templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteosed on meieni jõudnud enam või vähem kahjustatuna, nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr
võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti,
VANA-KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreekast on originaalteoseid säilinud väga vähe. Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmse...
need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest. Ehitiste välispind ja interjöör kaunistati aga endiselt kreekapäraste sammaste ning poolsammastega. See näide tõestab, et roomlased mitte ainult ei kopeerinud kreeklasi oma kultuuris, vaid arendasid seda edasi vastavalt võimalustele ja üldisele arengutase Roomlastele on suuremal või vähemal määral olnud eeskujuks Kreeka pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat Euroopa kultuuri
Rahvakoosolekuid kutsuti ainult kokku selleks, et arutada ja hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli oma põhijoontes aristokraatlik, kuna rikaste sõna maksis rohkem, kui vaeste. Roomlaste tõeline kirjandus hakkas kujunema 3. sajandist eKr, mis kujunes kreeklaste kirjasõna ja kultuuri alusel. Esimesed autorid piirdusidki kreeka kirjanduse teoste mugavdamise ja ümbertõlkimisega. Aga roomlased suutsid ise ka luua silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja teadusega ei paistnud roomlased silma, nas püüdsid hoopis leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Eeskätt mõeldi kohusetäitmist isamaa ja riigi ees. Teater polnud roomlaste jaoks nii tähtis, kui seda oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul
teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna. Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui pronks). Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole. Näol nn. Arhailine naeratus. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid – kouroseid ja riietatud neiukujud – koresid.
templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteosed on meieni jõudnud enam või vähem kahjustatuna, nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure – kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr
Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber). Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks). Krüselefatiintehnikas skulptuurid (teatakse ainult kirjelduse põhjal) – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest
Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad leida kreeklasteteooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Kreeka
Puhkpilliorkester on kõige enam levinud orkestriliik. See võib koosneda kas ainult vaskpillidest või vask- ja puupillidest ning löökpillidest. Puhkpilliorkester kostab pidulikult ja kõlavalt. Eriti iseloomuliku värvingu annavad puhkpilliorkestrile kas vaskpillide rühma: heroiline trompetite- tromboonide ja pehme tämbriga kornetite (väike trompeti tüüpi pill)- metsasarvede rühm. Puhkpilliorkestrid möngivad nii sümfooniliste teoste seadeid kui ka originaalteoseid, viimastest moodustavad suure osa marsid ja tantsumuusika. Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil marsitakse esti kaitseväe orkestri (peadirigent major Peeter Saan) muusika saatel. Eesti Kaitseväe orkester Rahvapilliorkestriks võiks nimetada mis tahes suuremat instrumentaalgruppi, mis moodustatakse peamiselt rahvapillidest. (Koos etnograafiliste pillidega kasutatakse vahel ka traditsioonilisi okrestriinstrumente).
Ometi ei näe me näos kuigi palju peale õigete proportsioonide. Algselt olid skulptuurid värvilised, vähemalt osaliselt. Värvi abil kujutati tõenäoliselt mitmesuguseid detaile, muuseas ka silmi ja suud. Värvid olid ilmselt võimalikult looduslähedased, kuigi meil on skulptuuride värvimise ulatusest ja iseloomust kahjuks veelgi halvem ülevaade kui arhidektuuri värvimisest. Esiteks hävis värv kiiresti. Peale selle on tänapäevani säilinud väga vähe kreeka skulptorite originaalteoseid ja valdavat enamikku neist tunneme ainult kirjalike allikate või hilisemate, peamiselt roomaaegsete koopiate põhjal. Kreeka plastika suurimaks keskuseks oli Ateena. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Parthenoni metoopidel kujutakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud
Hellenismlik periood Valmistatakse palju koopiaid Kunsti kogumine Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil LuksusÜldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. Idamaise müstika mõju Maalikunst Pole säilinud arhailise ja klassikalise perioodi originaalteoseid (Rooma koopiad) Säilinud vaasimaal Otsitakse iluideaali Geomeetrilised Aja jooksul muutusid looduslähedasemaks mustafiguuriline stiil Kujutis katab kogu vaasi Maalitud pintsli ja musta lakiga Põletades jäi lakk mustaks, savi läks punaseks Veidi kohmakas Nõelaga kraabiti detaile Punasefiguuriline stiil Must lakk taustaks Täpsemad
Artemise tempel: 1 seitsmest maailmaimest Erechteion: 5. sajandi lõpp. Pühapaik, mis oli pühendatud mitmele jumalale, keerukas ülesehitus, sammaste asemel naiste kujud Templid: iseloomustab konstruktiivne loogika, lähtumine matemaatilistest reeglitest (algmõõdu kasutamine- samba alumise osa läbimõõt), kasutati optilisi parandusi (nt stülobaat kumer), detailid värvilised VANAKREEKA SKULPTUUR Kaasajaks on säilinud vähe originaalteoseid, teatakse Roomaaegsete marmorkoopiate järgi peamiseks materjaliks marmor ja pronks Ksülefantiin tehnika põhiline osa kijust valmistatakse puust, naha osa kaeti elevandiluust plaatidega, ülejäänu (relvad, riide...) kaeti kullaga. Nt: Ateena kuju Parthenonis (12 m) ja Zeusi kuju Olümpias (13 m)- mõlema autoriks oli Pheidias 1. ARHAILINE, 7 saj · 2 tüüpi vabafiguurid: 1) alasti noormehed (kauros'ed), lihaselised, ideaalsed sõjamehed,
Tekib huvi OMA MAA rahvatraditsioonid vastu, mis seni oli tugevalt allasurutud ja jäi prantsuse- saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel. Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt. Muusika on parim vahend rahvuslikun identiteedi taasavastamisel. Muusikaga saab väljendada Toetudes rahvaloomingule luuakse ka originaalteoseid. seda, mida sõnadega ei saa. Frederick Chopin - poola-prantsuse päritolu, elades suure osa elust eemal Poolast, kasutas oma teostes poola rahvatantsuviise Ferenz Liszt - ungarlane. Kasutas rahvuslikke rütme ning oma kodumaa Ungari mustlasstiili oma muusikas (,,Ungari rapsoodiad") Mihhail. Glinka - kirjutas esimesed rahvuslikud teosed Venemaal (ooper ,,Ruslan ja Ludmilla Edvard. Grieg - esimene mõjuvõimas Skandinaavia rahvuslik helilooja. Kasutab oma
impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 9) Iseloomustage Rooma kultuuri (kultuurisaavutused, kirjandus, kunst, Rooma õigus) koos näidetega. Miks nimetatakse Rooma kultuuri kultuuriliseks sulamiks? Kreeka kultuuri mõjul kujunes roomlastel alles 3. saj. eKr tõeline kirjandus. Ka teatri, kõnekunsti ja aja-lookirjutuse alal oli roomlastele toeks kreeklaste pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias.
13.11 Keeeka arhitektuur on selge, midagi juurde lisada ei saa v ära võtta, muidu ei ole tervik enam Väga suur maalikunstikogum aga midagi pole säilinud Parthenon- jumalana Ateena tempel Mnesikles Naisekujulised sambad- karüatiidid Pheidias- kuulus skulptor paljude reljeefide autoriks, jumalana Ateena skulptuuri autor Hauakambrid kõrgel nelinurksel alusel- mausoleumid Kreeka Skulptuur: Arhailine, Hellenism ja klassikaline ajajärk Vaga vahe säilinud originaalteoseid Tunneme pigem Rooma koopiate hjargi Marmor ja pronks, aga pigem pronks Krüselefantiin (puidust toorik, mille peal olid kehaosad elevandiluust ja rõivad ja relvad olid kullast) tehnika oli kreeklaste lemmik 2jaguneb : arhitektuuriga seotud (reljeefid) ja vabafiguur Arhailine periood Vabalt seisavad kultuurid 2ks jaguneb: 1) Kuros (alasti mehed) 2)Kore (rõivastatud naised) Meeste iluideaalile: atleetlik kuju, vormis, ülistatakse hästi arenenud keha Naiste ideaal: rõivastatud keha
sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool PINAKOTEEGIS säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu, lõuna pool paiknes võiduka ateena tempel. * 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel -ERECHTHEION , see ühendas mitu vanemat pühapaika ja oli keerulise põhiplaani ja ülesehitusega. * Karüatiidid naiste kujud sammaste asemel 9. Vana-Kreeka skulptuur * Vanakreeka skulptuurist säilinud vähe terveid originaalteoseid * Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks marmor ja pronks. Enamiku marmorkujude küljest on tükke murdunud. Pronkskujud säilisid küll natuke paremini, aga neid ikkagi vähe, sest hilisemal ajal hulk teoseid ümber sulatatud. * Enamik kreeka kuulsamaid skulptuure tunneme peamiselt hilisemalt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal, kuid koopiad ei anna usaldusväärselt edasi viimistlust.
Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumisi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul alates 3.sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusidki kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Roomlastel pole neis valdkondades peaaegu mingisuguseid saavutusi. Selle vastu ei tuntud huvi. Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus oluliselt sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsuses
lisandusi. Enne 12. sajandit Euroopas iseseisvat loogikaalast uurimistööd ei tehtud, ning kuni 12. sajandini olid Boethiuse teosed olulisim loogikaalane kirjandus Euroopas. 2.2.1 Araabia loogika Stoikute ja 12. sajandil Euroopas toimuva loogika taassünni vahele jääva perioodi tähtsamad loogikaalased teosed araabiamaailmas. Umbkaudu 850. aastaks olid Aristotelese ja Porphyriose peateosed araabia keelde tõlgitud, ning Bagdadi koolkonnas hakati kirjutama loogikaalaseid originaalteoseid. Peamised 9. sajandi autorid olid al-Kindi (805- 873) ja Muslim al-Farabi (873-950). Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud kristlased. 1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas. Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037). Erinevalt varasematest autoritest kirjutas Avicenna uurimusi iseseisvate originaaltekstidena, mitte kui kommentaare Aristotelese tõlgetele
annaabi.ee 
