Osoon ja osoonikiht Sissejuhatus Osoon ja osoonikiht on ühiskonnakaup, mille tarbimises on näha ratsionaalse majandusinimese tegutsemise tagajärgi. Algselt kasutusele võetud osooni tekitavad ja osoonikihti lagundavad ained näisid ohutud, nende valmistamine soodne ja kasutamine mugav. Kuid pärast pikaaegset kasutusolekut on teadlased jõudnud järeldusele, et kemikaalid kahjustavad looduslikke protsesse ning tekitavad inimorganismile kahju. Osoon Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Atmosfääris toimuvate protsesside käigus laguneb ja tekib osoon kergesti
õhkkonnata. Aegade jooksul on atmosfääri koostis muutunud, kuid enamasti nii aeglaselt, et elusloodus on suutnud muutustega kohaneda. Nüüdseks aga oleme jõudnud selleni, et maavarade kasutamine, keerulised tootmisprotsessid, transport ja ulatuslik fossiilsete kütuste tarbimine on atmosfääri koostist kiiresti muutmas. Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja töötavate elektrimootorite läheduses. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest
SISSEJUHATUS Sellest referaadist võib lugeda, mis on vingugaas selle kohta erinevaid fakte, milleks seda kasutatakse ja kuidas see reageerib teiste ainetega, kuidas mõjutab see inimese tervist saab teada huvitavat ka suitsetamise kohta, kuna ka suitsetades puutub inimene kokku vingugaasiga. Igapäevaselt puutub inimene kokku autodega, ka need on süsinikoksiidiga tihedalt seotud ja sellega seoses saab teada, kas vingugaas troposfääri sattudes ka osoonikihti kahjustab ja kas see mõjutab mingil moel ülemaailmset kliimasoojenemist. 3 1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m³, keemistemperatuur 191,5 °C ja sulamistemperatuur 204 °C. CO tekib kütuste ja muu
Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), nehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides ja mujal (Parts i.a). Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et
(stratosfääris) kui ka alumises kihis • Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Montreali protokoll • Eesti Vabariik on ühinenud kõigi nimetatud Montreali protokolli parandustega nõuded
eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist Antarktika kohal 1980ndate aastate alguses. 2 Kõige suuremad osooniaugud esinevad Antarktikas, kus tuuled tekitavad õhukeeriseid ning aitavad osoonikihti lagundavatel ainetel atmosfääris püsida. Külmutusseadmetest ja lahustitest pärinevad kloori, fluori ja broomi sisaldavad süsivesinikud lõhuvad atmosfääri ülakihtidesse jõudes kolmest hapniku aatomist koosnevaid osoonimolekule. Lõunapoolkeral ongi osooni hulga vähenemise mõju kõige tuntavam ning seal elavad inimesed saavad kõige rohkem nahka ja silmi ohustavat UV-kiirgust.3 1 http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 2 http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/auk/
2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Taimede keemilise koostise muutumine ja kasvu peatumine Planktoni paljunemise häirimine Nahavähk Kasutatud allikad http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#osoon http://www.envir.ee/1101324 http://www.envir.ee/1031 http://www.scribd
........3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma...............................................................................................4 Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid.....................................................................5 Osoonikihti kahandavad ained.............................................................................................6 Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped..........................................................6 Osoonikihi taastumine......................................................................................................... 7 Kokkuvõtteks.......................................................................................................................7
Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa
(CF2Cl2 + hv → •CF2Cl + Cl•), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohtutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänud sellele on osoonikihti kahadavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teisel pool maakera ollakse väga ärevil osoonikihi hõrenemise pärast, sest ultraviolettkiirguse tugevnedes kahjustuvad kõik ökosüsteemid: langeb põllusaagikus, sageneb haigestumine nahavähki, suureneb katarakti oht jne. Uus-Meremaal käib hoogne kampaania freoonide CFC (R12) ja HCFC (R22) asendamiseks väheohtlikega, nagu HFC
Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osoonikihi hõrenemise tagajärjed Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Liigse ultraviolettkiirguse tõttu kannatavad ka loomad ja taimed. Kuigi inimkond on püüdnud piirata osoonikihti hõrendavate ainete (freoonide) atmosfääri paiskumist, ei tasu osooniaukude kadumist oodata enne 2048. aastat. Osooniauk Antarktika kohal, september 2000 Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe . Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutatavate freoonide tootmine jääma 1986
Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime,
osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud. Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud. · on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist ja pidurdada nende kasvu. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele tähtsaks toiduks
taimkate,selle koosseis , pinnase iseloom ja niiskus. Inimene mõjutab neid komponente põllumajanduse kaudu , vabastades niimoodi täiendava hulga lämmastikku. Inimtegevuse käigus eraldub lämmastikdioksiid kütteainete põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama ka inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne.. Osooni kahanemist põhjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. M.Chanini(1993) andmeil on esitatud
tulekustutusseadmete ja keemiliste puhastus - vahendite kasutamisel. Õhku paiskunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Metüülbromiid hävitavad peaaegu sama palju osoonikihti kui feroodid. Metüülbromiide satub atmosfääri nimelt: viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid abil. Osooni ohustab ka lennukite ja raketikütuste põlemisjäägid nimelt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust
on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osoonikihi paksuse all mõistetakse kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust,kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib
reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid UV-kiirguse mõjul need gaasid lagunevad ja vabastavad kloori aatomid, mis hävitavad osooni. Polaarsed stratosfääripilved Polaarsed stratosfääripilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15 25 km kõrgusel tekkivad pilved. Need pilved põhjustavad osooniauke, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga
organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka mügarbakteritele ja merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt
elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923. Aukude avastamine osoonis Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas Osoonikihi olukord polaaraladel Osoon on teistest gaasidest raskem, seega on raskusjõu mõju osoonile tugevam ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi 1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski
orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) [1]. Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3].
Me saame osoonikihi hõrenemist ära hoida, kui vähendame freoonide tootmist ja kasutamist, kasutame lämmastikväetisi õigeaegselt ning teeme koostööd teiste riikidega (nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987. aastal). 3. Osoonikihi hõrenemine maailmas Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Osoonikihti on hakanud kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid, mis pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Seejärel vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2)
• Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. • Nüüd on kuuldesodorandid muutunud üldtuntud kosmeetikavahendiks, aga aerosoolpakendites kasutatakse freoonide asemel sagedamini kergestilenduvaid süsivesinikke või dimetüüleetrit. KASUTUSALA
tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põhjustada nahavähki. Montreali protokoll 16. septembril 1987 võtsid konventsiooni allakirjutanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Montreali protokolli jõustumisest alates on riigid hakanud vähendama kahjulike ainete võimalikku sattumist õhku. Kasutatud kirjandus: http://et
ning tegutses aastatel 1980–1991. Praegu on käigus Vilsandi (alates 1989. a) ja Lahemaa (alates 1985. a) automaatjaamad. Seirejaamade kaardi leiad siit. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll Juba kahe aasta pärast, 16. septembril 1987, võtsid konventsiooni allkirjastanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines protokolliga 1996. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Montreali protokoll (edaspidi ka MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn “kontrollitavate ainete” tootmise ja kasutamise vähendamise
katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on aga keemilised väga püsivad ained ja õhku paisatuna on kaua aega muutumatud, selle tõttu lõhuvad nad osoonikihti. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni
osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti.
( elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda, muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ja osa võib välja surra ) Osoonikiht kaitseb elusorganisme Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates Päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks pooled organismid. Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosoolpakendeid, milles on keskkonnasõbralikum( roheline ) gaas, mis osoonikihti ei hävita. Iga inimene saab kaasa
envir.ee/1031, 17.02.2012) ,,Osoonikihi hõrenemises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osoonimolekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Freoone leidub kliimaseadevahendites, külmutuskappides, tulekustutites, aerosooliballoonides, lahustina tehnoloogilistes protsessides pestitsiidide, meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel." (keskkonnaministeerium, Osoonikihti kahandavad ained, http://www.envir.ee/1172243, 17.02.2012) ,,Külmik mõjutab keskkonda mitmeti. Pärast kasutamist tuleb temast võimalikult ohutult ,,vabaneda". Probleem on selles, et freoon on osoonikihti õhendava toimega. Osoonikiht kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest (UV-B), mis ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid." (Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer
Osoonikihi hõrenemine Katrin Aibast 12.B Osoonikiht O 2022 km kõrgusel umbes 3 mm paks ehk 300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987
Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on viimasel ajal seda teemat Eestis ka küllalt sageli puudutatud. Nendest allikatest sain suurt abi antud referaati koostades. Värskete osoonikihti puudutavate andmete saamisel oli suureks abiks ülemaailmne arvutivõrk internet. Osoonikiht Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. Ta tekib siis , kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas Hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn " oli ühtlasi tugev oksüdeerija
................................................................................................................................7 1.4Osoonikihi hõrenemist hoogustavad katalüsaatorid...................................................................................................7 1.4.1Lämmastikuühendid.............................................................................................................................................7 1.4.1.1Lämmastikuühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris....................................8 1.4.2Klooriühendid......................................................................................................................................................9 1.4.2.1Klooriühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris............................................11 1.4.3Broomiühendid................................................................
Teiste hulgas mõjutavad kiirgused ka viirusi ja nende aktiivsust. UV-B kiirgus käitub viiruste aktiivsust pärssivalt ning neid mutanteerivalt, mistõttu kujunevad ilmastikuga kohanenud viirused, sealhulgas epideemiat põhjustavad gripiviirused (Veismann, Eerme, 2011). 3.1. Montreali protokoll Tänu Antarktika kohale tekkiva osooniaugu avastamisega asuti tegutsema osoonikihi kaitseks. 1987. aastal sõlmiti Montrealis protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Reguleeritavate ainete hulka kuuluvad klorofluorosüsinikud (CFC-d), muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud, haloonid, tetrakloorsüsinik, trikloroetaan, metüülbromiid, HCFC-d, HBFC-d ning bromokloroetaan (Eesti Keskkonna..., 2012). Protokolliga on sätestatud nimetatud ainete jaoks tootmise ja tarbimise vähendamise ning lõpetamise tähtajad. Peamiseks eesmärgiks on kontrollitavate ainete lõplik kõrvaldamine. Protokolli kohaselt peab
sobivamat elukohta. Üleujutused on muutunud tihedamaks kui kunagi varem Süsiniku saaste Süsiniku tase tõuseb iga aasta, kuna põletatakse liiga palju fosiilseid kütuseid Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri CO2 kujul umbes 8-miljardit tonni süsinikku. Selle tõttu tõusis ülemaailmne temperatuur 0.5 kraadi Osooni kiht Osoonikihi kahanemist põhjustavad klorofluorosüsinikud (CFCd). Osoonikihti tekivad osooniaugud. Osooniaugu tekkimist põhjustab inimese poolt õhku paisatud freoongaasid. Kasvuhoone efekt Enamik kasvuhoonegaase tekib looduslikult. Tööstusrevolutsiooni tõttu on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõrgeim. Enamik inimtegevusel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tegivad fosiilsete kütuste põletamisel. Tuleviku kliima Tuleviku kliima muudab inimeste elupaiku ja arvukust
kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid haloonid teised tööstuses kasutatavad keemiad kasvuhoone gaaside leviku suurenevus stratosfääris Tagajärjed Suureneb võimalus pärilikele haigustele vähkkasvaja sagenemine muudatused rakkude keemilises koostises võimalikud ka mutatsioonid organismides Kõik see tuleneb liigsest UV-kiirgusest. Täname kuulamast!
Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja
Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine Süsihappegaas muudab karastusjoogid, näiteks kalja ja limonaadi, kihisevateks. Meditsiin Süsihappegaasi kasutatakse laparoskoopkirurgias. See teeb võimalikuks kiirema paranemise. Süsihappegaasi süstitakse kõhuõõnde, et paisutada selle sees olevat ruumi, mis annab kirurgile piisavalt ruumi oma instrumentidega patsiendi sees toimetada. Probleemid: Teeb osoonikihti augud ja siis pääseb rohkem UV kiirgust läbi, mis põhjustab globaalset soojenemist, mis tuleneb kasuvuhooneefektist. Süsihappegaas on kasvuhoone gaas mida on kõige rohkem (55%). Kui tuleb liiga palju UV kiirgust läbi osooni kihi, siis tekitab see nahavähki. Süsihappegaasi sisalduse tõusuga atmosfääris vähenevad toiduainete omaduesd.
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide ...
3. Kust pärineb toote, millelt leiame märgi Tunnustatud Maitse, tooraine? 1) vaid Euroopa Liidust 2) ülemaailma 3) vaid Eestist 4. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 5. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 6. Kes annab välja järgmist märki? 1) Eesti Tööandjate Keskliit 2) Eesti Aiandusliit 3) Eesti-põllumajandus- Kaubanduskoda 7. Mis märgiga on tegu? 1) ei kahjusta osoonikihti 2) valmistatud taaskasutatavast materjalist 3) materjal on taaskasutatav 8. Mis märgiga on tegu? 1) valmistatud taaskasutatavast materjalist 2) materjal on taaskasutatav 3) õhuringlusele kasulik 9. Mis märgiga on tegu? 1) tegemist on originaaltootega 2) säilitusainete vaba 3) märk kinnispakkidel garanteerib, et toodet on pakendatud kaali või mahu järgi vastavalt EL Nõukogu Direktiividele 10. Mis märgiga on tegu? 1) ökoloogiline puhas paber. Paberi valmistamisel ei ole
bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Füüsikalised omadused · Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti. · Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus väga väike (praktiliselt ei lahustu). · Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste lahustitena. · Tihedus suurem kui veel, kihistub alla. Füsioloogilised omadused Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega- kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse pestitsiididena
• Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviolettkiirgus väga tugev, eriti kevadel kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. • Eriti tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulike muutusi elusorganismides. • Freoonide asemel on hakatud aerosoolballoonides kasutama teisi, kahjutuid gaase. Osooniauk kosmosest vaadatuna
Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid,
Õhusaaste Koostajad: Karina H. Alina T. 9.b klass Õhu kvaliteedi halvenemise põhjused · Autode heitgaasid · Vabrikud · Katlamajade suits · Sünteetilised värvid või lehkavad kattematerjalid · Suitsetamine · Aerosoolid · Müra · Kemikaalid · Osoonikihti lõhuvad kõrgel lendavad lennukid Ka müra võib olla saastaja · Palju müra on tööstusettevõtetes. · Müra püütakse vähendada. · Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklappid. · Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutiga. · Autode müra leviku vähendamiseks kiirteedelt elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul
osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku uv-b kiirguse jõudmise maapinnale. Hõrenemise põhjused: atmosfääri paisatud saastained freoonid,lämmastikuühendid, klooriühendid, looduslikud kuid ka inimese põhjustatud. Tagajärjed: jõuav maapinnale suur hulk uv-b kiirgust,mis võib põhjustada mutatsioone organismides,naha kiire vananemine,silmakae. Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad põuad laineb kõrbestumine, üleujutused,puhta joogivee nappus,kuumalainete sagenemine.
kontsentratsioon stratosfääris jõuab „normaalsele” tasemele käesoleva sajandi keskel, kui kõik montreali protokolliga ning selle parandusega ühinenud riigid täidavad oma kohustusi OKA-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade osas. Montreali protokoll Maailma edukamaid keskkonnaalaseid kokkuleppeid. Vastavalt (MP) sätetele peab iga protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Kasutatud materjal: http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/olukor d-maailmas/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Tänan kuulamast!
põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära.
"kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. osoonikihi hõrenemise tekkepõhjused ja mõju: Lennukite heitgaasidest stratosfääri sattunud lämmastikoksiidid lõhuvad osoonikihti. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid)
(treening) salk, kokku 111 meest. Lennukool: staap, maapealse väljaõppe jaoskond, lennuväljaõppe jaoskond, kokku 54 meest. Lennuväe baas: staap, majandus-, tehnika-, kontroll- ja sanitaarjaoskond, aviotehas, baasi kompanii ja areodroomid, kokku 197 meest. Õhukaitse Suurtükiväegrupp Tallinnas Kalamajas Kuni 1939. aastani tegutses Üksik Merelennusalk. Õhukaitse ülem oli Richard Tomberg. · Viini 1985. a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainetest Konventsioon on edasisele konkreetsemale koostle alust loov raamkonventsioon, mille põhieesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuunad on: · teaduslik uurimine ja seire; · seadusandlik, teaduslik ja tehniline koost; · informatsiooni vahetamine jne.
maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut. kiiresti lagunema 3)ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides Nukleofiil - : Elektrofiil + Radikaal . (üksikelektron) 1. 1)Pol.kov.side- moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel ühiste el.paaride abil
· Magus maitse · Vees lahustumatu · Veega võrreldes kõrgem sulamist°C Trijodometaan Füsioloogilised omadused · Mingil määral mürgine Kasutamine, saamine · Hambaarstid kasutavad kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina ning hambajuurekanalis raviks · Metaanist asendusreaktsiooniga Halogeenalkaanide seos dioksiinide, freoonide ning keskkonnasaaste vahel · Dioksiinid, freoonid, haloonid saastavad keskkonda, kahjustavad osoonikihti · Haloonid süsivesinike broomiühendid · Freoonid keemiliselt püsivad gaasilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · Dioksiinid põlemisel tekkivad keemilised ühendid Täname tähelepanu eest!
Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan CH3 CH2 CH2 CHClCH3 2-kloropentaan asendisomeerid CH3 CH2 CH(CH3 )CH2 Cl 1-kloro-2-metüülbutaan CH3 C(CH3 ) 2 CH2 Cl 1-kloro-2,2-dimetüülpropaan ahelisomeerid Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad: Reaktsioonivõimelised kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks
annaabi.ee 
