Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea
Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid)
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4
Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
juurviljapõldudel.Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Eluviis. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Söök. Peamiseks toiduks on pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad. Põldudel ja aedades sööb kartulit, porgandit, peete. Talvel võib süüa ka lehtpuude koort, võrseid ning juuri. Talveks kogub ta ka talvevarusid. Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte.
Third level Fourth level *mõõtmetelt rotisuurune, kaal 80- Fifth level 180 (300) g *karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid) *mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja *Põhitoiduks on vesirotile pilliroog, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. *2-3 pesakonda aastas, igas 2-10 poega *maksimaalne eluiga 4 aastat Pargi-nahkhiir Click to edit Master text styles Second level Third level *väike, värvus seljalt punakaspruun, Fourth level
Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal)
vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad,
valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne algas 600 kambrium kestis100milj.a. maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja milj.a.tagasi
kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Põld-uruhiir juurikad, rohttaimed, marjad, putukad, nende vastsed Võsa-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned ja puukoor
Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Keskaegkond, algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks.
Hulkraksetele järgnes taimeriigi evolutsioon: 1.)vetikad 2.)ürgraikad 3.)sõnajalad 4.)seemnetaimed -Vetikad said alguse 500-600 miljonist aastat tagasi ning varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. -Soontaimed (e. ürgraikad) pärinevad 400 -440 miljonit aastat tagasi. Ürgraikad on sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega. Puuduvad lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid -Hiiglaslikud eostaimed a.)pärisraikad puulaadsed kollad, nt:Soomuspuu b.)kidad osjade taolised, nt: Karboni kida c.)sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega, lehed fotosünteesi jaoks. Aitasid kaasa mulla tekkele -Paljasseemnetaimed juured, täiuslikumad koed a.)seemnesõnajalad, mis paljunesid seemnetega, sarnanesid sõnajalfadega. b.)okaspuud 320 -280 miljonit aastat tagasi , nt:jugapuu, kadakas 3.Loomariigi areng Maal Umbes 545 miljonit aastat tagasi kujunes hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille
Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) Ajastu keskelt pärineb koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Euroameerika mander Karbon(359,2-299) ehk kivisöeajastu Ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana hakkasid teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid
Neil puuduvad paarilised, nendega sarnased (homoloogilised) kromosoomid selles rakus. Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. Sõnajalgtaimed on osjad, kollad ja sõnajalad. Neid rühmi eristab ehituse, paljunemise ja muu eluviisi omapära. Osjad Osjadel(perekond Equisetum) on tavaliselt õõnsad varred, sõlmed ja sõlmevahed ning männastena* asetsevad oksad. Osjade taandarenenud lehti asendavad fotosünteesivad varred. Mõnedele osjaliikidele (põldosi) on iseloomulik kevad- ja suvivõsu olemasolu. Kevadvõsu on klorofüllita ning kannab eospäid, suvivõsu aga roheline, fotosünteesivõimeline ja steriilne. Osja võsul, okste kinnitumiskohal on taandarenenud lehed märgata "hammastena", nende hulk on oluline liikide määramistunnus. Eestis kasvavast 9 osjaliigist nimetagem aas-, põld-, konna-, soo- ja raudosja.
ränirikkamad sidekoed, kopsud, silmad, aort, luud, hambaemail. Inimnaha elastsus on võrdeline selle ränisisaldusega. Räniühendid osalevad vere hüübimises. Arvatakse, et räni defitsiit soodustab ateroskleroosi, rahhiiti, astmat, südame-veresoonkonnahaigusi, neerukivitõbe, luude haigusi, tuberkoloosi ja dermiite. Vähikoldes on ränisisaldus 6x suurem kui teistes kudedes. Loomkatsed kinnitavad räniühendite vähivastast toimet. Rahvaravis kasutatavate raudrohu ja osjade ravitoimet seostatakse räniühenditega. (11) Allikad: 1. http://web.zone.ee/chemistry/Si.htm 11.01.09 2. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Rani.htm 11.01.09 3. http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni 11.01.09 4.http://www.annaabi.com/mat.php?matid=5990-S%C3%BCsinik-ja-r%C3%A4ni 27.03.09 5. http://www.avita.ee/pdf/Keemia_9%20kl_01%20osa_lk%2027-35.pdf 27.03.09 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest 27
valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. NB neid kambriume ja asju pähe õppima ei pea, õpi niipalju et oskaksid ajastut iseloomstada. Kambrium Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad,
primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud
primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud
Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 8. SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE EELASED Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega
Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 31. Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides
Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi. Seemnetaimede eellased tekkisid Devoni lõpul. 3. Kirjelda lühidalt maismaa taimede evolutsioonis põhirühmade teket Vanaaegkonnas ja Keskaegkonnas. Ordoviitsiumis tekkisid sammaltaimed (kõige lähedamasteks sugulasteks peetakse mändvetikaid). Siluris tekkisid soontaimed sh koldtaimed. Devonis koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke ja seemnetaimede eellased. Karbonis toimus sõnajalgtaimede/koldade/osjade mitmekesistumine, paljasseemnetaimede teke. Juura alguses katteseemnetaimede teke. Juura lõpus kahe ja üheiduleheliste lahknemine. Oligotseenis efektiivse C4 fotosünteesi teke. 4. Millega võiks seletada C4 fotosünteesi teket? C4 fotosünteesi teket võib ka ilmselt seostada Oligotseeni kliima jahenemisega. C4 taimed on kohastunud CO2 halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei võta seda fotosünteeiks otse õhust. Kujunesid välja siis, kui langes atnosfääri CO2 sisaldus
Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured. Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid 25 ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Mügri vaenlased on kärp, saarmas, rebane ja röövlinnud. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva
Aga õpikus väheke teisiti. 54. Sõnajalgtaimede arengutsükkel. Sõnajalad kui õistaimede eellased. Eellehe arengu võimalusi. Väljasumud sõnajalgtaimed Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid – anteriidid ja arhegoonid.
Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 31. Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides
ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed. Reljeef: madalad, tasased või väikese languga alad. Mikroreljeef väga tugevasti mätlik. Muld: domineerivad küllastunud ja küllastumata turvastunud mullad, harvem glei-pruun ja leetunud glei- GI, karbonaatsed glei- Gk´´´ või turvastunud mullad GhI, GkI, GII. Valdavalt veesettelised savid, harvemini moreense päritoluga raske liivsavi.
annaabi.ee 
