sisu Juhtimisel arvestatakse klientidega Toetutakse meeskonna tööle Töötajad on motiveeritud Juhtimise protsess arvestab defektide vältimist tootlikkusele Pidev protsesside parandamine TÄNAPÄEVA vs TRADITSIOONILINE JUHTIMISMETOOD TÄNA VAREM Tehnoloogia on abistaja Ettevõtte kultuur on põhimõtete Rõhutati tehnoloogiat kogum Hierarhiline meetod (igal osakonnal on Piiridest vaba organisatsioon juht) Töötajate oskused on väga tähtsad Pakutati vähem arenguprogrammi TÄNAPÄEVA JUHTIMISE ERILAAD ,,The main task of todays management is managing chages" Iga juht peab olema rohkem tähelepanelik töötajatele Kui töötajatele midagi ei meeldi, tal on õigus kohe ettevõttest lahkuda Kaasaegne maailm pidevalt kiireneb https://www.youtube.com/watch?v=kE9XvUWgwaI
Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4
Õiguse ja avaliku halduse õppetool KODUTÖÖ Variant 8 Liina Kivastik BEB 1 Õppejõud Maarja Murumägi Tallinn 2012 Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende
tootmishoone. Uus tootmishoone Kahekorruseline, 2500 m2 , 5 tootmisliini, 1 kaubaladu 6 Turunduse organisatsioon Ettevõttes on eraldi osakonnad, kus kõik suhtlevad omavahel ja arutavad koos tähtsaid küsimusi ning langetavad koos otsuseid, arvestatakse kõikide mõtete ja ideedega. Tootmisosakond toodab turule tooteid. Reklaami, müügi ning hinnapoliitikaga tegeleb teine osakond. Toodete arendamise ja turu-uuringutega tegeleb kolmas osakond. Igal osakonnal on oma juht, kelle poole saab iga töötaja oma probleemiga või murega minna. Kui osakonnajuht ja töötaja ei saa probleemi lahendatud siis tuleb osakonnajuht ja töötaja firmadirektori juurde ning nad leiavad omavahel kompromissi. Ettevõte teeb oma töötajatele firmasiseseid soodustusi ning annab tublimatele preemiaid. Ettevõte annab ka igale töötajale ka vastavad täiendkoolitused ning tööriided. Ettevõttes käib töö 8 tunniste vahetustega. Ettevõttes töötab 220 inimest,
See oli kahtlemata kasulik samm nii kliendile, kes sai asjatundlikku abi mitme ettevõtte käest, kui ka tarnijale, kellel endal poleks jagunud kompetentsi aruandluskeskkonna juurutamiseks ja kasutajate koolitamiseks. 1.1.8 Ettevaatust probleemidega, mis on suuremad kui käesolev projekt Ärinõuete kogumisel satuti mitmete probleemide peale, mille juured ulatusid palju sügavamale kui käesolev projekt (nimelt ettevõtte senisesse hajusasse ülesehitusse, kus igal osakonnal oli oma mängumaa). Klienti tuleks sellistest probleemidest võimalikult vara teavitada ja lasta kliendi ettevõtte enda juhtidel keerulisemaid otsuseid vastu võtta. 7 1.1.9 Testimine on väga mahukas Hägusate ärinõuete ja ebakvaliteetsete lähteandmete korral võib testimime/valideerimine kujuneda peaaegu sama mahukaks kui arendus. Edaspidi tuleks arendust planeerida
alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97) Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik tööjaotusest. Haiglates on tööjaotus astmeline, ehk kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Igal osakonnal on oma ülemused ja alluvad ning teise osakonna juhataja ei saa/tohiks anda korraldusi teise osakonna juhataja alluvatele või teha teises osakonnas ümberkorraldusi nagu selles situatsioonis käitus kirurgiaosakonna juhataja, kes võttis sünnitusosakonna õdesid enda osakonda appi, arvestamata, et ka seal osakonnas oli neid hädasti vaja ning ei konsulteerinud sünnitusosakonna juhatajaga. Kirurgiaosakonna juhataja eiras samuti ka
1. Planeerimine 2. Organiseerimine 3. Rakendamine 4. Kontroll Osakonnad suhtlevad omavahel tööajal järgnevalt: Planeerimine suhtleb Organiseerimise osakonnaga Organiseerimine suhtleb Rakendamise osakonnaga Rakendamise osakond suhtleb Kontrolli osakonnaga. Kontroll suhtleb Rakendamise ja Organiseerimise oskonnaga ning serveerib kõik Planeerimise osakonnale. Läbirääkimistesse ning planeerimistesse on kõik neli organisatsiooni kaasatud kuid Planeerimise osakonnal on ainuotsustusõigus, kuid arvestatakse ka Organiseerimise, Rakendamise ja Kontrolli osakondade ettepanekutega ning arvamustega. 7 8
organiseeritud et kui midagi juhub siis kohe seda lahendadakse. 2.4 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOIU KÜSIMUSTE LAHENDAMINE Tööohutus ja töötervishoiu küsimuste lahendamine on tehtud nii et töötajatele antakse paks mapp kus on kirjeldatud kõik asjad, kui ka tuletõrju ohutus koos joonistusega kus on läbipääs, nuppud ja asjad . On ka seina peal eesmaabi reeglit kuidas käituda erinevates ollukorras, ja igal osakonnal on eesmaabivahendit on olemas. 4 2.5 ERIALASE VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE Erialane väljaõppe koosnes vaatluspraktikaga ehk jälgimine trükiprotsessi jälgimine ja trükallile küsimustele esitamine. Trükimasinate hooldus ja puhtuks hoidmine, kui ka käsitööde valmistamine ja järeltöötlusele õppetamine, 2.6 KVALITEEDIKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
Tellimuste info jõuab mõningate klientide puhul logistikuni iga kahe nädala tagant. Kõik tellimused tuleb sisestada, siduda autodega ning autojuhtidega eraldi. Programm ei suuda ise siduda marsruute ning kliente, kuigi igal kliendil on pidevalt sama algus- ning lõpp-punkt. Arvete saatmine toimub paberikandjal. Suhtlus ning koostöö ettevõtte osakondade vahel on puudulik. Ettevõtte tasustab töötajaid kindla kuupalgaga ning ei paku tulemustasu võimalust. Eesti sisese transpordi osakonnal puudub logistikajuht, kes kontrolliks ning annaks vajadusel logistikutele nõuandeid. 1.6.3. Ettepanekud logistikatöö paremaks korraldamiseks ettevõttes 11 Infovahetuse parandamiseks ning paremaks koostööks klientidega võiks ettevõte X luua ühise andmebaasi või infoprogrammi. Näiteks oma kindla kliendiga suhtlemisel saaks logistik ning vastasosapool jagada kiireloomulist infot või muutusi
Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse põhimäärus, ametijuhend, ametikoha juhend ja vanglateenistuja eetikakoodeks10. 2.4. Viru vangla struktuuriüksused Vanglat juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister. Vangla struktuuri kuuluvad osakonnad, talitused ja üksused. Osakonnal, talitusel ja üksusel puuduvad täitevvõimu volitused. Vangla osakonnad ja üksused on: arvestusosakond; avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakond; julgeolekuosakond; järelevalveosakond; finants-ja majandusosakond; meditsiiniosakond; sotsiaalosakond; esimene üksus; teine üksus; kolmas üksus; neljas üksus; viies üksus; üldosakond; kriminaalhooldusosakond.11 8 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/1039298 9
Seda nimetatakse ka asendavaks õppimiseks ehk teiste kogemustest õppimiseks. Tähtsaks rollimudeliks on juht- alluvad pööravad tähelepanu juhi tegudele kui tema sõnadele. Seetõttu sobivad juhid hästi rollimudeliteks. EESMÄRGI PÜSTITAMINE Eesmärk on taotletav lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärke püstitatakse kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete, tähtaegade jm. kohta. On mõtteline või kirjalik Nii organisatsioonil, grupil või osakonnal kui üksikisikul on oma eesmärgid, mis jagunevad pea- ja alleesmärkideks. Eesmärgi püstitamine on nagu motivatsiooniprotsess, kuna see loob erinevuse tegelikkuse ja loodetava vahel. Selle tulemuseks on pinevustunne, mis väheneb eesmärgile jõudmisel. Eesmärgi saavutamine aitab rahuldada saavutusvajadusi, annab kompetentsuse ja enesest lugupidamise tunde ning stimuleerib edasist arenguvajadust. Eesmärgi saavutamise oluline tingimus- eneseusk Nõuded eesmärgi püstitamisele:
Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti 13 klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles
ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles
Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles
võtmerollis IT osakond vöi arvutisüsteemide toimimise eest vastutav isik, ei tasu andmeturvet kindlasti ainult infotehnoloogide hooleks jätta. Esiteks mõjutab süsteemi toimimine kogu asutuse tööd tervikuna ning just juhtkond peaks huvi tundma andmekait- sealase tegevuse vastu (kuigi IT-osakond võib loomulikult tegeleda konkreetsete mehhanismide ja vahendite juurutamisega). Teiseks nõuavad turbealased ümberkorraldused kohati muudatusi kogu asutuse töös, mille tegemiseks IT-osakonnal volitused puuduvad. Näiteks saab juhtkonna käskkirjaga paha omada soovitusi eelmistelt töökohtadelt ning veidi vestelda eelmiste tööandjatega, et inimese usaldatavusele kinnitust saada. Ka kõigi teiste puhul tuleb silmas pidada, et tehnilised ja ametialased oskused ei ole ainukesed kriteeriumid, mille järgi töötajat hinnata; nende kõrval on oluline ka usaldatavus, eetilisus ja asutuse missiooni mõistmine ning soov selle elluviimisele
2 1 0 Tegelik (plaanitav) Tulemuspall Baas Kaal ¦ hinnang Hinnang Tegelik (plaanitav) (pall u kaal) Baas Võimaldab eesmärgi prioritiseerida. Ettevõtte siseselt saab nii hinnangut anda. Igal osakonnal võib olla resultatiivsuse maatriks. Tuleb sisse mitmekordne subjektiivsus, mis võib mudeli usaldatavust kahandada. Meetodi puudused: x Seotud eksperthinnangutega, millega kaasneb subjektiivsus. (skaalade ülesehitusest, näitajate väärtustest jne) n ¦ tegelik plaanitav hinnang i 1 i
5) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on Politseiametil ja Kaitsepolitseiametil kuritegude kohtueelses menetluses õigus teostada kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid. (3) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid: 1) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust; 2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist.
todi rakendamine täiendava finantseerimisvajaduse väljatoomiseks. Prognoos on hinnang, mille järgi võetakse vastu plaan. Juhtkonna poolt vastuvõetud ja kinnitatud plaan kuulub kohustuslikus korras täitmisele. Finantsplaneerimine formuleerib meetodid, mille abil tuleks püstitatud finantseesmärgid saavutada. Finantsplaneerimise kolm peamist mõõdet on: · Ajaline raamistik o lühiajalised plaanid (1-12 kuud) o pikaajalised plaanid (2-5 aastat) Agregeerimise tase o igal osakonnal on oma finantsplaan o ettevõtte tasemel liidetakse erinevate osakondade plaanid ühtseks finantsplaaniks Eeldused ja stsenaariumid o tehakse realistlikke eeldusi olulisemate sisendmuutujate kohta o koostatakse erinevaid stsenaariume, kus muudetakse eeldusi sisendmuutujate kohta o koostatavaid stsenaariume on vähemalt kolmel erineval tasemel: kõige halvem stsenaarium, kõige parem stsenaarium ja kõige tõenäolisem stsenaarium Finantsplaneerimise elemendid:
lepitakse kokku toetavate ja tootmisosakondade vahel lisakulude jagamise suhtes. Seega, otsus, kas kasutada tegelikke, eelarvestatud või segameetodit, võib mõjutada erinevate osakondade tulemusnäitajate kujunemist. Eelarvestatud või tegelikud kasutusmahud Juhtide käitumist võib mõjutada samuti see, kas kasutatakse tegelikke või eelarvestatud tegevusmahtusid püsikulude jagamisel. Eeldame, et kõnealuses ettevõttes on IT osakonnal 300 000€ püsikulusid nii eelarvestatud kui ka tegelik kulu. Eeldame ka, et tegelik teenuste kasutamise maht on sama eelarvestatud teenuste mahuga, ehk siis 1200 tundi. Eelnevast teame, et eelarvestatud maht osakonnale A oli 800 tundi, ning osakonnale B oli eelarvestatud maht 400 tundi. Vaatame, mis juhtub, kui kasutatakse püsikulude jaotamisel tegelikke tegevusmahtusid ning tegelik tegevusmaht erineb planeeritust. Antud näites osakonna A eelarvestatud ja
lubatud väärtuste hulk. Lihtatribuut:Atribuut, mis koosneb ühest komponendist, mida ei saa jagada väiksemateks komponentideks Liitatribuut: Atribuut, mis koosneb mitmest komponendist ja mida saab seega jagada väiksemateks komponentideks. (ntx aadress) Üheväärtuseline atribuut: Atribuut, mis sisaldab iga olemi eksemplari kohta ühte väärtust. Mitmeväärtuseline atribuut: Atribuut, mis sisaldab iga olemi eksemplari kohta mitut väärtust. (Näiteks võib osakonnal olla üks või mitu telefoni ) Tuletatud atribuut: Atribuut, mis esitab väärtust, mis on tuletatav teiste atribuutide väärtustest. Need atribuudid ei pea olema samas olemi tüübis. Kandidaatvõti: Minimaalne atribuutide hulk, mis unikaalselt identifitseerib iga olemi tüüpi. Primaarvõti e. unikaalne identifikaator: Kandidaatvõti, mis valitakse olemi eksemplari unikaalselt identifitseerima. Igal olemil on üks primaarvõti.
käsutajatest. Organi tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ning on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks (võib olla nii üksikisik monokraatne süsteem, kui ka kollektiivisik kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad), mis on ametiasutuse osad. Ametiasutuse sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ning muudest struktuuriüksustest. Igal osakonnal, talitusel ja bürool on piiritletud oma ülesanded. Ülesanded ning volitused määratakse kindlaks põhimäärusega, mille kinnitab minister. Ametiasutuste väikseim struktuuriüksus on amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikoha kandjaks on siis konkreetne riigiteenistuja. Peaksid olema struktuuriüksuste ülesanded sätestatud erinevates dokumentides.
pilootprojektiks enne laiaulatuslikumat virtuaaltöö kasutuselevõttu. Edukas pilootprojekt on eelduseks, et töötajad suhtuvad virtuaaltöösse positiivsemalt ja väiksemamahulise muutuse käigus omandatud kogemustest võib juhtkonnal kasu olla organisatsiooni tööprotsesside terviklikul re-organiseerimisel. Joonis 9. Tööprotsesside ja kommunikatsiooni eripärad organisatsiooni erinevates funktsionaalsetes osakondades (Edwards, Wilson 2004). Igal organisatsiooni funktsionaalsel osakonnal on oma töö eripära (vt. joonis 9) ja neist ülesande eripäradest kujunenud funktsionaalne organisatsioonikultuur. Selline töö ja kommunikatsiooni eripärade välja toomine on stereotüüpne, kuid oluline, sest lihtsustab 79 analüüsi ja otsustamist, milliseid funktsioone on lihtsam virtuaaltööle üle viia. Virtuaalmeeskondade kasutamise juures on tihti tegemist segaseltskonnaga: inimesed
kisklemise ja toob tagasi maj mõttes vanad head ajad. Siiski oli selge, et ainuüksi rahva seas levivast poolehoiust on vähe. 1930 aastate alguses astus jõuliselt pol areenile uus jõud vabadussõjalaste liikumine. Vabadussõjalastest kõneledes tuleb meelde tuletada Eesti demobiliseeritud sõjaväelaste liitu 20 ndatel tekkinud, 1923 1 esindaja parlamenti, pärast läkshingusele. 1926 endine demobiliknzckjn tallinna osakonnal uus nimi tallina vabadussõjalaste liit. 1929 ühinesid kolm sellist kohalikku org Tln, Haapsalu ja Tapa ja moodustasid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). 1930 jaanusaris tuli kokku selle esimene kongress, kus pandi paika tähtsamad tegevussuunad ja valiti juhatus. Sinna läksid üsna tuntud ja kõrgel ametipostil olevadisikud esimeheks erukindral Anrdes Larka, ka tegevteenistuses olevaid kindraelid Ernst Põdder, Roska, erukolonel Eduard Kubbo, advokaat Artur Sirk
Kirjutama pidi ta kõigest. Teadmistelt nõuti niisiis omamoodi entsüklopeedilisi oskusi. Erikorrespondendid saadeti kohapeale spetsiaalselt täitma toimetuse ülesannet. Peeti loomulikuks, kui kuu-poolteise jooksul kirjutas erikorrespondent oma väljaandele ühe kapitaalse loo. Et jutt on plaanimajanduse kummardamise ajajärgust, pidid igal toimetusel ja igal toimetuseliikmel olema omad plaanid, üks kasvas välja teisest. Tehti kuu-, nädala- ja ajalehe numbri plaane, igal osakonnal olid omad plaanilised ülesanded ja igal ajakirjanikul niisamuti. Asi kippus olema plaan plaani pärast, kuna elu nõudis tihtipeale hoopis muud. Eraldi oli vaja teha tööd lugejate ja aktiiviga: kohtumised lugejatega, mille eesmärgiks oli ühiskondliku arvamuse uurimine. Lugejaid kutsuti toimetusse, kuid käidi ka näiteks ettevõtetes, väiksemad ringid istusid tee- või kohvilauas... Eesti Raadio, Edasi ja Rahva Hääl korraldasid sihipäraseid küsitlusi, kuid seda alles 1960. aastatel
annaabi.ee 
