. Lämmastikoksiidid tekivad ka lämmastikväetiste lagunemisel pinnases ja aatomipommi plahvatusel. Samuti on kahjulikud aerosoolid, mille
lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Fotokeemiline sudu: Fotokeemiline sudu põhjustab: tervise halvenemist, silmade ärritust, kummi vananemist, nähtavuse halvenemist. Probleemiks eriti linnades. Inimtegevus põhjustab osooni kogunemist maapinna lähedal, Tekib fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel, eriti suvel päikesekiirguse, NOx ja lenduvate orgaaniliste ühendite toimel. Õhu osoonisisaldus on suurim fotokeemilise sudu perioodidel, mida tuleb ette suvel maailma suurlinnades sõidukite heitgaaside tõttu. Sudu ajal katab linna hallikaspruun vine ning nähtavus väheneb märkimisväärselt. Suur osoonisisaldus maapinna lähedal pluss teised saasteained (nt. lenduvad orgaanilise ühendid), lühendavad EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne- Euroopas põeb 7% 4-10- aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni.
Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse
tuuled, sademed) · To langeb 6kraadi kilomeetri kohta · Suurim tihedus 80% atmosfääri massist ( maa külgetõmbejõud ) · Paksus poolustel kuni 7 km , ekvaatoril 18 km. Stratosfäär · 20- 50 km kõrgusel · osoon trihapnik · neelab uv- kiirgust · temperatuur tõuseb , sest ta neelab uv kiirgust. · probleemiks on osoonikihi hõrenemine Osooniaugud on suurimad pooluste ümbruses, kus osoonisisaldus on väiksem . Atmosfärri tähtsus : · elu võimalikkus maal hapnik, fotosüntees, süsihappegaas, hingamine, põlemine · kliima protsessid - kujuneb ilm ( tuuled, sademed, veeringe) · elukeskkond · kaitseb maa ( taevakehad meteoriidid põlevad atmosfääris ära ) · ultraviolettkiirgus · 78% lämmastikku · keemilised reaktsioonid oksüdeerumine Selgitada joonise abil maa kiirgusbilanssi (õpikus)
F12 (CF2Cl2). Neid gaase enam ei toodeta ega kasutata, kuid nende tagavara atmosfääris püsib veel mitukümmend aastat. Osoon Osoon O3 stratosfääris moodustab elu kaitsva osoonikihi, kuid maalähedastes kihtides leiduv osoon on kliimagaas. Peale selle kahjustab osooni liigne kontsentratsioon taimi, loomi ja inimesi otseselt kui nende jaoks mürgine aine. Võrreldes möödunud sajandi teise poolega, mil tehti esimesi õhu osoonisisalduse uuringuid, on troposfääri osoonisisaldus kasvanud kahe- kuni kolmekordseks. Kogu atmosfääri osoonist paikneb troposfääris 10 %. Euroopa kohal kasvab troposfääri osoonisisaldus 1.5 % võrra aastas. Osoon tekib enamasti suvel, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel. Eelduseks on atmosfääris olevad NOx-d ja metaanivabad lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC), mis mõlemad pärinevad transpordivahendite heitgaasidest. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992. a. sõmiti Rio de Janeiros maailma keskkonnaekspertide
tundlikkus erinev (rääkimata siinkohal loomadest ja taimedest). Nagu teada, on tumedama naha, sealhulgas päevitunud naha tundlikkus väiksem. Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid Lausa imepäraselt hoiab planeet Maa oma õrna elustikku päikesekiirguse ohtliku osa eest. Seesama kiirgus tekitab õhuhapnikust osooni "kolmeosalise hapniku". Osoon omakorda pehmendab ähvardavat ultraviolettkiirgust. Atmosfääriõhu osoonisisaldus on ka seal üpris väike: stratosfääris sisaldub teda 1 m³, õhus mitte üle 10 cm³ ehk 10 miljondikku. Mõni protsent osooni koguhulgast paikneb maapinna lähedases õhus (troposfääriosoon). Osooni neelav mõju ultraviolettkiirgusele kasvab kiiresti kiirguse lainepikkustel alla 320 nm ja lainepikkusega alla 290 nm päikesekiirgus maapinnani peaaegu üldse ei jõua. Kui niisugust kaitset poleks, tapaksid ultraviolettkiired kiiresti kõik elusolendid.Kui atmosfääriosoon
Kuigi kõikumised on peamiselt tingitud juhuslike ilmatüüpide vaheldumisest, kuid andmeid tuleb tõsiselt jälgida, et mõista võimalikke muutusi lähimas tulevikus. Eriti väikseid osoonikihi paksusi mõõdeti 1992. ja 1993. aasta alguses, kus halvimatel päevadel oli osoonikihi paksus kuni 30-40% normaalsest õhem. Kevadtalvisel perioodil samasuguseid või veel suuremaid osoonikihi õhenemisi täheldati ka mujal Põhja-Euroopas. 1993. aasta veebruaris langes õhu osoonisisaldus Soome kohal rekordiliselt madalale, olles 25% normaalsest tasemest allpool. Skandinaaviamaade kohal oli osoonikihi paksus ajuti vaid 200 DU. Osoonikiht õhenes Põhja-Euroopa kohal ka 1994. aasta algul. Kuna Eesti ja Soome vahel on vahemaa väike, kehtivad suurima tõenäosusega Soome osoonikihi andmed Eesti ja kogu Baltikumi kohta, kuid samas 1997. aasta algul Läti kohal hõrenenud osoonikiht Eestit ei mõjutanud. Kuna osoonivood liiguvad idast läände, ei pruugi Läti kohal
TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks.
samuti probleem. (E-õpe, 2012) 5.3. OSOONIAUGUD Osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. (E-õpe, 2012) 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri
“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html) „Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk) „Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone
· Meditsiinis Hapniku ühendid Vesi H2O · Keemiliselt püsiv ühend · Väge nõrk elektrolüüt · Reageerib nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega · Aktiivsemate metallide suhtes käitub oksüdeerijana Vesinikperoksiid H2O2 · Ebapüsiv ühend · Tugev oksüdeerija · Kergelt ja kiiresti lagunev ühend Hapnik looduses Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Maapinna lähedastes atmosfäärikihtides on osoonisisaldus tavaliselt tühine. Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik sest see hävitab baktereid. Osooniaukude tekkimist seostatakse mitmesuguste kerglendluvate saateainete toimega. Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab maapinnani oluliselt suuremal määral ultraviolettkiirgust, mis võib põhjustada nahavähki, kahjustada nägemist ja tekitada teisi ohtlikke muutusi elusorganismides. Väävel Omadused
jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni. 21.Keskkonna probleemide mõjud majandusearengule-on vaesus ja rahvastiku juurdekasv(kiire rahvastiku suurenemine),loodusressursside ammendumine (õhk,vesi,taimed,loomad,maavarad,põllukultuurid,looduslik mitmekesisus,esteetilised väärtused),saastumine (happevihmad,mis mõjuvad kahjustavalt mullale,veele ja inimesele;osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides;liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides;kasvuhoonegaasid,mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri). 22. Avatud majanduse arengustrateegia-suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest.Soodustatakse välisinvesteeringuid.Konkurents tööjõuturul,mis hoiab kulutused tööjõule madalal.Liberaalne kaubanduspoliitika.Vahetuskursi poliiika,mis tagaks ekspordi konkurentsivõime. Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miiinimumi
Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 22. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · Soodustatakse välisinvesteeringuid · Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · Liberaalne kaubanduspoliitika · Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime
Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 23. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest. Soodustatakse välisinvesteeringuid. Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad. Liberaalne kaubanduspoliitika. Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime.
-Esteetilised väärtused · Bioloogiline mitmekesisus -Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) -Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk -Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel · Saastumine -Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele -Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides -Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides -Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 26. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · soodustatakse välisinvesteeringuid · konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · liberaalne kaubanduspoliitika · vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime
= lahti??? Tagajärg 1. Vähkkasvaja sagenemine 2. Pärilikud haigused Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni
= lahti??? Tagajärg 1. Vähkkasvaja sagenemine 2. Pärilikud haigused Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni
Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste. Viiekümnendatest aastatest alates on osoonisisaldus Euroopas suurenenud 1% aastas.Osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Atmosfääri satub mürgiseid gaase (CO, CH4, NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid) millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. f. Kliima soojenemine
zip/kasvuhooneefekt_ja_kl iima_soojenemine.html (2012, 5 veebruar).) 2.4. Osooniaugud Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel
troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad:
Maa hoiab imepäraselt oma õrna elustikku päikesekiirguse ohtliku osa eest tekitades päikesekiirguse abil osooni ehk trihapniku. Osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva UV kiirguse eest. Osoonikihi üldine paksus ca 3mm. Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. UV-B ja UV-C spektriosad on kahjulikud, UV-A spektriosa vajalik D-vitamiini sünteesiks organismis. Tähtsamad osoonikihi kaitsmisega seotud lepped: · Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon 1985
tingitud juhusllike ilmatüüpide vaheldumisest , ei saa välja jätta võimalust, et Sodankylä kevadised mõõtmisandmed näitavad osooniaugu algstaadiumi. Eriti väikseid osoonikihi paksusi mõõdeti 1992 ja 1993 aasta alguses. Halvimatel päevadel oli osoonikihi paksus kuni 30-40% normaalsest õhem. Kevadtalvisel perioodil samasuguseid või veel suuremaid osoonikihi õhenemisi täheldatud ka mujal Põhja Euroopas. 1993 aasta veebruaris langes õhu osoonisisaldus Soome kohal rekordiliselt madalale, olles 25% normaalsest tasemest allpool. Skandinaaviamaade kohal oli osoonikihi paksus ajuti vaid 200 DU. Osoonikiht õhenes Põhja Euroopa kohal ka 1994 aasta algul. P.Taalase(1994) andmeil oli 1994 aasta veebruari lõpuks osoonikihi paksus Lõuna Soome kohal vähenenud 10-15%. T.Frey(1993) andmeil on üheks osoonikihi õhenemise põhjuseks Põhja Euroopas Narva elektrijaamadest õhku paiskuv kloor. Sama allika andmetel avaldati ajalehes "Ny Teknik"(1992 nr
ökosüsteemiga aladel, mis kannatasid liigsete väävli- ja lämmastikuühendite happesadenemise all. Eutrofeerumine on keskkonnaprobleem, mida põhjustab liigsete toitainete sattumine ökosüsteemidesse ja mille lahendamine ei ole läinud eriti edukalt. Tundliku ökosüsteemiga alad, mida mõjutas atmosfääri liigne lämmastikusisaldus, vähenesid aastatel 1990–2010 üsna vähe. Suur osoonisisaldus kutsub esile saagikao. Enamik põllukultuure on kokku puutunud osooni tasemetega, mis ületavad ELi pikaajalisi taimestiku kaitse eesmärke. Nähtus mõjutab märkimisväärset osa põllumajanduspiirkondadest, eriti Lõuna-, Kesk- ja Ida- Euroopas. Euroopa õhukvaliteet ei parane samm-sammult koos antropogeensete (inimtekkeliste) õhusaasteainete heite üldise vähenemisega. Selle põhjused on keerulised:
annaabi.ee 
