Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2 MÕISTED 1. Rahustamispoliitika 2. maailmasõja ajal lääneriikide tegevusetusetus. Loodeti et kui diktaatorid rahunevad. 2. Ansluss Austria Saksamaaga liitmine ultimaatumi abil 1938a. 3. Müncheni kokkulepe 29.september 1938.a. Sõlmiti Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel. Kohustas Tsehhoslovakiat loovutama Sudeedimaa Saksamaale, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 4. Molotovi Ribbentropi pakt sõlmiti 23.augustis Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mittekallaletungileping, millega lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele osapoolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepinguga oli kaasas salajane lisaprotokoll, millega oli ära jagatud Ida- Euroopa NSV Liit sai loa anastada Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia, Saksamaa sai ülejäänud osa Ida Euroopast. Oli uue maailmasõja alguseks. 5. Maginot´ j...
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja...
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
Eesti saatuseaastad 1939-1940: kas olnuks alternatiive? Kuna Eesti oli end Teise maailmasõja puhkedes kuulutanud neutraalseks riigiks ning tema saatus oli ka juba määratud Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokoolis, siis arvatavasti alternatiivid oma iseseisvuse säilitamiseks puudusid ning tuli leppida riigi kaotusega. Eestil oleksid puudunud alternatiivid, kuna ei oldud valmis kaitsma oma riiki ohu saabumise korral, kas siis läänest või idast. Kohati tundub, et Eesti riigijuhid olid pooleldi pimedad ja naiivsed arvates, et neutraliteedi välja kuulutades oleme me kaitstud ja sõda Eestisse ei jõua. Kuid see Moskva ja Berliini vahelisele jõudude tasakaalu püsimisele lootmine maksis Eestile valusalt kätte, nimelt meie iseseisvuse. Meie riigijuhid olid ju niivõrd kindlad, et meid ei ohusta mitte mingisugune oht, jättes välja kuulutamata isegi osalist mobilisatsiooni ja ei mõeldud ka muudele abinõudele. Kuid eksiti rängalt,...
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti...
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond h...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
Aasta 1939 Saksamaa alustas okupeerimispoliitikat (Tsehhi). Venemaa andis mõista, et soovib endale Balti riike. 23 august 1939 allkirjastasid Saksa ja Venemaa välisministrid mittekallaletungilepingu MRP. Salajase lisaprotokolliga jagati IdaEuroopa ja Eesti läks Venemaale. 1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastiku...
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õll...
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise pakti...
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine. Briand'i-Kelloggi pakti allkirjastamine 1928.a oli patsifismi aja kulminatsiooniks. Pakt kohustas loobuma sõjast ja leidma rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistel...
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu?...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ...Kõik raamatud, mis olid minu isal, olid ka emal läbi loetud.... J. Laidoner Johanil oli kolm venda Villem (18861915), Peeter (1888, jäi kadunuks I maailmasõja ajal) ja Oskar (18901914). 1891. aastal koliti Viiratsi kooli Asumaa tallu (seal elati kolm aastat).1894. aastal kolisid ...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................